mming Tõlk Marina
piksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 11 mai 2010, Tallinn Kriminaalasi Sergei Hramtšenkov’i süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09 märtsi 2010 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.Hramtšenkov ja tema kaitsja L.Olovjanišnikov Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Sergei Hramtšenkov, ik: 38508090212, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat
onid Olovjanišnikov RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
p 1/ ja terve öö magamata, jättes kontrollimata, kas tagaistmel viibivad sõitjad on turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud /
p 5/, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registreerimisnumbriga 825 MFC, millega liikus Tallinnas Laagna teel Lasnamäe poolt Kesklinna suunas, olles teadlik, et mootorsõiduki piduritega on probleeme /
p 1/, jättis sellegipoolest tema poolt juhitava sõiduki sõidukiiruse kohandamata selliseks, mis arvestaks ilmastikutingimusi /talvine lumine aeg/, sõiduki seisundit /pidurid töötasid halvasti/ ja muid liiklusolusid, et ta suudaks võimaliku ohu korral oma sõiduk peatada eespoolse nähtavusulatuse piires ja etteaimatava mistahes takistuse ees /
/, ületades antud teelõigul oluliselt lubatud sõidukiirust, liikudes vahemikus 140 160 km/h /
p 3/, kaotas valitud vale sõidukiiruse, alkoholijoobest ja magamatusest tingitud häiritud kehaliste ning psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide tõttu juhitavuse mootorsõiduki üle, läks kella 08:54 ajal külglibisemisse ning kaldus vastu tänavavalgustusposti, mis murdus, põhjustades S N surma ja tekitades eluohtlikud kehavigastused D K. Sellise käitumisega rikkus Sergei Hramtšenkov järgmisi liiklusnõudeid:
p 1 /juht on kohustatud enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit/; § 68 p 5 /juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud/; § 76 p 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg 3 alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 126 p 3 /juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest/. Oma tegevusega pani Sergei Hramtšenkov toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus- ja käitumisnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud ühe inimese surm ja tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
iab, et otsus kuulub tühistamisele kuna tõendamisesemesse puutuvad tuvastatud asjaolud on vastuolus kohtuotsuse resolutiivosa järeldustega ning puuduvad peamiste järeldustele vastavad põhistused nii külglibisemise põhjuse osas kui
rikkumiste ja saabunud tagajärje põhjusliku seose osas. Kaitsja
iab, et enamus süüdistuses esitatud rikkumised pole põhjuslikus seoses liiklusavarii toimumisega. Ainukeseks seotud rikkumiseks saab olla ebaõige kiiruse valik. Kui
on põhjuslikus seoses tagajärjega siis on ilmne, et rikkumise sai toime panna vaid ettevaatamatusest, mis toob endaga kaasa kvalifikatsiooni KarS § 423 lg 1 järgi, koos muudatustega karistuses. Samas kaitsja
iab, et kaitsealuse süü pole tõendatud. Tuleb välistada, et õnnetus juhtus auto tehnilise rikke tõttu. Tuvastatud liiklustingimuste juhul pole kaitsja arvates võimalik ka eksperdi poolt nimetatud kiirusel, et sõiduauto iseenesest külglibisemisse satub. Ekspertiisiaktis puudub uurimuslik osa ja seetõttu pole tõendiks. Ei ole teostatud sõiduautole tehnilise seisukorra nõuetekohast kontrolli. Pole välistatud auto külglibisemisse sattumine tehnilise rikke tõttu. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. VASTUVÄITED APELLATSIOONILE: 4. Kannatanu A.S poolt esitatud vastuväidetes nenditakse, et arvestades loogikat, et enne kohtuotsuse tegemist tuleb välistada kõik võimalikud välispõhjused, tuleks välistada ka see, et liiklusõnnetust ei põhjustanud teele jooksnud põder, tundmatu
ndav objekt või mingid muud sama tõenäolisusega juhtuvad ootamatud nähtused. Selline lähenemine sisuliselt halvaks õigusemõistmise protsessi. Eraldi aga vajaks selgitamist kokkulangevus, et auto tehniline rike juhtus just ajal, kui autot juhtis joobes ja kiirust ületav juht. Automehhaaniku varjamine kannatanu poolt ei vasta tõele. Samas on süüdistatav unustanud ka oma tuttava nime kellelt ta auto sai. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 5. Apellant- süüdistatav toetas nii enda kui ka kaitsja poolt esitatud apellatsiooni ja palus õigeksmõistva otsuse tegemist. 3 Apellant- kaitsja toetas apellatsiooni ja palus selles esitatud põhjenduste alusel maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega S.Hramtšenkov õigeks mõista. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik, põhjendatud. Süüdistatava poolt talle etteheidetavad rikkumised on tõendamist
idnud, tema süü on tuvastatud, toimepandu õigesti kvalifitseeritud ja mõistetud karistus kooskõlas seadusega. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised,
iab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. 6.1 Maakohtu poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine vastab Riigikohtu otsustes sedastatule, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad/ Riigikohtu otsused 3-1-1-17-03, 3-1-1-185-00/. Kohus on jälgitavalt põhjendanud S.Hramtšenkovi käitumises inkrimineeritud kuriteo tunnuste olemasolu. On põhjendanud, millised liiklusnõuete rikkumised süüdistatava käitumises on tuvastavad ja andnud ka vahetult uuritud tõenditele, millele järeldus tugineb, oma hinnangu. Kohus on, ära tuues liiklusõnnetuse faktilise tagajärje, esitanud oma põhistuse ka S.Hramtšenkovi poolt liiklusnõuete rikkumise ja raske tagajärje vahelise põhjusliku seose osas. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-17-03 on märgitud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu poolt tõendite hindamist puudutavate volituste osas, on riigikohus asunud seisukohale, et apellatsioonikohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Apellatsioonides korratakse kaitsja poolt maakohtu istungil esitatud väiteid, uusi õiguslikke argumente ringkonnakohtu ees sisuliselt ei tõstatata. Kohtukolleegium
iab, et maakohtu otsuses on apellatsioonis märgitud küsimused juba analüüsitud ja neile on põhjalikult vastatud. Kohtukolleegium
iab, et esitatud apellatsioonide väidete ja maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt, ei ole võimalik
ida veenvaid argumente maakohtu süüdismõistva otsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhistatud järeldustega, ei pea vajalikuks uuesti kõiki tõendeid analüüsida, piirdub vaid peamiste apellatsioonides esitatud seisukohtadele hinnangu andmisega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et tõendamisesemesse puutuvad tuvastatud asjaolud ei vasta otsuse resolutiivosale, ehk kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, vastavalt KrMS § 339 lg 1 p 8. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-106-06 sedastanud, et KrMS § 339 lg 1 p 8 nimetatud rikkumisega on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus. Nimetatud rikkumisega ei ole aga tegemist olukorras, kus kohtumenetluse pool ei nõustu kohtu seisukohaga. Antud juhul on kohus kohtuotsuse põhiosas
idnud, et S.Hramtšenkov on temale inkrimineeritud kuriteo toime pannud, ta on selles süüdi ja kohtuotsuse resolutiivosas on 4 kohus süüdistatava ka selles kuriteos süüdi tunnistanud ja karistanud. Seega pole antud juhul tegemist ülaltoodud vastuoluga, vaid kaitsja poolt kohtu järeldustega mittenõustumisega, mis aga pole käsitatav eelnimetatud olulise rikkumisena. Samuti peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavus tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 8 järgi on selline kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, mis toob tulenevalt KrMS § 341 lg-st 1 igal juhul kaasa maakohtu otsuse tühistamise ning kriminaalasja tagasisaatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks /Riigikohtu otsus nr 3-1-1-46-07/. Seega sellise rikkumise tuvastamisel ei ole apellatsioonikohtul seaduslikku õigust õigeksmõistva otsuse tegemiseks nagu on taotletud kaitsja apellatsioonis, vaid kriminaalasi tuleb igal juhul saata maakohtule uueks arutamiseks. Seega on kaitsja poolt esitatud õigeksmõistmise taotlus selles osas vastuolus apellatsiooni põhjendustega ja KrMS § 341 lg 1 sätestatuga. Kaitsja poolt esitatud väide, et maakohus on lugenud tõendatuks sõiduautol tehnilise rikke olemasolu, mis tingis avarii, ei ole kooskõlas kohtu põhistusega. Kohus on
idnud, et S.Hramtšenkovi poolt liiklusnõuete tahtlik rikkumine põhjustas raske tagajärjega avarii. Kohus on vaid kaitsja väidete kummutamiseks märkinud, et isegi kui oletada mingi rikke olemasolu, siis raske tagajärjega õnnetuse põhjustas siiski süüdistatava käitumine. Seega, kui ära arvata süüdistatava poolsed ohtrad rikkumised, ei oleks ka mootoririke, millele apellatsioonis on viidatud, põhjustanud liiklusõnnetust ehk olnud põhjuslikus seoses tagajärjega. Siinjuures peab kohtukolleegium veelkord vajalikuks osutada, et tegemist oli vaid oletusel põhineva järeldusega. Faktiliselt on maakohus põhistatult
idnud, et ühe isiku surmaga ja teisele isikule raske tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuses oli süüdi S.Hramtšenkov, kes juhtides mootorsõidukit rikkus süüdistuses esitatud liiklusnõudeid. Maakohtu järelduste osas, et S. Hramtšenkov oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõiduki juhiks, et ta oli autot juhtides keskmises joobes, et ta ületas oluliselt sellel teelõigul lubatud kiiruse maksimummäära, sõites lubatud 70 km/h asemel 140-160 km/ h, et ta ei arvestanud sõidukiiruse valikul sõiduki seisundit, pole apellandid õiguslikke vastuargumente apellatsioonides esitanud. Kaitsja seisukoht, et liiklusavariiga põhjuslikus seoses saab olla kõikidest süüdistatavatele etteheidetavatest rikkumistest vaid ebaõige kiiruse valik, on ekslik. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka iga süüdistatavale inkrimineeritud rikkumine eraldi, võib kaasa tuua raske tagajärjega liiklusõnnetuse, seda enam siis koosmõjus. Eriti räigeteks rikkumisteks saab lugeda keskmises joobes mootorsõiduki juhtimist ja keskmiselt 150 km / h kiirusega sõitmist. Kaitsja poolt oli apellatsioonile lisatud eksperdiarvamus. Kohtukolleegium
iab, et esitatud dokumendis spetsialisti poolt antud oletus, ei ole tõlgendatav tõenäolises vormis antud arvamusena, ega saa olla seetõttu käsitatav tõendina. Täiendava tõendi esitamiseks alles apellatsioonikohtus, veenvaid argumente kaitsja ei esitanud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et liiklusekspertiisi aktis antud arvamus/ t.lk. 175177/ ei ole kohtukõlbulik tõend. 5 Kaitsja poolt tehtud viide Riigikohtu lahendile, kus käsitatakse DNA ekspertiisiakti seadusele vastavust, ei ole antud juhul kohane. Tegemist on täiesti erinevate ekspertiisi liikidega ning antud juhul on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikult tunnustatud ekspert koostanud KrMS § 107 kooskõlas oleva ekspertiisiakti, kus on ära toodud nii uurimuslik osa kui arvamus. Kohtuistungitel ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud eksperdi ülekuulamist arvamuse selgitamiseks, vaid oldi nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega/ t.lk.213-217/. Vastavalt liiklustehnilise ekspertiisiaktis antud arvamusele, oli sõiduki liikumiskiiruseks enne külglibisemise tekkimist 140-160 km/ tunnis. Selline arvamus on kooskõlas ka kohtuistungil seaduslikult avaldatud sõiduautos viibinud D. K kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuotsuses kajastatud ütlustega. Sõiduauto tagarattad ja parempoolne esiratas olid pärast õnnetust survestatud, vasakpoolse esiratta rehv oli külgsuunaliste jõudude mõjul veljerandilt maha surutud ja tühjenenud. Tühjenemine sai toimuda õnnetuse lõppfaasis. Kaitsja järeldus, et eksperdi poolt märgitud sõidukiiruse juures sõiduauto ei saanud iseenesest külglibisemisse sattuda, on oletuslik. Kaitsja jätab tähelepanuta, et S.Hramtšenkovi poolt oli rikutud ka teisi liiklusnõudeid. Ta oli keskmises joobes, kus isiku reageerimisvõime ja funktsioonid on häiritud. Samuti on nii ellujäänud autos viibinud isikute, sealhulgas süüdistatava enda ütlustega ja ka sündmuskoha vaatluseprotokolliga tuvastatav, et tegemist oli olukorraga, kus juht hakkas 150 km/ kiirusega sõitma peateelt, Laagna teelt, kõrvalteele/ t.lk. 4-17/. Kohtukolleegium
iab, et kaitsja poolt ekspertiisi osas esitatud küsimused, ei anna alust tuvastada, et antud kriminaalasjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, millised tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel tõlgendada süüdistatav kasuks ja mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse kohtuotsuse tühistamiseks ning õigeksmõistva otsuse tegemiseks. 6.7 Kohtukolleegium
iab, et apellatsioonides esitatud väiteid ei anna alust seada kahtluse alla maakohtu järeldusi S.Hramtšenkovi käitumises nii temale inkrimineeritud kuriteo objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste, kui ka süü tuvastatuses. Samuti on maakohus seaduslikult kvalifitseerinud toimepandu KarS § 422 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud, nendele ei ole viidatud ka apellatsioonides.
iab, et mõistetud karistus vastab KarS § 56 nõuetele, on vastavuses süü suuruse ja süüdlase isikuga ning kohus pole karistuse mõistmisel kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega mõistetud karistuse osas, ega pea neid vajalikuks uuesti korrata. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09 märtsi 2010 aasta otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MALLE PREIMER URMAS REINOLA 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.