4-09-8871/22

(7)päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 22.09.09 Tartu Maakohtule. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates 22.09.2009 . Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 6.05.2009 otsusega väärteoasjas nr. 2602,09,006340 karistati Priit Petterit 11.04.2009 kell 16.02 Tartu linnas Ringtee tänaval toime pandud LS § 7422 lg. 2 ja LS § 74 35lg. 1 järgse ja rikkumiste eest 25 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o. 1500 krooni. Priit Petter esitas Tartu Maakohutule kaebuse ning taotles tühistada nimetatud kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuses on välja toodud põhjendusena see, et kohtuväline menetleja ei jätkanud sündmuskohal kiirmenetlusega ,vaid läks põhjendamatult üle üldmenetlusele, rikkudes sellega Priit Petteri menetlusõigusi. Samuti esines ka muid menetluslikke rikkumisi. Kaebuse kohaselt oli menetlusalusel isikul veendumus, et sündmuskohal olevas politsei teenistusbussis toimunu salvestatakse, sest bussi klaasil oli sellekohane märge; tegelikult aga salvestamist ei teostatud. Väärteomenetluse läbiviimisel T. S. mõõtis kiirust , vormistas protokolli ja tegi ka otsuse. Väärteomenetluses on politseiametnik T.S. tegutsenud ebaproportsionaalselt võrreldes menetlusaluse isiku rikkumisega, samuti jättis osa tõendeid kogumata. Kohtu põhjendid Väärteomenetlust on viinud läbi pädev ametiisik. Väärteoasjas esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtus selgus, et kaebuses toodud asjaolud ei leidnud kinnitust. Väärteoasjas on Priit Petteri kiirusemõõtmist teostanud T. S , väärteoprotokolli on koostanud V. K. Lõuna Politseiprefektuuris on läbi vaadatud Priit Petteri kaebus T. S. tegevusele sündmuskohal ning antud sellele õiguslik hinnang. Käesoleva kaebuse läbivaatamise esemeks politseiametniku tegevus sündmuskohal ei ole. Vastavuse VTMS § 114 on käesoleval juhul kaebuse esemeks kohtuvälise menetleja otsus- Lõuna Politseiprefektuuri 6.05.2009 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2602,09,006340. Kiirmenetluse otsust ei ole selles väärteoasjas koostatud. T. S. ja V. K. ütlustest nähtub, et T. S. peatas Priit Petteri poolt juhitava sõiduki Volvo V50 11.04.2009 kell 16.02 Tartus Ringtee tänaval kiiruseületamise tõttu, tutvustas end, küsis juhiluba, sõiduki tehnilist passi, liikluskindlustust. Priit Petteril oli esitada vaid juhiluba. Muude küsitud dokumentide kohta sai politsei andmed politseiandmebaasist. Priit Petterile oli selgitatud, et 75 km/h oli tema poolt juhitava sõiduki kiirus, lubatud 50km/ h asemel. Kiirusemõõtmise protokolli oli koostanud T. S. T. S. oli tutvustanud Priit Petterile kiiruse mõõtmise metoodikat, kiirusemõõtmist laserkiirusemõõtjaga. T. S. kinnitas, et kiirusemõõtmise protokoll oli koostatud kohe algul ning väide, et see hiljem koostatud, ei ole tõene. Kiirusemõõtmise protokoll koostatakse iga kiirusemõõtmise( kiiruseületamise) kohta. Ka antud juhul oli see esimene toiming ning seda oli selgitatud kohapeal ka Priit Petterile. Ütlustest nähtub, et sündmuskohal menetlusalune isik Priit Petter ei olnud aru saanud , et ta sõidukiirust nii palju ületas ning Priit Petter oli küsinud, kust on see kiirusemõõtmise tulemuse näit saadud. T. S. oli küsinud, kas Priit Petter on nõus kiirmenetlusega. Priit Petter oli küsinud kui suur on rikkumise eest rahatrahv. T. S. oli temale vastanud, et kuivõrd varasemaid rikkumise ei ole , saaks trahv olla 23 trahviühikut. Kiirmenetluses ütluse andmise protokolli koostamise ülesande võttis T. S. 2 Menetlusalusele isikule oli kõigepealt tutvustatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning ta oli kinnitanud, et õigused ja kohustused on temale arusaadavad ning neid ta teab kuna on kohtutäitur. Menetlusaluselt isikult Priit Petterilt oli T. S. võtnud allkirja õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta kiirmenetluse otsuse blanketile ning ei olnud veel täitnud kiirmenetluse otsust( tl. 27). Asjas olev (tl. 51) menetlusaluse isiku poolt esitatud ning kõlbmatuks muudetud ülekuulamise protokoll tõendab T. S. ütlusi. Asjas olev mõõtevahendi taatlustunnistus( t. 52) kinnitab ,et mõõteseade kiirusemõõtur Ultra Lyte LTI 20-20 100 LR nr. UX018460, millega mõõdeti Priit Petteri poolt juhitud mootorsõiduki kiirust , oli kontrollitud mõõteseade. Priit Petter poolt on kohtule esitatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli jäänused, st. protokolli, mis oli kortsutatud ja puruks rebitud. Selle protokolli näol on tegemist protokolli blanketiga, millele ei ole sissekandeid tehtud kohtuväline menetleja ega menetlusaluse isiku kohta ning mida ei saa käsitada menetlusdokumendina; on vaid menetlusaluse isiku ütlused : „ Ei vaadanud spidomeetrit ja vabandan fikseeritud rikkumise toimumisest; tunnistan rikkumise võimalikkust, kiiruse ületamisel , nõus kiirmenetlusega.“ Kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga nagu oleks sündmuskohal menetleja esindaja T. S. pidanud piirduma kiirmenetlusega kuna sellega oli menetlusalune isik Priit Petter nõustunud ning kohtuvälisel menetlejal polnud alust üldmenetlust alustada. T. S.ütlustest nähtub, et sõnapaari „ nõus kiirmenetlusega“ Priit Petter menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli blanketile sündmuskohal ei kirjutanud. T. S. ütlustest nähtub, et sündmuskohal ei olnud seega selge, kas Priit Petter on nõus kiirmenetlusega või mitte. T.S. ütlustel oli Priit Petter menetlusaluse isiku ütluste protokolli blanketi( kus ei olnud sissekandeid menetleja poolt)sündmuskohal kokku kortsutanud. T. S.oli järeldanud Priit Petteri ebamäärastest selgitusest ülekuulamise protokollis( mille Priit Petter ära kortsutas), samuti Priit Petteri närvilisest ja üleolevast olekust, et Priit Petteri tahe kiirmenetlusele ei ole välja selgitatud ning Priit Petter on kiirmenetluse vastu ning otsustas alustada üldmenetlust. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg. 1 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse kohaldada kiirmenetlust, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged, isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Seega on kiirmenetluse läbiviimise otsustamine menetleja õigus ning käesoleval juhul menetlejal tekkis kahtlus Priit Petteri nõustumuse osas kiirmenetlusega ning see oli põhjendatud kahtlus. Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli blankett ning kiirmenetluse otsuse blankett ei ole menetlusdokumendid, sest neil puuduvad sissekanded menetleja ja menetlusaluse isiku kohta; kiirmenetluse otsuse blanketil on vaid menetlusaluse isiku Priit Petteri allkiri pöördel temale õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta (tl.27 pöördel). Seega kohtuväline menetleja ei alustanud kiirmenetlust ning ei ole tõene kaebuses toodud väide, et kohtuväline menetleja läks põhjendamatult kiirmenetluselt üle üldmenetlusele. Isikult seletuse võtmist ei saa käsitada ühe –või teise menetlusliigina. Ei ole põhjendatud kaebuse esitanud isiku seisukoht tema menetlusõiguste rikkumises. T. S. ja V. K. ütlused kinnitavad, et Priit Petterile on selgitatud menetlusõigusi esimese toiminguna, samuti selgitatud tema kiiruse mõõtmist ning kirjeldatud arusaadavalt kiiruse mõõtmise protseduuri. Seega oli Priit Petterile selgitatud kõik vajalik. Kohtuvälisel menetlejal oli sündmuskohal asjaolusid arvestades õigustus alustada üldmenetlust. 3 Samuti ei saa kohtuvälise menetleja poolse rikkumisena käsitada seda, et politseisõidukil ei olnud sisse lülitatud videosalvestus; vastava kleebise olemasolu klaasil ei tähenda, et salvestussüsteem peaks olema kogu aeg sisse lülitatud. Asjaoludest nähtub, et kohtuväline menetleja ei teatanud Priit Pettrile videoseadme sisselülitamisest; seega ei pidanudki videoseade olema sisse lülitatud; isikule peab eelnevalt teatama tema jälgimisest. Üldmenetlus on menetlusaluse isiku õigused paremini garanteeritud. Temal on õigus esitada tõendeid ,taotlusi ,vastuväide kohtuvälisele menetlejale ning sellega realiseerida paremini oma menetlusõigusi kui kiirmenetluses. Seega käesoleva juhul, tulenevalt asjaoludest, ei rikutud Priit Petteri menetlusõigusi. Priit Petteri poolt 11.04.2009 kell 16.02 Tartus Ringteel toimepandud LS § 7422 lg. 2 rikkumine- lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ,mis kinnitab, et mõõteseade kiirusemõõtur Ultra Lyte LTI 2020 100 LR nr. UX018460, millega mõõdeti Priit Petteri poolt juhitud mootorsõiduki kiirust, oli kontrollitud mõõteseade( tl. 26 ); seda tõendavad ka kiirusemõõteseadmete testimise andmed ( tl. 53), samuti ka Metrosert `poolt välja antud taatlustunistus( tl 52). Rikkumist kinnitavad ka T. S. ja V. K. kohtus antud ütlused. Asjaolu, et Priit Petterile ei esitatud sündmuskohal kiirusemõõteseadme kasutamise eestikeelset juhendit, ei tähenda Priit Petteri õiguste rikkumist. Priit Petterile selgitati politseinike poolt kiirusemõõteseadme tööpõhimõtet ja mõõtmise korda; seega anti Priit Petterile edasi kõik oluline. Menetlusaluse isik Priit Petter kohtus ei vaielnud vastu sellele, et ta lubatud sõidukiirust ületas. Kaevatavast kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et Priit Petterit on karistatud ka LS § 2235 rikkumise eest. Väärteoprotokollist nähtub, et temale on süüetteheide tehtud ka selles, et temal puudus kontrollimisel esitamiseks sõiduki juhtimise volikiri. Priit Petteri poolt on esitatud sõiduki Volvo V50 tehniline pass, millest nähtub, et sõiduki omanik on Priit Petter ning volikirja nõue oli põhjendamatu. Seega kaevatav otsus tuleb tühistada osaliselt ning seda LS § 2235 rikkumise eest Priit Petteri süüditunnistamises. Samuti tuleb sellest tulenevalt vähendada Priit Petterile määratud karistust ning karistada teda LS § 7422 lg. 2 rikkumise eest 20 trahviühiku, s.o. 1200 kroonise rahatrahviga. Kergendava asjaoluna saab arvestada Priit Petteri süütunnitust ning tema karistust seega vähendada, võrreldes kohtuvälise menetleja otsuses määratuga. Kohus , menetledes kaebust , ei tuvastanud menetlusõigusikke rikkumisi, mis oleks olnud kaevatava otsuse tühistamise aluseks. KrMS § 180 lg. 1 alusel jäävad kõik menetluskulud süüdlase kanda. Priit Petteri süü LS § 7422 lg. 2 rikkumises on tõendatud ning seega jätab kohus menetluskulud Priit Petteri kanda. Kohtunik : 4