märtsi 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Inna Baškirova Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Inna Baškirova isikukood: 48012113746 elukoht: XXX-XX ei tööta varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Viru Maakohtu 3. märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-351 osaliselt, see on Inna Baškirovale
järgi mõistetud karistuse osas, talle
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Mõista Inna Baškirovale
järgi karistuseks 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergema karistuse, see on
p 1 järgi mõistetud 5 aastat vangistust, kaetuks raskeima karistusega, see on
järgi mõistetud 8 aastat vangistust, mõistes Inna Baškirovale liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.11.2006, see on 3 päeva ning Inna Baškirova ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Inna Baškirova kohtukuludeks olev kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 3220 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 19. novembril 2009 kell 14.00. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20. novembrist 2009. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohus tunnistas 3. märtsi 2009 otsusega Inna Baškirova süüdi
Sama otsusega tunnistati I. Baškirova süüdi
järgi ning mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust.
Baškirovale liitkaristuseks 13 aastat vangistust.
Baškirova poolt eelvangistuses viibitud aeg 18.11.2006-20.11.2006, s.o 3 päeva ning mõisteti I. Baškirovale ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 12 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.08.2007. Maakohus arutas I. Baškirova süüdistust
p 1 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes, 16.11.2006 kella 21.00 paiku, XXX-XX asuvas korteris lõi noaga ühe korra A.J. rindkere piirkonda, tekitades kannatanule tungiva torke-lõikehaava vasakul pool rinnal, mille vigastus on eluohtlik tervisekahjustus. I. Baškirova tunnistas end maakohtus
Ringkonnakohtus ta vaidlustas ainult selle kuriteo eest mõistetud karistuse suuruse, pidades seda liiga raskeks. 2 Maakohus märkis, et
p 1 sätestatud teo toimepanemise eest võib mõista karistuseks vangistuse tähtajaga neli kuni kaksteist aastat.
Arvestades süüdistatava süüd, karistust kergendavaid asjaolusid, üld-ja eripreventiivsed eesmärke tuleb süüdistatavat karistada
I. Baškirova on kriminaalkorras karistamata ja ühel korral karistatud väärteomenetluse korras. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süüdistatava poolt oma süü tunnistamist täies ulatuses ja süü toimepanemist kannatanu A.J. õigusvastase käitumisega. I. Baškirova andis maakohtu istungil ennast süüdistavaid ütlusi, millega soodustas kohtuliku uurimise läbiviimist. I. Baškirova on aru saanud oma teo keelatusest ning oma süü tunnistamisega ühtlasi avaldanud ka kahetsust toimunu osas. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades süüdistatava süüd ja karistust kergendavat asjaolu, peab maakohus võimalikuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmisest määrast väiksemal määral , s.o 5 aastat vangistust. Üldpreventiivsel kaalutusel tuleb arvesse võtta, et
järgi selles, et tema 10.08.2007 kella 19.00 paiku, olles alkoholijoobes, korteris aadressil XXX-XX , tegutsedes isiklike suhete ajendil, tapmise eesmärgil, lõi N.S. noaga, tekitades läbiva torke-lõikehaava parema kopsu vigastusega, s.o eluohtliku vigastuse, mille tõttu N.S. suri kohapeal sisemise ja välise verejooksu tagajärjel. I. Baškirova ei tunnistanud ennast süüdi
Kohtuotsuse motiivide kohaselt on I. Baškirova süü
, A.B. , N.B. , R.S. , S.K. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning kohtuarstliku ekspertiisi aktist tuleneva järeldusega. Selle kohta, et N.S. ründas I. Baškirovat noaga ja seoses sellega oli I. Baškirova hädakaitse seisundis, puuduvad usaldusväärsed tõendid. Sündmuse toimumise ajal korteris viibinud tunnistajad A.S. ja A.B. ei kinnitanud, et N.S. ründas noaga I. Baškirovat ja et üldse oli mingit ohtu N.S. i poolt I. Baškirova jaoks. Tuvastamist leidis, et N.S. oli tapmise momendil raskes alkohoolses joobes. Tunnistaja A.S. kinnitas, et N.S. pidi jääma tema korterisse ööbima, kuna nad mõlemad tahtsid järgmisel päeval tööle minna. Tunnistaja N.B. (I. Baškirova ema) selgitas, et tol õhtul käis ta mitu korda A.S. i korteri akna all Innat koju kutsumas, kuid Inna ei tahtnud koju minna. Sellest saab järeldada, et kui I. Baškirovale oleks olnud mingit ohtu N.S. i poolt, kes oli tol ajal samas korteris, siis oli I. Baškiroval võimalus seda öelda oma emale. Tunnistaja S.K. selgitas, et 10.08.2007 õhtupoolikul istus tema maja juures pingil. Trepikojast jooksis välja I. Baškirova ja ütles: “Ma tapsin „suharja“.“ Inna seletas, et torkas ta surnuks. Inna käes oli viinapudel alkoholijäägiga. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et antud juhul oli tegemist tavapärase alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüliga sel momendil, kui korteri peremees läks magama ja tunnistaja A.B. läks poodi viina juurde ostma. Süüdistatava I. Baškirova elutee näitab, et 3
p 1 järgi oli karistust kergendavaks asjaoluks süüdistatava poolt oma süü ülestunnistamine Karistust raskendavad asjaolud puudusid. Süüdistuses
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu I. Baškirova esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega mõista ta süüdistuses
järgi õigeks ning süüdistuses
Apellatsiooni kohaselt on maakohus teinud ebaõige otsuse süüdistuses
N.S. i noaga löömine toimus enesekaitse tulemusena. Apellatsiooni kohaselt ründas N.S. esimesena I. Baškirovat ja sellepärast haaras süüdistatav noa ja lõi sellega N.S. i. Enne seda solvas ja alandas N.S. I. Baškirovat, kes palus N.S. il lahkuda korterist. N.S. oli kuri ja närviline ning ähvardas I. Baškirovat tappa. I. Baškirova väitel kartis ta oma elu pärast ja oli šokis, ega teadnud, kuidas sattus nuga tema kätte või kuidas ta N.S. i noaga lõi. Apellant leiab, et koridorist leitud nuga kinnitab samuti N.S. i poolt tema ründamist, sest nuga oli N.S. i käes. Ka tunnistaja S.K. kinnitas, et I. Baškirova oli ehmunud juhtunust. Seega oli tegemist enesekaitsega ning süüdistus
Süüdistuses
järgi ei arvestanud maakohus karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna seda, et apellant tunnistas ennast süüdi kuriteo toimepanemises, samuti seda, et apellant on varem kriminaalkorras karistamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonis toodud taotluse tapmise süüdistuses õigeksmõistmiseks jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse selles osas muutmata. Samas prokurör nõustus apellatsiooni taotlusega selles, et mõistetud karistus on liiga raske ja pidas põhjendatuks seda kergendada ning selles osas apellatsiooni rahuldada. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus I. Baškirova talle esitatud tapmise süüdistuses õigeks mõista on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb selles osas jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Küll aga kuulub rahuldamisele taotlus mõistetud karistust kergendada. Selles osas kuulub kohtuotsus KrMS § 338 p 4 alusel tühistamisele. 4 Apellatsioonis taotletakse I. Baškirova õigeksmõistmist süüdistuses
Samal seisukohal oli kaitsja ka maakohtus ning maakohus sai kohtulikes vaidlustes (II kd lk 81-82) tõstatatud küsimust hinnata. Kohtuotsuses (otsuse lk 11-13) on väga põhjalikult näidatud, miks on ümber lükatud väide hädakaitseseisundis viibimisest, sest puuduvad usaldusväärsed tõendid, et N.S. ründas noaga I. Baškirovat. Seejuures on antud hinnang tunnistajate A.S. i, A.B. , N.B. ja S.K. ütlustele ning dokumentaalsetele tõenditele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Neid ei lükka ka ümber ringkonnakohtus avaldatud ja uuritud sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelid (I kd lk 125-127), millelt nähtub põrandal olev kööginuga, millega väidetavalt N.S. ründas I. Baškirovat. Nimetatud vaatlusprotokoll avaldati ja seda uuriti ka maakohtus (II kd lk 80) ning selle pinnalt taotlusi ega küsimusi ei esitatud. Kaitsja ei ole nõus maakohtu hinnanguga (otsuse lk 12), et sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et asjade tavalist korda korteris pole rikutud. Kuna fototabelist nähtub koridori põrandal olev kööginuga, siis kaitsja arvates see kuidagi ei näita, et korter on korras. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vastavat hinnangut andes lähtunud väitest, et kui toimus N.S. i rünne I. Baškirova vastu ja viimane ennast kaitses, siis pidanuks ka korteris olema vastavad rüselemise jäljed, kuid neid pole. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ainuüksi kööginoa asetsemine koridori põrandal köögiukse lähedal ei ole selline kaalukas tõend, mis kinnitaks I. Baškirova viibimist hädakaitseseisundis, sest mingeid seda kinnitavaid objektiivseid tõendeid ei ole tuvastatud. Selliseks tõendiks ei ole ka kaitsja viide N.S. i varasemale väärteokorras
ja Alkoholiseaduse järgi karistatusele (I kd lk 140-141), millest lähtudes võib arvata, et alkoholijoobes oleva N.S. i käitumine olevat ettearvamatu ehk teiste sõnadega ta siiski võis I. Baškirovat rünnata. Maakohus tuvastas (otsuse lk 11), et N.S. oli tapmise momendil raskes alkoholijoobes, sest surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt (I kd lk 135) leiti tema verest 4,77 mg/g (%) etanooli. Ringkonnakohus märgib, et peale etanooli leiti N.S. i surnukeha verest ja uriinist ka fenobarbitaali, mis on uinuti. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et sellises seisundis olev N.S. (raskes alkoholijoobes ja uimane) ei rünnanud I. Baškirovat, vaid tegemist oli tavalise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud omavahelise tüliga, mis tekkis N.S. i poolt seksuaalsuhte soovimise pinnalt ja mille I. Baškirova lahendas noalöögiga N.S. i kopsu. Maakohus on näidanud (otsuse lk 12), et ka varem on I. Baškirova sarnased konfliktid lahendanud noaga lüües. Seejuures maakohus on ka käsitlenud väidet, et kuna 1997 aastal I. Baškirovat olevat grupiviisiliselt vägistatud, siis see võis avaldada mõju tema käitumisel N.S. i suhtes. Maakohus leidis, et see ammune sündmus ei ole antud süüdistusega seotud ega seda mõjutav. I. Baškirova käitumist iseloomustavad tunnistajad, kelledest N.B. (I. Baškirova ema) käis mitu korda A.S. i korteri akna all ja kutsus I. Baškirovat koju, kuid viimane ei tahtnud koju minna. Maakohus sellest järeldas, et kui I. Baškiroval oli mingi oht N.S. i poolt, siis ta oleks saanud seda emale öelda. S.K. le I. Baškirova ütles majast välja joostes, et ta tappis N.S. i, kuid ei öelnud midagi selle kohta, et N.S. oleks teda eelnevalt noaga rünnanud. Tapmist tunnistades oli I. Baškiroval viinapudel käes ja S.K. nähes jõi ta selles olnud viinajäägi ära ning läks minema. Kuna I. Baškirova ütles S.K. le, et ta just tappis inimese, kuigi ta ei pidanud seda ütlema, siis oleks ta saanud rääkida ka hädakaitses viibmisest, kuid seda ta ei teinud. Ka see viitab hädakaitseseisundi olemasolu puudumisele ja kinnitab esitatud süüdistust
Maakohus on tuvastanud (otsuse lk 11-13)
järgi kvalifitseeritava teo objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu I. Baškirova tegevuses. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab sarnaselt maakohtule, et I. Baškirova süü
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja alust teda selles õigeks mõista, nagu seda taotletakse, ei ole. Maakohus mõistis I. Baškirovale
5 Ringkonnakohus leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ning selles osas tuleb kohtuotsus KrMS § 338 p 4 alusel tühistada. Maakohus lähtus (otsuse lk 14) sanktsiooni keskmisest määrast. Üldpreventiivselt maakohus arvestas, et N.S. võis I. Baškirovat solvata ja talle intiimsuhteid pakkuda. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, kergendavate asjaolude esinemise või mitteesinemise kohta ei ole tapmise eest karistuse mõistmisel midagi märgitud. Kohtuistungi protokollist (II kd lk 81) nähtub, et kannatanu R.S. (tapetud N.S. i ema) on nõudnud oma poja tapmise eest karistuseks 15 aastat või eluaegset vangistust. Prokurör on taotlenud (II kd lk 83) tapmise eest karistuseks 6 aastat vangistust. Riigikohus on oma määruse nr 3-1-1-18-06 punktis 7 märkinud, et tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanu nõue tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamiseks ja karistamiseks kohtule siduv. Lähtuda tuleb prokuröri karistustaotlusest, mis printsiibis peaks kaitsma ka kannatanu huve. Maakohus on otsuses (lk 15) märkinud, et kuna ringkonnaprokuröri ja kaitsja taotlused süüdistatavale mõistetud karistuse osas ei ole maakohtu seisukohaga ühtinud, siis maakohus peab vajalikuks tugineda Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-91-07 esitatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega, vaid lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud otsuse punktist 6.6 tulenevalt kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega siiski seotud ja seda üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleb seda ka eraldi põhjendada. Antud juhul maakohus on lähtunud sanktsiooni keskmisest ja pidanud põhjendatuks tapmise eest karistada 10 aastase vangistusega. Miks see on tunduvalt üle prokuröri poolt karistuseks taotletud 6 aastasest vangistusest, selle kohta otsesed põhjendused puuduvad. Kaudselt võib aru saada, et sellise karistuse tingis I. Baškirova senine elukäik, kus ta 2005 aastal lõi isikut kööginoaga (kriminaalmenetlus lõpetati), 16.11.2006 pani toime
p 1 järgi ettenähtud kuriteo, mille eest teda antud kohtuotsusega karistati 5 aastase vangistusega ning kuna ta 10.08.2007 pani toime tapmise, siis peetigi vajalikuks karistada 10 aastase vangistusega. Ringkonnakohus ei nõustu sellise lähenemisega.
§-st 56 lg 1 tulenevalt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav obligatoorne asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Iga kuriteo eest mõistetakse eraldi karistus ja hiljem moodustatakse liitkaristus. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt (II kd lk 51 ja 82) I. Baškirova on ennast talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Ta on öelnud, et elas seda väga üle, mis juhtus. Karistuse mõistmisel on ta palunud arvestada, et tal on väike laps, kes vajab hoolitsust. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et I. Baškirova on puhtsüdamlikult kahetsenud ka tapmise toimepanemist ning seda tulnuks talle tapmise eest karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuid maakohus seda ei teinud. Samuti ei ole üheselt aru saada, kas kergendava asjaoluna arvestati maakohtu poolt N.S. i käitumisele antud hinnangut, mida märgiti üldpreventiivselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses märgitud N.S. i solvav käitumine I. Baškirova suhtes on käsitletav karistust kergendava asjaoluna
Arvestada tuleb ka seda, et kuigi I. Baškirova oli ajaliselt enne tapmist kuritegusid toime pannud, on ta siiski varem kohtulikult karistamata isik. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Ringkonnakohus kõige eeltoodu alusel leiab, et
Baškirovale karistus mõista ka alla sanktsiooni keskmist ja peab vajalikuks mõjutamaks süüdlast edaspidi 6 hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagamaks õiguskorra kaitsmise huvisid talle karistuseks mõista 8 aastat vangistust. Maakohus on I. Baškirovale
p 1 järgi karistuse mõistmisel (otsuse lk 14) arvestanud, et ta on varem kohtulikult karistamata. Tema karistust kergendavateks asjaoludeks loeti oma süü tunnistamist täies ulatuses ning kannatanu A.J. õigusvastast käitumist. Samuti arvestati, et ta andis maakohtus ennast süüstavaid ütlusi ja soodustas sellega kohtuliku uurimise läbiviimist. Ta sai aru oma teo keelatusest ja avaldas puhtsüdamlikku kahetsust toimunu osas. Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Tema süü suurust arvestades leiti, et sanktsiooni alammääras teda karistada ei saa, kuid kergendavaid asjaolusid arvestades on võimalik alammäära lähedane karistus, see on 5 aastat vangistust. Apellatsioonis leitakse, et maakohus ei ole
Baškirova poolt oma süü tunnistamist ja seda, et ta on varem kohtulikult karistamata. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega, sest need on ümber lükatud eelpool toodud viidetega kohtuotsuse vastavatele põhjendustele, mille hulgas on ka apellatsioonis näidatud väidetavalt mittearvestatud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust
Maakohus on liitkaristuse mõistmisel märkinud (otsuse lk 14), et kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega, kuid tegelikult on üksikkaristustest raskeimat suurendanud. Ringkonnakohus leiab, et selline vastuolu tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja käesoleva otsusega mõistetav liitkaristus mõista nii, et kergem karistus (5 aastat vangistust) lugeda kaetuks raskeima (8 aastat vangistust) karistusega. Määratud kaitsja vandeadvokaat T. Massalina poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 3220 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 7 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.