1-10-8207/4

MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2010.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-8207 Kohtukoosseis Istungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama Kriminaalasi Janek Laadermanni ettekanne Prokurör kohta esitatud erakorraline Janek Laadermann, isikukood 37204304913, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, töölepinguga töökohta ei ole Merike Lugna Resolutsioon Rahuldada taotlus. Tühistada Janek Laadermanni suhtes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 19.01.2009.a määrus nr 1-08-4927 vangistusest ennetähtaegselt tingimusliku vabastamise kohta. Pöörata täitmisele Järva Maakohtu 24.11.2003.a otsus nr 1-141, mille järgi on osa karistusest kantud vanglas (5 aastat 8 kuud 22 päeva) ja ärakandmata karistus on (1 aasta 8 kuud 1 päev) ning mõista talle vangistust 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 1 (üks) päev. Määrus karistuse kohta pöörata täitmisele määruse jõustumisest. Karistuse kandmise aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Välja mõista Janek Laadermannilt riigieelarvesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) postikulude katteks 32 (kolmkümmend kaks) krooni. Anda kohtukulude vabatahtlikuks täitmiseks aega 30 päeva määruse kuulutamisest. Juhul kui esitata vastavat dokumenti, siis lisanduvad täitemenetluse kulud. Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Tuvastatud asjaolud Süüdimõistetu on vabastatud ennetähtaegselt vangistuses ja määratud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja järelvalve alla. Temale määratud kontrollnõueteks on KarS § 75 lg 1 alusel ilmuda perioodiliselt registreerimisele; elada kindlaks määratud kohas; taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja taotleda kriminaalhooldusametniku luba elu- ja töökoha muutmiseks, samuti alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande järgi on tarvitanud alkoholi, mis on tõendatud joobe tuvastamise
2. juuni 2010.a protokollidega, mille järgi oli raske joove. Ta on katseajal varem korduvalt alkoholi tarvitanud. Korra on kohus talle andnud uue võimaluse, kuid ikka suhtub ükskõikselt oma kohustusse. Jätkuvalt on kõrge risk, et jätkab ja võib toime panna uusi kuritegusid. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse uuesti täitmisele pööramist. Menetlus kohtus Kohtuistungi ajaks on kriminaalhooldaja teatanud, et jääb oma taotluse juurde. Süüdimõistetu tunnistab kohustuse rikkumiste toimepanekut. Erakorralisele ettekandele vastuväiteid ei ole. On teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Arvab, et on selle ära teeninud. Vanglast vabanes 30.01.2009.a. Prokurör leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära kuulanud kriminaalhooldusametniku kirjaliku seisukoha, kriminaalhooldusaluse enda seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et Janek Laadermann on vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vanglast ja määratud kriminaaljärelvalve alla kohustusega täita kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid on rikkunud talle kehtestatud kohustust sellega, et on järjekordselt alkoholi tarvitanud. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osas ei ole. Süüdimõistetu suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, ta on seda täitnud vanglas karistust kandes, siis vabastatud tingimisi. Vanglast vabanemisel
3. jaanuaril 2009 on olnud kriminaalhooldusel. Täitmine on toimunud Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituses. Süüdimõistetu on olnud sellest teadlik, nagu on teadlik kohustusest mitte tarvitada alkoholi. Kohus on tema suhtes olnud paindlik, andes peale esmase erakorralise ettelande lahendamist uue võimaluse kriminaalhooldusesse edasi jääda. Küll aga hoiatas kohus teda, et kohustuse jätkuva mittetäitmisega on alus uueks erakorraliseks ettekandeks. Juba kahe nädala möödumisel jätkas uuesti alkoholi tarvitamist. Kohtu hinnangul on püütud teha kõik, et kriminaalhooldus jätkuks takistusteta. Süüdimõistetul ei ole seaduslikke või muid arvestatavaid põhjendusi esitada rikkumise kohta. Kohustuse mittetäitmisega ongi ta rikkunud jõustunud kohtumääruse täitmist. Kriminaalhooldusalune on asunud käituma viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Kohustuse rikkumine on teadlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik. Süüdimõistetu on olnud nõus enda vanglast vabastamise tingimustega ning enda allutamisega kriminaalhooldusele. Kuid ta ei ole asunud määrust täitma. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Kohtul puudub edaspidine usaldus, et ta uuesti ei korda toime pandud rikkumist. Kohus ei pea võimalikuks jätta teda enam kriminaalhooldaja järelevalve alla. Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 76 lg 5 tulenevat õigust pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi või ei järgi kontrollnõudeid. KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab kohus. Heino-Vello Pihlak Kohtunik