veebruari 2010.a otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad süüdistatav Veiko Vaima, kaitsja Ants Nõmmik Prokurör Svetlana Raudsepp Veiko Vaima, ik. 36705064232, EV kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidusega, elukoht XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX maakond, töötab juhutöödel, kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 02.12.2002.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel vangistus: 6k, katseaeg: 1a 6k, ühes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1a; 2) 24.11.2005.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 121 ja § 424 alusel vangistus 1a 2k tingimisi katseajaga 2a 6k, ühes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1a 6k; 3) 09.12.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 ja § 424 alusel rahaline karistus 10 000 krooni, ühes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1a; väärteokorras karistatud 3 korral, viibib vahi alla alates 15.12.2009.a vandeadvokaat Ants Nõmmik Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 4. veebruari 2010.a otsus Veiko Vaima süüditunnistamises ja karistamises sisuliselt muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Täpsustada otsuse resolutsiooni ja lugeda Veiko Vaima süüdi tunnistamises KarS § 22 lg 1,
S § 25 lg 1,
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.mail 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1. Pärnu Maakohtu 4. veebruari 2010.a otsusega lühimenetluses tunnistati Veiko Vaima süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud ja KarS § 25 lg 1,
S § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 24.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 järgi loeti mõistetud karistus kaetuks Pärnu Maakohtu poolt 09.12.2008.a mõistetud rahalise karistusega 10 000 krooni, mis asendati 21.12.2009.a 66 päeva vangistusega ja loeti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 07.-09.02.2009.a., s.o 3 päeva karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates 15.12.2009.a. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 alusel mõisteti V. Vaimalt välja riigi tuludesse sundraha 6525 krooni ja tasu riigi õigusabi eest 1200 krooni ning kaitsjale toimikust koopiate tegemise eest 7 krooni. VÕS § 1043 alusel mõisteti V. Vaimalt tsiviilhagide katteks välja 6150 krooni V. A kasuks, 700 krooni H. M kasuks ja 2955 krooni U. S kasuks. 2. V.Vaima tunnistati KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema 11.03.2008.a tungis akna eemaldamise teel ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt H. K kuuluvasse XXXX tallu aadressil XXXX küla XXXX vald XXXXX, kust varastas umbes 10 kg kartuleid ja 2 alumiiniumpotti, tekitades kokku varalist kahju 340 krooni; samuti selles, et tema 06.02.2009.a umbes kella 17.00 ajal, olles alkoholijoobes, tungis ebaseaduslikult, välisukse jalaga purustades H. M kuuluvasse korterisse aadressil Pärnu, XXXXX XX-X, tekitades ukse lõhkumisega varalise kahju summas 700 krooni. KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 03.09.2008.a ajavahemikul kella 06.35 - 17.30 tungis ta akna lõhkumise teel sisse Pärnumaal, XXXXX vallas XXXXX külas XXXXX tallu, kust varastas U. S kuuluvad esemed: 9 pakki kiirnuudleid väärtusega a´ 3 krooni, koguväärtusega 27 krooni, paki Maggi kiirsuppi 10 krooni, paki Haljase makarone 6 krooni, paki Manni makarone 6 krooni, Orase segisti 500 krooni, kiirkeetja koos kaanega 200 krooni, segisti 1200 krooni, montaaživahupüstoli 525 krooni, Hanamesi segisti 300 krooni, seinale kinnitatava jäikühendusega segisti 800 krooni, 1 ½ tolline vase värvi metallist kolmiku 300 krooni, 1 tolline torudevahelise ühenduskraani (katkine) 100 krooni, seinale kinnitatava vase värvi põlve koos toruga ning 90` põlvega a´ 60 krooni, koguväärtusega 120 krooni, 90´ vase värvi põlve koos toruga ning sisekeermega mutriga a´ 60 krooni, koguväärtusega 120 krooni, 90´ sujuvalt painutatud kaarja heledast metallist toru koos mõlemas otsas vase värvi metallist sissekeermega mutriga a´ 30 krooni, koguväärtusega 60 krooni, rahalist väärtust mitteomava tabaluku kinnitusaasa, metallkõriga vooliku, mille ühes otsas tihendiga välimine keere ning teises otsas sisemine keere 20 krooni, 3 faasilise juhtme, mille ühes otsas pistiku sisemine osa väärtusega 70 krooni, kulbi 10 krooni, valgest metallist kausi väärtusega 10 krooni, valgest metallist 10 l poti väärtusega 50 krooni, pikendusjuhtme pooli koos 30 m juhtme ning pistikuga 100 krooni, elektrisae (ilma ketita) 1000 krooni, valgest metallist poti 1 l väärtusega 20 krooni, valgest metallist sõela väärtusega 30 krooni, valgest metallist sangaga 1 l kastruli 20 krooni, metallist karbi väärtusega 20 krooni, akutrelli Metabo koos lisaakuga ja akulaadijaga 2600 krooni, halli värvi juhtme, mille ühes otsas pistik 10 krooni, needitangid 500 krooni, 2 kööginuga 10 krooni, valgest metallist kraani sisemise ja välimise keermega 36 krooni, elektrilise lööktrelli 199 krooni, torutangid 2 tk koguväärtusega 400 krooni, sõrgkangi 80 krooni, kohvi „Luxus” 50 krooni, 500 g kaerahelbeid 8 krooni, kassitoidu „Whiskas” 15 krooni ja rahalist väärtust mitteomava EV passi U S nimele. Vargusega tekitati U S varalist kahju kokku 14 505 krooni ning samuti selles, et tema 14.10.2008.a ajavahemikul 11.00-12.20 varastas XXXX X XXXXX alev Pärnumaal asuva kultuurimaja eest E. K kuuluva jalgratta City Minerva väärtusega 2100 krooni. KarS § 25 lg 1,
järgi tunnistati ta süüdi selles, et tema 06.02.2009.a umbes kella 16.00-17.00 ajal, olles alkoholijoobes, läks Pärnu linnas, XXXXX X asuva puitmaja 2.korruse trepikotta, kus koputas korteri nr 3 uksele, kus arvas viibivat oma elukaaslase O. K koos T. H. Kuna uks oli suletud, siis kahtlustas ta, et O. K petab teda T. H ja armukadedusest ajendatuna ning kättemaksuks tegi ta V. A kuuluva korteri nr 3 välisukse taha lõkke, püüdis sellega põhjustada ohu O. K ja T. H elule ja tervisele. Süütamisega tekitas ta V. A, kes sel ajal kodus ei viibinud, varalise kahju 42 574 krooni. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
järgi, mis aga iseenesest ei muuda otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega too kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
S § 25 lg 1,
järgi, maakohtu otsuse põhiosas leheküljel 7 leiab kohus, et V.Vaima oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra asja süütamises, millega püüti põhjustada ohtu inimese elule ja tervisele, pani toime KarS § 25 lg 1,
Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsioonis esineva pisivea süüteokoosseisu ettenägeva kvalifikatsiooni osas, kuivõrd maakohus on resolutsioonis ekslikult V.Vaima süüdi tunnistanud KarS § 25 lg 1,
S § 22 lg 1,
6.Puutuvalt Veiko Vaimale mõistetud karistusse rõhutab kohtukolleegium esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 sätestatud karistamise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et maakohus on V. Vaimale karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et ka apellant ise ei ole oma apellatsioonis viidanud asjaoludele, mida maakohus tema arvates arvestamata on jätnud või alusetult arvestanud. 7.Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). V. Vaima näol on tegemist isikuga, keda on varem kohtu poolt karistatud kolmel korral, neist ühel juhul ka samalaadse, varavastase kuriteo toimepanemise eest. 24.11.2005.a karistas kohus teda 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, kohaldades KarS § 74 sätteid, jättes vangistuse tingimisi 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul kohaldamata, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu. V. Vaima pani katseajal toime uue kuriteo (11.03.2008.a kuriteoepisood KarS § 266 lg 2 p 1 järgi). Maakohus leidis oma otsuses põhjendatult, et V.Vaima ei ole suutnud katseajal seaduskuulekalt elada, seda tõendab tema süüditunnistamine ja karistamine 09.12.2008.a Pärnu Maakohtu poolt ja kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumine, mille tõttu kuulutati V.Vaima ka tagaotsitavaks. Seega oli põhjendatud V. Vaima mõjutamiseks edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvides tema karistamine reaalse vangistusega. 8. Jätkuvalt uute kuritegude toimepanemine annab aluse järeldada, et V.Vaima suhtub ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja et kergemaliigiline karistus on end ammendanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu poolt viie kuriteo toimepanemise eest V.Vaimale mõistetud liitkaristus liiga range nagu apellatsioonides ekslikult leitakse. Mõistetud karistuse määr kaks aastat vangistust jääb alla sanktsioonide keskmist määra, mida vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 on vähendatud 1/3 võrra. KarS § 404 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on juba teo eripära tõttu vaadeldav üldohtlikuna, mis põhjustab ohu inimese elule või tervisele ja on kahtlemata asja kahjustav, olenemata sellest, kas süütamine viidi lõpule või mitte. Kohtukolleegium osundab, et kui kohus on karistuse mõistmisel otsustanud vangistuse kasuks, on Eesti karistusõigussüsteemis võetud aluseks, et see pööratakse ka täitmisele. Liitkaristus on mõistetud vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. 9.Kohtukolleegiumi hinnangul on V.Vaimale mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kuna kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 4. veebruari 2010.a otsuse Veiko Vaima suhtes sisuliselt muutmata ja KrMS § 337 lg 1 p-st 2 tulenevalt täpsustab otsuse resolutsiooni Veiko Vaima süüdi tunnistamises KarS § 25 lg 1,
Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.