← Eesti

1-08-12559/12

Obsah (4)§ 76§ 184§ 65§ 68

Toimik nr 1-08-12559Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.juunil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12559 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuis

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Niinemets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Niinemetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Niinemets tunnistati viimati süüdi 30.10.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 1 järgi ning karistati 1-aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel, suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu poolt 13.12.2007 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat.

§ 68lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karitusaja alguseks loeti 31.07.2008. Karistusaja algus 31.07.2008 ja lõpp 30.07.2010. 1

(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.04.2010. Kinnipidamisasutusest Sergei Niinemetsa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangistuse jooksul on osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening alates 21.10.2009-08.12.2009, antud programm arendab suhtlemisoskust. 22.09.2009 toimus psühholoogiline nõustamine . Vestluse teemaks oli sotsiaalprogrammid. Isik hetkel ei tööta, kuid on töö järjekorras. Vabanemisel soovib elama asuda ema, Exxx Nxxxjuurde aadressil xxx. Kinnipeetav omab põhiharidust ja puusepa eriala. Enne vangistust oli xxx juhatuse liige. Peale vangistust asub töötama xxx, autojuhina. Enne vangistust oli kindel sissetulek: ettevõtjakasum, pangakogumised. Isikul on maksmata haginõudeid. Isik naudib riskeerivat elustiili, kuid samuti vajab stabiilsust. Isik manipuleeris teiste inimestega oma igapäevase toimetuleku huvides. Isiku sõnul 12 aastat tagasi kuritarvitas alkoholiga ja pani kuritegusid toime alkoholijoobes. On tarvitanud narkootikume. Varasemalt on läbinud Eluviisitreeningu programmi ja Sotsiaalsete oskuste treeningu. Isik nõustub kriminaalhooldusega ja on valmis koostööks. Isik tunnistab oma kuritegu, ning elab vangistust raskelt üle. On temaga töötavate ametnike suhtes adekvaatse hoiakuga ja koostöövalmis. Vangla ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Isik on kriminaalkorras karistatud 5 korral, 1 kord välismaal 15.06.1999 xxxi Kohtu poolt. Viimane karistus on narkootikumide omandamise, valdamise , veo ja edasiandmise eest, mis ohustab tervet ühiskonda, kui ta hakkaks ainet edasi müüma. Vangistuses viibib isik teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Isik on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid sel ajal pani toime uue kuriteo, seega pole isik varasemast kuritegelikust käitumisest õiguskuulekaid järeldusi teinud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku, tema poolt korduvalt toimepandud kuritegusid, mis on muutunud raskemaks, riski uueks kuriteoks seoses tema poolt varasema käitumiskontrolli nõuete rikkumisega, samuti riski narkootiliste ainete tarvitamisega, ei toeta kriminaalhooldusametnik kinnipeetava vabastamist

§ 76alusel vangistusest tingimisi ennetähtaega.

Sergei Niinemets taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht ja töökoht on olemas. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Isikul on tugev soov elada edaspidi seadusekuulekalt. Elukot ja töökoht on garanteeritud. Prokurör toetab isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on 5 korral kohtulikult karistatud, viimane narkokuritegu oli toime pandud katseajal. Kuna aga tema karistusaeg lõpeb 30.07.2010, siis tema vabastamine on isegi vajalik, kuna peale karistusaja lõppe ei ole isikule võimalik käitumiskontrolli rakendada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Sergei Niinemets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Niinemetsa isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2

(4)Süüdimõistetu on kokku 6 korda kriminaalkorras karistatud ( kaasa arvatud Rootsi Kuningriigis mõistetud kriminaalkaristus). Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamus Sergei Niinemetsa poolt toime pandud kuriteod on varavastased, kuid on ka toime pannud maksualase kuriteo. Isikut on varem
  1. aastal ühel korral vabastatud ennetähtaegselt vanglast ja kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimasel katseajal pani toime esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses käitlemise ligi neli kuud peale Harju Maakohtu 13.12.2007 kohtuotsuse tegemist. Samast kohtuotsuset (isiklik toimik 27-28) on näha, et kuritegevuse perioodiks on 30.03.2008, mil ta omandas oma elukohas aadressil Tammekännu 45 Viimsi Harjumaa 3761,40 grammi vedelikku, milles suures koguses s.o vähemalt 1844,3 grammi GHB ning millest osa psühhotroopsest ainest vedas 04.04.2008 enda kasutuses oleva sõiduautoga Tallinnas Viru tänavale ning Viru 23 asuva Apollo raamatukaupluse juures nimetatud sõiduautos viibides andis edasi vähemalt 48,8 grammi vedelikku, milles suures koguses s.o 23,4 grammi GHB-d. Seega kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et Sergei Niinemetsa on 13 korral väärteokorras karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Sergei Niinemetsa puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. 22.09.2009 toimus psühholoogiline nõustamine.13.01.2010 on toimunud vestlus sotsiaaltöötajaga võimalusest avavanglas läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Isik asub avavanglaosakonnas alates 29.12.2009, hetkel ei tööta, kuid on töö järjekorras. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Sergei Niinemetsale enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument isikutunnistus kehtivusega kuni 14.05.
  2. Vabanedes on Sergei Niinemetsal kindel elukoht ema, ExxxNixxx juures aadressil xxx xxx xxx Toimikus on xxx. garantiikiri (lk 6), kus firma juhatuse liige R.Illarionov garanteerib Sergei Niinemetsale vabanemisel ametliku töökoha autojuhina ja xxx (lk 7), kus firma garanteerib Sergei Niinemtsale ametliku töökoha tema ennetähtaegsel vabanemisel. Arvestades Sergei Niinemetsa poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töökoht, isegi kaks ja elukoht) ei kaalu üle tema käitumist enna vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Isikul oli ka kuriteo toimepanemise ajal töökoht ( kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud OÜ Finpro), perekonna tugi, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus rõhutab, et

§ 76

lg 3 kohaselt kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toime pandud kuritegu ja siis süüdimõistetu isik ja tema võimalused vabaduses. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Teda oli juba ühel korral 2002 aastal ennetähtaegselt vabastatud, kuid jätkas süütegude toimepanemist ning kuritegelikku elu. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Sergei Niinemetsale piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrooli all viibinud, nüüd alustab 3

(4)kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Soovi korral võib S. Niinemets seadusekuulekalt elada ka peale kogu karistusaja ärakandmist Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Niinemetsa temale Harju Maakohtu 30.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

  1. Jätta Viru Maakohtu
  2. juuni 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Niinemets`a ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused rahuldamata.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks välja 300 (kolmsada) krooni, sh käibemaks 50 (viiskümmend) krooni, vandeadvokaadi Toomas Liiva poolt Sergei Niinemets`ale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Niinemets`alt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 300 krooni riigituludesse. Sergei Niinemets`al tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  5. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Sergei Niinemets 1-08-12559 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalis Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:
  6. Jätta Viru Maakohtu
  7. juuni 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Niinemets`a ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva määruskaebused rahuldamata.
  8. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kasuks välja 300 (kolmsada) krooni, sh käibemaks 50 (viiskümmend) krooni, vandeadvokaadi Toomas Liiva poolt Sergei Niinemets`ale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  9. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Sergei Niinemets`alt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Toomas Liiva poolt osutatud õigusabi eest 300 krooni riigituludesse. Sergei Niinemets`al tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Sergei Niinemets 1-08-12559 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt ed nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.07.10 Nooremreferent Liivi Õun 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.