ja § 200 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust.
Razduvanovile mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.01.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 7 kuu vangistuse võrra ning mõisteti P. Razduvanovile liitkaristuseks 3 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise päev 12.02.2009. Samuti mõisteti P. Razduvanovilt välja T.S. (S. ) kasuks tsiviilhagi katteks 2400 krooni. Süüdistuses
Razduvanov õigeks, kuna selles osas prokurör loobus süüdistusest. Maakohus arutas P. Razduvanovi süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema 27.01.2009 öösel kella 02.30 paiku XXX-XX trepikojas tungis kallale T.S. le, pekstes teda rusikate näkku ja pähe ning tõukas vastu seina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - valulikkuse vasakul parietaalpiirkonnas ning hematoomid ja ekskoriatsioonid nimmeosas. Seejärel võttis ta T.S. ära rahakotis olnud sularaha 2200 krooni ning 0,5 l pudeli viina väärtusega 200 krooni. P. Razduvanov end maakohtus süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on P. Razduvanovi süü
ütlustega, et 26.01.2009 õhtul läks ta koos P. Razduvanovi ja J.P. H.H. juurde, kus tarvitasid alkoholi. H.H. juurest lahkudes tekkis tal soov veel alkoholi tarvitada ja ta ostis J.S. kaks pudelit viina. Siis tahtis ta sõbra juurde minna, koputas uksele, kuid ei avatud. Trepikotta tuli P. Razduvanov, kes lõi teda näkku, kuklasse ja selja peale, tõukas 2 vastu seina ning võttis ära pudeli viina ja rahakoti. Koos P. Razduvanoviga oli veel üks mees, kes ei teinud talle midagi, vaatas niisama. P. Razduvanov võttis temalt ära 2200 krooni ja viinapudeli väärtusega 200 krooni. Tunnistaja J.P. ütluste kohaselt läks P. Razduvanov trepikotta. Ta järgnes P. Razduvanovile ja nägi trepikojas pikali olevat T.S. , kelle juures P. Razduvanov askeldas ja ise karjus „ei ole, ei ole“. Hiljem õues näitas P. Razduvanov talle musta rahakotti, mille ta teadis olema T.S. oma, ja andis talle sealt 550 krooni. Siis läksid nad tagasi trepikotta T.S. juurde, kes oli juba püsti ning kurtis, et tal on müts, sall ja rahakott kadunud, pikk poiss olevat võtnud, kuid otseselt P. Razduvanovile ta siis ei viidanud, alles peale üleküsimist vilksas silmadega P. Razduvanovi poole. Järgmisel päeval rääkis J.S. , et T.S. oli tema pool käinud öösel ja tahtnud, et ta kutsuks politsei. Kehavigastusi ta T.S. l ei märganud. Tunnistaja J.S. e ütluste kohaselt tõi T.S. talle võla ära, istus tema pool ja tarvitas veidi alkoholi. Kuna tema T.S. ga hästi suhelda ei osanud, kutsus ta viimasele J.P. järgi. Hiljem samal õhtul tuli T.S. tema juurde ja ostis kaks pudelit viina ning hommikupoole ööd, kella 45 ajal tuli uuesti. Ta ei saanud aru, kas T.S. oli siis paanikas või purjus, kuid tal oli midagi kadunud, müts või sall, ja ta tahtis, et tunnistaja kutsuks politsei. Näost oli T.S. punane, aga peksmise või löömise jälgi tunnistaja ei märganud. Tunnistaja M.H. ütlustega, et tema oli 26.01.2009 öösel tööl A. hooldekodus. Öisel ajal nägi ta hooldekodu juures P. Razduvanovit, J.P. t ja noormeest, keda ta ei tundnud. Pavel ja J. palusid nendega kaasas olnud noormeest võtta hooldekodusse öömajale, kuna ta oli liiga purjus. Tema ei lubanud neil sinna jääda ja käskis koju minna. Väljas oli pime ja ta ei saanud aru, et noormees oleks peksa saanud. Tunnistaja A.O. ütlustega, et T.S. on tema vend. 26.01.2009 õhtul lahkus T. kodust, vigastusi vennal õhtul ei olnud. Hommikul töölt tulles oli T. kodus ja rääkis, et Pavel peksis teda ja võttis ära 2200 krooni ning pudeli viina. T. el olid kehavigastused: sinikad silma all, peas ja seljal, kus olid ka kriimustused nagu oleks teda tugevalt vastu krohvitud seina tõugatud. Perearst M.L. tõendist nr 1307, 06.02.2009 nähtub, et T.S. l on tuvastatud palpeerimisel valu vasakul parietaalpiirkonnas ning hematoomid ja ekskoriatsioonid nimme osas. Maakohus leidis, et P. Razduvanovi ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega. Kannatanu ütlused langevad kokku tunnistajate J.P. , J.S. e, A.O. ja H.H. ütlustega. Objektiivselt kinnitab neid ka perearsti tõend. T.S. näol on tegemist isikuga, kes oma puude tõttu ei ole suuteline end teiste isikutega võrdväärselt väljendama. Ta ei olnud peale tema vastu toime pandud rünnet suuteline ise politseisse helistama, kuid see soov oli tal olemas ja sellest said aru ka tunnistajad J.S. ja H.H. , kes siiski ei osanud T.S. palvele reageerida. Seda tõenäoliselt seetõttu, et kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud veel üheselt nähtavad, kuna hemaatoom ei väljendu koheselt. Samas oli väljas pime ning kannatanu näo punetust tõlgendati kui alkoholijoobest tingitut. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P. Razduvanovi käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. P. Razduvanov on süüteo toime pannud katseajal ning ärakandmata karistus 7 kuud kuulub liitmisele käesolevas kohtuasjas mõistetavale karistusele. Kuna varasemad tingimuslikud ja rahalised karistused ei ole mõjutanud süüdistatavat õiguskuulekalt käituma, siis tuleb karistada teda reaalse vangistusega. P. Razduvanovi varasemad süüteod on korduvalt olnud seotud vägivallaga. Seega ei ole põhjendatud mõista P. Razduvanovile karistust miinimummääras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu 3 P. Razduvanovi kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse P. Razduvanov süüditunnistamise osas
MS § 339 lg 1 p 7 sätestatud rikkumine, või kvalifitseerida P. Razduvanovi tegu ümber
Razduvanovile mõistetud karistust. Juhul kui ringkonnakohus ei tee õigeksmõistvat kohtuotsust, palub apellant jätta osa maakohtus P. Razduvanovilt väljamõistetud kaitsjatasust riigi kanda. Apellatsiooni kohaselt esineb asjas kõrvaldamata vastuolusid, mis tulnuks KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Nimetatud vastuolud on jäänud kohtuliku uurimise käigus kõrvaldamata. Eluliselt ei ole usutav, et ükski tunnistajatest ei näinud vahetult peale rünnet kannatanu näol vigastusi, kuigi neid oli objektiivselt võimalik näha. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu peale tema suhtes kuriteo toimepanemist viibis olulise aja väidetava kuriteo toimepannud isiku seltskonnas teda kartmata ning põgenemata. Kannatanu T.S. on andnud kohtulikul uurimisel vastuolulisi ütlusi ning tunnistaja J.P. ei näinud rünnet vahetult. Sellest tulenevalt ei saa lugeda tõendite kogumi alusel tuvastatuks P. Razduvanovi poolt
Riigikohus on oma lahendites nr 3-1-148-03 ja nr 3-1-1-99-04 leidnud, et kohtuotsuses peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Isegi kui kohus luges tuvastatuks asjaolu, et P. Razduvanov ründas T.S. , pidanuks ta järgima kolmeastmelise deliktistruktuuri põhimõtet ja selle alusel tuvastama täpse süüteo kvalifikatsiooni. Kolmeastmelise deliktistruktuuri mittejärgimine on viinud kohtu väärale materiaalõiguse kohaldamisele. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt peab kohtus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Seega ei piirdu kohtu pädevus teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistusseaduse sättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. P. Razduvanov eitas oma süüd. Maakohus oleks pidanud kontrollima kolmeastmelise deliktistruktuuri alusel, kas süüdistusaktis teole antud materiaalõiguslik hinnang on õige või vastab tegu mõnele muule leebemale süüteokoosseisule.
§-s 257 sätestatud omavoli objektiivse koosseisu moodustab oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud muuhulgas vägivallaga. P. Razduvanovi ütluste kohaselt oli T.S. temale üle 2000 krooni võlgu. Samuti väitis T.S. , et ta on laenanud P. Razduvanovilt 2200 krooni ning sel õhtul temalt võla tagasimaksmist ka küsiti. Sellest tulenevalt ei ole KrMS § 7 lg 3 alusel välistatud, et P. Razduvanov teostas oma tõelist või vähemalt oletatavat õigust ning tema süüteo kvalifitseerimine
Väidetava viinapudeli äravõtmise kohta puuduvad tõendid peale kannatanu ütluste. Tunnistaja J.P. ütluste kohaselt külast lahkudes kannatanul viinapudelit kaasas ei olnud. Samuti viitab ta sellele, et P. Razduvanovil oli peale vägivallatsemist olemas üksnes kannatanu rahakott, mitte viinapudel. Seega ei saa lugeda usaldusväärselt tuvastatuks, et kannatanult võeti ära ka viinapudel. Ülaltoodust tulenevalt puudub kohtuotsuses KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes põhjendus, miks süüdistatava poolt toimepandud tegu ei või vastata
4
lg 1 näeb karistusena ette 2-10 aastase vangistuse.
Sellest tulenevalt peaks ringkonnakohus P. Razduvanovile mõistetud karistust kergendama. P. Razduvanov on süüdistuses
MS §-le 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohus on 01.12.2008 otsuses nr 3-1-1-61-08 asunud seisukohale, et neid sätteid tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Eelöeldu tähendab, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Vastasel korral satuks mingis teos õigeksmõistetud isiku võimalus nõuda selle teo menetlemisel tekkinud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist sõltuvusse sellest, kas tegu menetleti eraldi kriminaalasjas või koos mõne teise teoga, milles isik süüdi tunnistatakse. See, kas mitut kuritegu menetletakse ühe ja sama või mitme erineva kriminaalasja raames, ei ole mõistlik põhjus (osaliselt) õigeksmõistetud isikute erinevaks kohtlemiseks kriminaalmenetluse kulude hüvitamisel. Sellest tulenevalt tuleks jätta osa maakohtus P. Razduvanovilt välja mõistetud kaitsjatasust riigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus kaitsja toetas apellatsiooni selles toodud motiividel. Täpsustades oma taotlust jätta osa süüdistatavalt välja mõistetud kaitsjatasust riigi kanda, leidis ta, et see võiks
Prokurör palus apellatsiooni süüdistatava õigeksmõistmise või alternatiivina kuriteo ümberkvalifitseerimise ja karistuse kergendamise taotluses jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse selles osas muutmata. Kaitsjatasu osalise riigi kanda jätmisega prokurör oli nõus. P. Razduvanov ei soovinud kohtuistungist osa võtta ja ringkonnakohus arutas kriminaalasja KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel ilma süüdistatava osavõtuta. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära kaitsja ja prokuröri, leiab, et kaitsja apellatsioon, taotlusega P. Razduvanov õigeks mõista või alternatiivina tema tegevus ümber kvalifitseerida omavoliks ning kergendada mõistetud karistust, on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus P. Razduvanovi süüditunnistamises ja karistamises
Samuti ei esine kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, nagu kaitsja seda väidab. Küll aga kuulub rahuldamisele taotlus, mis puudutab riigi õigusabi kulude täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmise vaidlustamist. Selles osas kuulub otsus KrMS § 338 p 2 alusel osaliselt tühistamisele. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata P. Razduvanovi süüditunnistamise ja karistamise
MS §-le 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu otsuse põhiosa vastavaid asjaolusid, kuid vajaduse korral tulenevalt apellatsioonis esitatud taotlustest lisab omapoolseid põhjendusi. Kaitsja leiab, et maakohus oluliselt rikkus kriminaalmenetlusõigust sellega, et kohtuotsuses puudub KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes täielikult põhjendus, miks süüdistatava poolt toimepandud tegu ei või vastata
MS § 339 lg 1 p 7 kohaselt on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega siis, kui kohtuotsuses puudub põhjendus. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. KrMS § 154 sätestab nõuded süüdistusaktile. Selle kohaselt süüdistusakti põhiosas märgitakse kuriteo asjaolud, kus kirjeldatakse toimunut ning lõpposas märgitakse süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon. Seega süüdistusakt on tervik ja lähtuda tuleb selles kirjapandust, mida maakohus ka tegi. 5 Ringkonnakohus ei ole nõus kaitsja väitega, et maakohus oleks pidanud kohtuotsuses põhjendama, miks tegemist ei ole kuriteoga
Süüdistus oli esitatud
lg 1 järgi ja kohtuistungi protokollist nähtub, et kaitsja kohtuvaidlustes (lk 114-115) ei ole taotlenud süüdistuse ümberkvalifitseerimist
järgi, vaid taotles süüdistatava õigeksmõistmist või süüditunnistamise korral kergemat karistust. Ka P. Razduvanov ise on taotlenud ainult kergemat karistust. Kuna maakohus leidis esitatud süüdistuse tõendatud olevat ja keegi ei taotlenud süüdistuse ümberkvalifitseerimist, siis ei olnud maakohtul mingit vajadust ega kohustust võtta seisukohta, kas on tegemist mõne teise kuriteoga ja hakata vastavaid põhjendusi välja tooma. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb apellatsioonis toodud taotlusi ja märgib, et apellatsioonis ei ole esitatud uusi tõendeid. Taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt P. Razduvanovi õigeksmõistmist või alternatiivina tema tegevuse ümberkvalifitseerimist
Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb P. Razduvanovi
Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 125-126). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka taotlusele P. Razduvanov
lg 1 järgi õigeks mõista, mis oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (lk 114). Sama taotlust korratakse apellatsioonis, kus leitakse, et süü on tõendamata. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et asjas esineb kõrvaldamata vastuolusid, mis tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja arvates ei ole eluliselt usutav, et ükski tunnistajatest ei näinud vahetult peale rünnet kannatanu näos vigastusi ja et kannatanu oli endiselt edasi süüdistatavaga ühes seltskonnas, kuigi väidetavalt süüdistatav oli teda röövinud. Kaitsja arvates maakohus ei olnud tõendite hindamisel objektiivne, sest suhtus süüdistatava ütlustesse kriitiliselt, samas ületähtsustades kannatanu ütlusi. Kaitsja arvates kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ja kuna tunnistaja J.P. ei näinud rünnet pealt, siis on röövimise süüdistus tõendamata. Kaitsja ei ole nõus kohtu järeldusega, et kannatanult võeti röövimise käigus lisaks rahale ära ka viinapudel. Kaitsja leiab, et kuna seda kinnitab ainult kannatanu üksi, siis ei ole alust seda tõendatuks lugeda. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega P. Razduvanovi süü tõendatuse kohta
Maakohus on kuriteo kvalifitseerimise osas materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti pole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 5) kannatanu ütluste usaldusväärsust. Seejuures on õigesti arvestatud asjaolu, et kannatanu suhtlemist tunnistajatega peale tema suhtes toimepandud röövimist raskendas tema puue (kurttumm), mistõttu tunnistajad ei saanud täpselt aru, mida kannatanu neile öelda tahtis. Sellele vaatamata tunnistajad J.S. ja M.H. said aru, et kannatanu soovib politsei väljakutsumist. Maakohus on ka põhjendanud, miks tunnistajad kohe ei näinud kannatanu näos talle tekitatud vigastuste tagajärgi. Samuti on antud hinnang süüdistatava ütluste usaldusväärsusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad kohtuistungi protokollis kajastatule. Kannatanu T.S. on andnud ütlusi (lk 102-106), et P. Razduvanov peksis teda ja võttis ära raha ning viinapudeli. Tunnistaja J.S. on andnud ütlusi (lk 112), et öösel tuli kannatanu tema juurde ja tahtis, et tunnistaja politsei välja kutsuks, kuna kannatanult oli midagi ära võetud. Kuna kannatanu oli purjus ja tunnistaja tema viipekeelest aru ei saanud, siis jäi politsei välja kutsumata. Tunnistaja M.H. on andnud ütlusi (lk 111), et ta sai aru, et kannatanu soovib politsei väljakutsumist, aga millega seoses, see jäi talle segaseks. 6 Tunnistaja J.P. on andnud ütlusi (lk 108-110), et kannatanu tema küsimuse peale, kes sinult raha ära võttis, viitas silmadega märku andes P. Razduvanovile kui isikule, kes temalt rahakoti koos rahaga oli ära võtnud. Mis asjaoludel see toimus, seda tunnistaja ei tea. P. Razduvanov hiljem andis sellest rahakotist 550 krooni tunnistajale ja ülejäänu võttis endale. Tunnistaja oli ka juures kui kannatanu avaldas M.H. ile, et tahab politsei väljakutsumist, aga M.H. ei saanud aru, miks seda taheti. Tunnistaja A.O. on andnud ütlusi (lk 113), et kannatanu avaldas talle, et P. Razduvanov peksis teda öösel ning võttis raha ja viinapudeli ära. Tunnistaja nägi kannatanu silma all sinikat ning peas ja seljal oli ka vigastusi. Kannatanu kehavigastusi kinnitab vastav arstlik tõend (lk 10). Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et eeltoodud tõendite kogum kinnitab P. Razduvanovi süüd
Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega (otsuse lk 5-6) P. Razduvanovile karistuse mõistmise kohta. Kaitsja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mida maakohus oleks jätnud karistuse mõistmisel arvestamata ja mis tingiks mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohus märgib, et karistus mõisteti sanktsiooni miinimumi lähedases määras, millele tuli liita varasema otsusega mõistetud kandmata karistus. Alust mõistetud karistuse kergendamiseks ei ole. Maakohus mõistis P. Razduvanovilt riigituludesse välja kaitsjatasuna 3799.60 krooni kohtueelses ja 4320 krooni kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Samuti mõisteti temalt välja sundraha, toimiku paljundamise kulud ja tõlkekulu. Samas mõisteti ta
MS §-le 181 lg 1, mille kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-61-08 asuti seisukohale, et seda sätet tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Seega jäävad riigi kanda need kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõisteti. Kaitsja viitab ka KrMS §-le 191 lg 3, mille kohaselt ringkonnakohus võib apellatsiooni läbi vaadates teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Eeltoodust lähtudes kaitsja taotleb jätta osa maakohtu poolt välja mõistetud kaitsjatasust riigi kanda. Ringkonnakohtu istungil kaitsja täpsustas oma taotlust ja leiab, et
järgi süüdistust puudutav kaitse moodustab 1/3, millises osas ta palubki jätta väljamõistetud kaitsjatasu riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele, kuid seda osaliselt, st mitte 1/3, vaid 1/4 ulatuses. Süüdistus
järgi ei moodusta mingil juhul 1/3 kogu süüdistuse mahust, vaid seda ainult 1/4 ulatuses. Seda kinnitab sellekohane eeluurimise materjalide hulk, mida on kümmekond toimiku lehte, ja kohtuistungi protokoll, kus antud süüdistust sisuliselt ei uuritudki, kuna kannatanu kui elukaaslane loobus ütluste andmisest. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-08 punktis 15.3 on märgitud, et kui kaitsjatasu arvetelt ega taotlusest riigi õigusabi tasu hüvitamiseks ei nähtu, milline osa nendes näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõisteti, siis tuleb vastav asjaolu tuvastada hinnanguliselt. Arvestada tuleb seejuures kriminaalasja spetsiifikat ja tõenduslikku ning õiguslikku keerukust. Hinnata tuleb ka õigeksmõistmist puudutava osa suhet süüdistuse kogumahtu. Toimikus olevatest taotlustest riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks (lk 56 ja 66) ei nähtu, milline osa nendes näidatud summadest on seotud süüdistusega
Ringkonnakohus hinnanguliselt leidis selle osa olevat 1/4 süüdistuse kogumahust. See moodustab 3799.60-st 949.60 ja 4320-st 1080. Nendes summades tuleb kaitsjatasu jätta riigi kanda ning P. Razduvanovilt välja mõista 2850 ja 3240 krooni. Muude menetluskulude (sundraha, tõlkekulu) väljamõistmise osas ei ole alust midagi riigi kanda jätta, sest need pole seotud süüdistusega
7 Määratud kaitsja advokaat A. Aasmaa poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3588 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.