§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 12.juuni 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-15728 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
§-de 185 lg 2, 175 lg 1 p 1 alusel jätta süüdistatava Ego Hallika kaitsja Peeter Johannsoni poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi kulu 5500 (viis tuhat viissada) krooni riigi kanda.
§-de 185 lg 2, 175 lg 1 p 1 alusel jätta süüdistatava Jaan Püssi kaitsja Monica Meristo poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi kulu 6000 (kuus tuhat) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 17.detsembril 2009 kell 14.
(prokuröri loobumine süüdistusest), sest tegemist on ühe teoga, mis vastab kahele eri süüteokoosseisule ja kui kohus ei peaks kohtuotsust tervikuna koostama, oleks see eksitav ning viitaks erinevatele tegudele.
lg 2 kohaselt jättis kohus tsiviilhagid metsamaterjali vargusega riigile tekitatud kahju osas summas 514 957 kr ja keskkonnale tekitatud kahju osas summas 366 040 kr läbi vaatamata. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ja palub asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. Kuna kohtuvaidlustes prokurör loobus E. Hallika süüdistusest KarS § 356 lg 1 järgi, siis selles osas tulenevalt
S § 356 lg 1 järgi ei ole kooskõlas kohtus uuritud tõenditega. J. Püss on oma süüd osaliselt tunnistanud ja andnud ütlusi, et ta soovis erastada riigile kuuluvat metsamaad 2M XXX . Erastamise protsessi J. Püss lõpuni ei viinud, kuna tal puudusid rahalised vahendid erastatava metsamaa mõõtmiseks. Siht oli vaja J. Püssi sõnul raiuda selleks, et maamõõtjad peale võtta. Metsateatist J. Püss ei taotlenud sihi raiumiseks, kuna ta ei olnud raie tegemise hetkeks maaüksuse omanik. J. Püssi ütluste kohaselt raius ta sihti maaüksuse 2M ja XXX piiri vahel ning sihi esimene osa oli metskonna poolt juba tehtud ja ta tegi ise 2 meetri laiuselt sihti edasi teega risti. Kohtuotsuse põhjendustes on kohus aga märkinud, et J. Püssi ütluste kontrollimiseks ei ole kohtueelses menetluses tehtud kõiki vajalikke toiminguid, s.h ka J. Püssi ütluste seostamist olustikuga, mistõttu on teadmata, kas J. Püss üldse raius ja kus ta konkreetselt raius. Prokurör leiab, et eeltoodud põhjendus kohtuotsuses on vastuolus kohtus uuritud ja tuvastatud tõenditega. Nii Keskkonnainspektsiooni vastusest 18.05.2005 Ida Politseiprefektuuri päringule kui ka 04.11.2008 teostatud objekti kontrollimise protokollist nähtub, et XXX 2M maaüksuse vahelist piirisihti ei ole raiutud. 18.05.2005 tehtud kahelt fotolt ja 04.11.2008 objekti kontrollimise protokollist nr 349 ja sellele lisatud fotodelt on näha, et piirisihti XXX ja XXX asuva maaüksuse 2M vahel mootorsaega raiutud ei ole. XXX ja XXX 2M maaüksusega külgneva ja XXX sisse jääva kvartalil 3 RA272 teostatud lageraie teostati vastavalt Keskkonnainspektsiooni järelepärimisele saadud vastusest nähtuvalt 02.08.2004 kuni 10.09.2004. Seega on vastupidiselt kohtuotsuses märgitule eelpool nimetatud tõenditega leidnud tõendamist asjaolu, et J. Püss ei teostanud raiet seal (s.o XXX asuva 2M maaüksuse vahelisel piirisihil), kus ta väitis end seda tegevat ning ka ajaliselt ei olnud J. Püssil võimalik jätkata varem metskonna poolt, tema sõnul juba 2004 juuni, piirisihi raiumist maaüksuse 2M ja XXX vahel. Samuti ei nähtu lageraielangi kõrvale jäävas metsaosas ühtegi vanemat kokkuveoteed, mis kulgeks läbi vaba metsamaa 2M kasvava metsa kirde suunas ehk vaba metsamaa 2M kõrval oleva rohumaa suunas, kuhu J. Püss väidetavalt vedas piirisihilt raiutud metsamaterjali. Kohtus on tuvastatud J. Püssi enda ütlustega, Keskkonnainspektsiooni poolt 01.12.2004 objekti kontrollimise protokolliga nr 234, Keskkonnainspektsiooni 18.05.2005 vastusega järelepärimisele ja 04.11.2008 Keskkonnainspektsiooni objekti kontrollimise protokolliga nr 349, tunnistajate R.N. , K.A. ja M.K. ütlustega, et XXX 2M maaüksusel tehti raiet ja raiet tahtis teha ja enda sõnul tegigi J. Püss ise. Seega ei vasta kohtuotsuse resolutiivosas kohtu poolt tehtud järeldused kohtuistungil tuvastatud tõenditele. Kohus on tõenditena välja jätnud tunnistajate J.O. , R.N. ja M.K. ütlused. Erinevalt kohtuotsuses toodud seisukohast leiab prokurör, et R.N. ja M.K. ütlused langevad siiski teatud osas kokku. M.K. ütluste kohaselt soovis J. Püss teha metsaraiet XXX ning M.K. pidi ise otsustama, kas ta võtab töö isiklikult vastu või leiab kellegi teise J. Püssi jaoks raiet tegema. M.K. sõnul leidis ta kaks meest, kellest üks oli J.O. , kuid teise nime ta ei mäletanud. Lisaks andis ta meestele kasutada oma sae. J. Püss võis M.K. sõnul tema poole pöörduda peale jaanipäeva. R.N. ütlustest nähtub, et teda kutsus XXX asuvale metsamaale raiet tegema J.O. , kelle käest sai ta töö tegemiseks ka sae ja bensiini. R.N. käis metsas 2 päeva raiet tegemas ja tema sõnul võis ta kahel päeval kokku lõigata umbes 15 tm. Samuti nägi R.N. metsas mingit traktorit, kuid traktoristiga suhtles tema sõnul J.O. . R.N. ütluste kohaselt tegid nad raiet augustis. Nimetatud traktoristi on J.O. ja A.R. äratundmiseks esitamisel ära tundnud tunnistaja H.K. , kes töötas J. Püssi firmas traktoristina. H.K. väitis kohtuistungil, et 2004 suvel ta J. Püssi firmas ega viimase palvel metsatöid traktoriga ei teinud. Ka J. Püss ise ei eita raieteenuse tellimist M.K. käest. Jättes kõrvale kohtu poolt ebausaldusväärseks tunnistatud J.O. ütlused, on nimetatud tunnistajate ütlustega vastupidiselt kohtuotsuses toodule tõendamist leidnud, et J. Püssi tellimisel on R.N. ja J.O. raiunud nende poolt väidetava koguse metsamaterjali maaüksuselt 2M (ca 30 tm). Prokurör leiab, et kohus on teinud ebaõige otsuse, jättes kohtuotsuses osaliselt motiveerimata J. Püssile ja E. Hallikale KarS § 199 lg 2 p 6, 7 järgi esitatud süüdistuse õigeksmõistmise osas, mis vastavalt
Kohus on leidnud, et metsa ei ole võimalik varastada seda eelnevalt maha raiumata. Ebaseaduslik metsaraie varguse eesmärgil moodustab aga ideaalkogumi KarS § 199 lg 2 p 6, 7 ja § 356 lg 1 järgi. Kohtuistungil tuvastatud tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolu, et E. Hallika oleks olnud seotud ebaseadusliku metsaraie tegemisega XXX 2M maaüksusel, mistõttu loobus prokurör kohtuvaidlustes E. Hallika süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi. KarS § 356 lg 1 järgi süüdistusest loobumine E. Hallika suhtes ei välista tema suhtes süüdistuse esitamist KarS § 199 lg 2 p 6, 7 järgi. E. Hallika ütlustest nähtub, et J. Püss tellis temalt metsamaterjali veo, mille ta vastu võttis, kontrollimata metsamaterjali päritolu seaduslikkust. J. Püssi poolt E. Hallikale esitatud dokumentide hulgas ei olnud metsateatist, kuna J. Püssi sõnul ta seda üldse ei taotlenud, kuna ei olnud metsaraie tegemise ajal maaüksuse 2M omanik. Samuti ei olnud J. Püssil E. Hallikale ette näidata muid dokumente, mis kinnitaksid metsamaterjali seaduslikku päritolu. Sellele vaatamata organiseeris E. Hallika metsamaterjali äraveo, mida kinnitavad ka tunnistajad K.P. , A.P. ja H.R. . E. Hallika sõnul on ta läbinud teatud metsaalased kursused, kuid vaatamata sellel võttis ta J. Püssi poolt pakutava töö vastu, jättes eelnevalt kontrollimata metsamaterjali seadusliku päritolu. 4 Kohtuotsuses märgitakse, et süüdistusaktist ei nähtu, milles seisnes J. Püssile esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi raie ebaseaduslikkus ning samuti ei nähtu XXX riigile kuuluva metsamaa 2M eraldustel 2 ja 3 ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali kogus. Süüdistusaktis olevas süüdistuse osas (p 9) on kirjeldatud ja ära toodud õigusaktid, mida rikkudes pani J. Püss toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusakti kohaselt oli XXX maaüksuse 2M eraldustelt 2 ja 3 ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali kogus 710 tm. Samuti leiab prokurör, et kuna maakohtu otsus on osaliselt motiveerimata ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tuleb kohtuotsus ka tsiviilhagi ja keskkonnale tekitatud kahju läbivaatamata jätmise osas tühistada ning need süüdistatavatelt nende süüdimõistmisel välja mõista. J. Püssi kaitsja M. Meristo vastuväited apellatsioonile Kaitsja leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta jõusse ja apellatsioon rahuldamata. Kohus on tõendeid põhjalikult analüüsinud ja põhjendatult leidnud, et tunnistajate M.K. , R.N. ja J.O. ütlusi ei saa arvestada tõenditena. J.O. on üle kuulatud kohtueelses menetluses kolmel korral. Iga kord on ta andnud erinevaid ütlusi ja nende erinevust kohtus ta seletada ei oska. Vastuolud on suured ja kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Pealegi, J.O. ütlustes pole ühtegi J. Püssi süüdistavat tõendit. Kuna tõendid on vastuolulised väga olulistes faktides, nt raie teostamise aja suhtes, samuti on kord nimetatud isikut, keda hiljem J.O. nimetas Püssiks, hoopis L. , siis ei saa neid ka tõenditena arvesse võtta. J. Püssi kasuks räägib samas tunnistaja Saul, kes seletab, et kuna mais tehakse silo, siis enne seda oli võimalik puid põllule ladustada. Asjaolu, et puude ladustamine agronoomi näidatud laoplatsile põllul kinnitab ka tunnistaja R.L. . J. Püssi ütlusi küttepuu Assamallasse toomise osas kinnitavad A.R. , J.L. . M.K. on öelnud, et J. Püss pöördus tema poole mais; saemehed, nende hulgas J.O. , otsis tema ja näitas ka piirid metsas. M.K. on rääkinud ka seda, et J. Püss pöördus tema poole peale jaanipäeva. M.K. ütlused on vastuolus tunnistaja J.O. ütlustega, kes väidab, et käis koos R.N. ga raiumas augustis
§-le 342 lg 3 p 1. . Ringkonnakohus arutab kriminaalasja tulenevalt
§-st 331 lg 2 esitatud apellatsiooni piires. Prokurör esitas apellatsiooni
p 3 alusel ning lähtudes
§-dest 337 lg 2 p 2, 341 lg 1 taotleb maakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonis on viited maakohtu poolt väidetavalt
Seega tuleb ringkonnakohtul käsitleda, kas on tegemist maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (
p 3), kus kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (
lg 1 p 7, 8), mis
lg 1 alusel toob obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saatmise. Ringkonnakohtus prokurör jäi oma põhitaotluse juurde ja leidis, et maakohtu otsus on ebaseaduslik ja kohus on rikkunud
Prokurör ei nõustunud maakohtu hinnangu ja järeldustega süüdistatavate ütluste osas. Samas on maakohus põhjendanud, et süüdistatavate ütluste kontrollimiseks ei ole kohtueelses menetluses tehtud kõiki vajalikke toiminguid ja esineb vajakajäämisi. Veel on maakohus leidnud, et kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena. Ringkonnakohus prokuröri etteheidetega ei nõustu. Maakohtu otsuses põhiosas (2 kd tl 203-214) uuritud tõendite ja esitatud analüüsi põhjal ei saa väita ega järeldada, et kohtuotsuses puudub tõendite analüüs ja põhjendus. Olukord, kus maakohus on leidnud, et osa isikulisi tõendeid pole tõendiallikana usaldusväärsed ja prokurör sellega ei nõustu, ei tähenda, et maakohus on jätnud tõendi tähelepanuta või oma sellekohase seisukoha motiveerimata. Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioonis ja ringkonnakohtus esitatud kõnes oli rõhuasetus sellel, mida maakohus oleks pidanud tõendite analüüsil teistmoodi hindama ja millest järelduvalt oleks tõendamist leidnud süüdistatavate süü. Samas aga ei ole käesoleval juhul esitatud taotlust
§-st 340 lg 4 p 2 lähtuvalt, so õigeksmõistva otsuse tühistamist ja süüdimõistva otsuse tegemist ning
lg 2 kohaselt ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires ja uue otsuse tegemise vajadusel teeb selle
§-st 340 lg 1 apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes. Seega on ringkonnakohtul prokuröri apellatsiooni arutamisel käesoleval juhul kindlad piirid. Ringkonnakohtu arvates prokurör leiab apellatsiooni motiveerivas osas (2 kd tl 226) mõneti vastuoluliselt apellatsiooni resolutiivosa taotlusega (kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks) võrreldes, et kuna maakohtu otsus on osaliselt motiveerimata ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, tuleb kohtuotsus ka tsiviilhagi ja keskkonnale tekitatud kahju läbivaatamata jätmise osas tühistada ning need süüdistatavatelt nende süüdimõistmisel välja mõista. Maakohtule ei saa kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ette heita asjaolu, et tunnistajate R.N. , M.K. ja J.O. ütlusi ei saa pidada süüdistatavate tegevust süüstavateks. Maakohus on tunnistajate ütluste osas esitanud sellekohased põhjendused. 6 Maakohus on kriminaalasjas uuritud tõenditest seega järeldanud, et kriminaalasjas kogutud tõendid on sedavõrd vastuolulised, et ei saa olla süüdistatavate süüdimõistmise aluseks. Samas on maakohus järeldanud, et kriminaalasja kohtueelses menetluses ei ole J. Püssi ütluste kontrollimiseks tehtud kõiki vajalikke toiminguid, s.h ka J. Püssi ütluste seostamist olustikuga, mistõttu on tõusetunud palju küsitavusi kas J. Püss üldse raius ja kus ta konkreetselt raius. Maakohus märgib põhjendatult ka asjaolu, et süüdistusest ei nähtu, milles seisnes süüteo toimepanemise vahendlikkus, välja pole toodud sellekohased asjaolud ning ei selgu, kes on ärakasutatud isikuteks. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonis pööratakse tähelepanu maakohtu põhjendustele mingi konkreetse tõendi osas sellele hinnangu andmisel ja tuuakse välja oma vastuväited. Seega on suures osas tegemist tõendite hindamise vaidlustamisega, mitte aga kohtuotsuses põhjenduste täieliku puudumise väljatoomisega. Apellatsioonis esitatud seisukohad süüdistatavate ütluste ja isikuliste ning dokumetaalsete tõendite osas eeldaks apellandi taotlust tõendite ümberhindamise tulemusena teha süüdimõistev kohtuotsus, kuid sellist taotlust pole prokurör esitanud, sest taotletakse kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. Nagu eelpool märgitud, peab ringkonnakohus kriminaalasja arutama esitatud apellatsiooni piires.
p 1 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse.
lg 1 p 7 kohaselt on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on maakohtu otsuse põhiosas toodud põhistused, milledest saab järeldada, miks süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõisteti. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures rikkunud
p 1, 2, 3 nõudeid.
p 1 kohaselt tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning p 2 kohaselt tuleb esitada tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.
p 3 kohaselt tuleb näidata asjaolud, millised kohus on tunnistanud üldtuntuks ja millele ta otsust tehes tugineb. Eeltoodu kohaselt peab kohtuotsuse põhiosa sisaldama tõendite analüüsi ja hindamist. Seda nõuavad ka
§-d 60 ja 61, mille kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
p 1, 2, 3 kohaselt on tõendamiseseme asjaoludeks kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, samuti ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse põhjendused vastavad
§-de 62 ja 312 eelpool viidatud punktidele ning tegemist ei ole
§-s 339 lg 1 p 7 näidatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, sest kohtuotsuses on süüdistatavate õigeksmõistmist põhjendanud. Isiku karistusõiguslik vastutus eeldab süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud isiku käitumises. Maakohus on kontrollinud, kas süüdistatavate käitumises sisalduvad süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Maakohus on leidnud, et kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal pole võimalik teha järeldust, et süüdistatavad J. Püss ja E. Allika tegutsesid kaastäideviijatena. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena
Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti 7 sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole neid nõudeid rikkunud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.
p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt
§-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Ringkonnakohtu pädevuses on kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole rikkunud Riigikohtu otsuse eeltoodud nõudeid. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad on arusaadavad, ammendavad. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud
§-de 338 p 3 ja 339 lg 1 p 7,8 sätteid, sest kohtuotsuses on põhjendused olemas. Ringkonnakohus ei tuvastanud
lg 1 ja 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja seega pole alust antud kriminaalasja uueks arutamiseks saata. Kaitsjate M. Meristo ja P. Johannsoni poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa (vastavalt 6000 ja 5500 krooni) tuleb jätta
lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi
§-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi, kusjuures apellatsiooni esitaja oli prokuratuur. Tiit Lõhmus Mati Kartau 8 Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.