Lisaks taotleb Rakvere 2 politseiosakonna töötaja vastutusele võtmist kaebuse esitajale tekitatud füüsilise valu ja kehavigastuste eest ning tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Kaebusele on lisatud väärteoasja otsuse ärakiri, väärteoprotokolli ärakiri, koopia kaebusest Ida Politseiprefektuuri politseiprefektile, Ida Politseiprefektuuri politseiprefekti vastus kaebusele, AS Rakvere Haigla patsiendikaart ning menetlusabi taotlus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kaebuse kohaselt ei nõustu selle esitaja temale süüks arvatud rikkumisega milline on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7436 lg 1 järgi ning põhjendab seda sellega, et 16.11.2009.a. kella 17.30 ajal seisis tema sõiduteest kaugemal tee ääres, tal oli peas heleroheline müts suure helkurlillega, õlgadel oli pikk lumivalge sall ja käes mobiiltelefon, mille ülemisel äärel asuv taskulamp oli sisse lülitatud. Nimetatud vahenditega tegi ennast liikluses nähtavaks. Seega kuna oli piisavalt valgustatud käepäraste vahenditega, siis ei tekitanud ta liiklusohtlikku olukorda. Liikluseeskirjade nõuetele vastavaid esemeid (helkurit või süüdatud laternat) kaasas ei olnud, sest helkur purunes kohapeal ja uut muretseda ei õnnestunud. Väidab, et ei liikunud vaid seisis ühe koha peal paigal, järgides ohutusnõudeid. Kaebuse esitaja ei nõustu ka sellega, et ta olevat keeldunud ütluste andmisest. Väidab, et politseinikud ise ei tundnud huvi tema isikuandmete vastu. Politsei reageeris olukorrale agressiivselt, võimukalt, ebasõbralikult ja arusaamatult. Kaebuse esitaja ei täitnud politsei korraldust, kuna kiirustas koju lapse juurde. Meespolitseinik kargas kaebuse esitajale kallale, haaras kätest, väänas ühe käe selja taha, lõi vastu selga ja tõukas jalgadest ja seljast. Teine naispolitseinik seda ei näinud, kuna istus autos. Politseiosakonnas oli kaebuse esitaja endast väljas ning ei suutnud vastata küsimustele, samas avaldas enda isikuandmed. Politseitöötajaid viibis sel hetkel ruumis umbes 5 või 6, kes kõik jälgisid kaebuse esitaja käitumist. Nende suhtumine oli negatiivne. Politsei poolt koostatud väärteoprotokollile kaebuse esitaja allkirja ei andnud, samuti ei andnud mingeid tunnistusi kuna teda koheldi julmalt ja ebaväärikalt. Vastavalt väärteoprotokollile oleks pidanud olema otsus väärteoasjas kättesaadav 15-ne päeva jooksul. Selle aja jooksul otsust ei saadetud ning seoses sellega ei teadnud ega võinudki kaebuse esitaja teada, et otsus tehakse alles 11.12.2009.a. Kohtumääruse põhjendused. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale.
lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses kontrollib maakohtunik kohtualluvust ning
§-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 1 p 2 näeb ette, et eelmenetluses maakohtunik jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata
§-s 118 sätestatud alustel s.t kohtuistungi korraldamise kohustust seadus ette ei näe.
lg 4 sätestab, et kaebus
lg 1 p 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuigi kaebuse esitaja ei ole sõnaselgelt taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, siis võib sellist tahet välja lugeda tema poolt esitatud kaebuses („Seoses sellega vabandan Viru Maakohtu ees, et pöördun kohtu poole hilinemisega.“) ning kohtu poolt tuleb käesoleva 3 kaebuse lahendamisel alustada sellest, kas Heli Kuusmaa taotlus on põhjendatud ning kas selle alusel saab kaebuse esitamise tähtaega ennistada või mitte.
sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Tulenevalt
lg 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 1 kohaselt ennistab kohus mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on oma 11.12.2003 määruses nr 3-1-1-144-03 öelnud, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms. kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kohus tutvunud Heli Kuusmaa kaebuse ja selle lisadega ning Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt kohtule saadetud väärteotoimiku materjalidega, leiab, et kaebuse esitaja Heli Kuusmaa taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, sest kohus ei tuvastanud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid. Kaebuse esitaja Heli Kuusmaa poolt väidetu, et ta sai väärteoasja kohta teada alles 25.06.2010.a. kui kohtutäitur saatis talle teate ning, et ka otsuse väärteoasjas nr 2590,09,010203 sai ta alles kohtutäiturilt, on paljasõnaline ega seondu kohtu poolt tuvastatuga. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli Kaire Kivilo poolt Heli Kuusmaa`le 16.11.2009.a. koostatud väärteoprotokollist AB 1121461 nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 16.12.2009.a. Väärteoprotokollis on kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Vastavalt
Väärteoprotokolli koopia on menetlusalune isik kätte saanud 17.11.2009.a., mille kohta ta on andnud enda allkirja. Seega oli menetlusalune isik Heli Kuusmaa teadlik tema suhtes algatatud väärteoasjast väärteoprotokolli kättesaamisel. Lisaks on Heli Kuusmaa poolt 23.11.2009.a. esitatud kaebus Ida Politseiprefektuuri politseiprefektile, millele on politseiprefekt vastanud 10.12.2009.a.. Vastusest nähtub, et isikule on uuesti teatatud, et kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav alates 16.12.2009.a. Kuigi lahendi on kohtuväline menetleja teinud 11.12.2009.a., siis sellele kaebuse esitamise tähtaega on arvestatud alates 16.12.2009.a. ning kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 31.12.2009.a. Heli Kuusmaa on kaebuse kohtusse esitanud 29.06.2010.a., seega pool aastat hiljem. Eeltoodust tulenevalt, asub kohus seisukohale, et kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuses esitanud andmeid ühegi objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jäetakse Heli Kuusmaa taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebetähtaeg ennistamata ning H.Kuusmaa kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Arnas Jõe 11.12.2009.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2590,09,010203, millega määrati Heli Kuusmaa`le Liiklusseaduse § 7436 lg 1 alusel rahatrahv 180 krooni ja KarS § 276 alusel rahatrahv 2220 krooni, kokku rahatrahv 2400 krooni, läbi vaatamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et muud taotlused millised kaebuse esitaja on kaebuses esitanud, on lahendatud kohtuvälise menetleja juhi poolt ning käesoleva kaebusega neid 4 uuesti esitada ei saa, kuna politseijuhi vastusega mittenõustumisel oleks kaebuse esitaja pidanud otsuse vaidlustama selleks ettenähtud korras ning tähtajal. Samuti jääb käesoleva määrusega lahendamata kaebuse esitaja poolt esitatud menetlusabi taotlus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks, kuna taotluste esitamiseks puudub alus. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
38 lg 1; 118 lg 2 p 1; 192; 193 ja KrMS § 172 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 03. augustil 2010. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.