juuli 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Juri Lapšin ja tema kaitsja Lembit Nirgi Prokurör Sirje Merilo Süüdistatav Juri Lapšin elukoht: XXX-XX , isikukood: 38006265218, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
Maakohus arutas J. Lapšinile
detsembri 2007 õhtul XXX-XX majas nr XX L.M. korteris nr XX alkoholitarvitamise ajal tekkinud tüli käigus tungis kallale L.M. , lõi L.M. noaga korduvalt kaela ja õla piirkonda, tekitades talle kolm torke-lõikehaava kaelal, ühe lõikehaava kaela eespinnal ja ühe torke-lõikehaava vasaku õla välispinnal ning põhjustas L.M. surma, mille põhjuseks olid kaela tungivad hulgihaavad välise unearteri vigastusega koos järgneva välise ägeda verejooksu tekkimisega. Süüdistatav tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt tunnistas süüdistatav ennast L.M. tapmises täielikult süüdi, võttes omaks, et lõi L.M. ühe korra noaga kaela. Süüdistatav möönis, et võib-olla tekitas ta L.M. rohkem kui ühe noahaava, aga ta mäletab vaid ühte löömist. Süüdistatava ütlustest ei nähtu, et L.M. korteris oleks peale tema veel keegi viibinud, kes oleks võinud L.M. süüdistuses toodud vigastused tekitada. Järelikult oli ikkagi süüdistatav see, kes lõi L.M. noaga korduvalt kaela ja õla piirkonda. Süüdistatav väitis, et lõi L.M. , sest oli afektiseisundis, hirmul ja kartis, kuid ei osanud öelda, mida ta kartis. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaitsja taotlust süüdistatava poolt toimepandud teo ümberkvalifitseerimiseks
järgi (provotseeritud tapmine).
näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Süüdistatav väitis, et L.M. hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama, samas ei mäletanud ta täpseid sõnu, millega L.M. teda solvas. Süüdistatava sõnul riidlesid nad 5 minutit. Tunnistaja N.A. teadis öelda, et L.M. kasutas tavapäraselt rääkides ebatsensuurseid väljendeid. Kuna L.M. oli raskes alkoholijoobes, siis ei saanudki eeldada, et ta suhtleks J. Lapšiniga viisakalt. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, miks süüdistatav neid sõnu, millega teda solvati, ei mäletanud. Tunnistaja N.A. sõnul kas V. korterist või koridorist kuulis ta L.M. poolt öeldud 2 sõna termiit. Samas süüdistatav ei räägi sellest midagi, pealegi V. korterist läks J. Lapšin koos L.M. ga viimase korterisse edasi alkoholi tarvitama. L.M. istus voodil, kui noaga vehkis, ning nende vahemaa oli pool meetrit. Süüdistatav on öelnud, et noaga vehkimine oli tema hirmutamiseks, et ta võla kohe tagastaks. L.M. ei tõusnud voodilt kordagi püsti ega rünnanud noaga J. Lapšini, kes seisis püsti ning oleks võinud minna ohutumasse kaugusesse või üldse L.M. korterist lahkuda. Eeltoodust tulenevalt mingit reaalset ohtu raskes alkoholijoobes L.M. oma käitumisega süüdistatavale ei kujutanud. Süüdistatav on öelnud, et sai L.M. lt noa kergelt kätte. Süüdistatav oli tavalises alkoholijoobes ning sellest tulenevalt ei pruugi ta kõike enam mäletada. See, et süüdistataval oli raskem periood isiklikus elus, ei anna alust kuriteo ümberkvalifitseerimiseks. Süüdistatav aimas, et ta tappis L.M. , sest teatas sellest oma abikaasale N.S. koheselt, kui oli korrus allapoole koju läinud. Süüdistatav, kes lõi L.M. korduvalt noaga kaela ja õla piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, kujutas ette mistahes vigastusi ja tagajärge, ka surma saabumist. Seega pani süüdistatav tapmise toime kaudse tahtlusega. Seda, et süüdistatav ei pürginud otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönis selle saabumise võimalikkust, kinnitab lisaks tema ükskõikne käitumine, sest süüdistatav läks koju magama, ei kutsunud kiirabi ega palunud ka kellelgi teisel kiirabi kutsuda. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtulikul uurimisel tuvastatu ei anna alust arvestada karistust kergendavate asjaoludena süüteo toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse (
lg 1 p 6) või raske isikliku olukorra mõjul (
Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteo toimepanemise eest on teda karistatud ühel korral. Süüdistatav töötas XXX , tal on perekond ja alaealised lapsed. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et süüdistatavat tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista vangistust sanktsiooni alammääras, sest süüdistatav suhtus toimepandud kuriteo tagajärge ükskõikselt, lootes ilmselt selliselt toimides vastutust vältida. Süüdistatav ei ilmunud süü ülestunnistamisele ega kergendanud kuidagi politseil kuriteo avastamist, vastupidi, ta asus oma tegu eitama. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J. Lapšini kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, mõistes J. Lapšini süüdi
Lapšini karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusnorme, s.o kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ja kohtuotsuses puudub põhjendus. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik. J. Lapšini tegu tuleb ümber kvalifitseerida
Kohus on tegelikult tuvastanud, et solvavaid väljendeid kannatanu poolt kasutati. Solvavate väljendite tavapärane kasutamine ei välista, et adressaat solvub. Solvava väljendi unustamise põhjus võib olla afektis. Tunnistaja N.A. selgitas, et sõna termiit kasutati J. Lapšini perekonna aadressil, kus oli palju lapsi ja lapselapsi. Kui teada, millise putukaga on tegemist, siis on selge, et J. Lapšinis tekitas selliste väljendite kasutamine afekti. Afektile iseloomulikud on ka J. Lapšini ütlused, et ta lõi kannatanut noaga ühe korra ja ei mäleta, milliste sõnadega teda täpselt solvati. 3 Kohus analüüsis süüdistatava käitumist, kui kannatanu vehkis noaga hirmutamiseks, kuid ei tõusnud püsti ega rünnanud, ja leidis, et reaalset ohtu ta raske joobe tõttu J. Lapšinile ei kujutanud ning J. Lapšin oleks võinud minna ohutusse kohta. Need asjaolud ei ole afekti kvalifitseerivateks tunnusteks, ei välista seda ja võisid seda soodustada. Lisaks sõnaga solvamisele oli nuga muutunud kättesaadavaks. Kohus on märkinud rasket perioodi J. Lapšini elus, mis ei anna alust tema kuritegu ümber kvalifitseerida. See asjaolu ei välista afekti tekkimist. Kohus on märkinud, et J. Lapšin lõi kannatanut korduvalt elutähtsate organite piirkonda. Seda asjaolu tuleb hinnata tulenevalt afektiseisundist, kus inimene ei suuda piisavalt oma käitumist juhtida. Kohus on märkinud süüdistatava ükskõikset käitumist, kuna ta läks koju magama, ei kutsunud kiirabi ja ilmselt lootis vastutust vältida. Märgitud ükskõiksus viitab afektiaegsele väsimusele. Asjaolu, et J. Lapšin hiljem toimunust kõneles, ei anna alust järeldada, et ta lootis vastutust vältida. J. Lapšin rääkis tapmisest oma naisele, kes teda ei uskunud ja käskis tal magama minna. Riigikohus on asunud lahendis nr 3-1-1-86-04 seisukohale, et erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. Mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Karistus tuleb mõista alammääras. Kohus on leidnud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, J. Lapšin on varem karistamata, tal on kindel elu- ja töökoht. Kohus ei saanud teha järeldust nagu oleks J. Lapšin lootnud vastutust vältida, kui J. Lapšin ei ole midagi oma tegevuses varjanud ja on andnud üksikasjalisi ütlusi vastavalt sellele, kuidas ta sündmusi mäletab. Kohus oleks saanud samadel motiividel mõista J. Lapšinile karistuse alammääras ning lugeda kergendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemise õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse (
lg 1 p 6) ning raske isikliku olukorra mõjul (
ütluste järgi hakkas J. Lapšin alkoholi tarvitama alles viimasel ajal, kui elukaaslane oli lubanud ära minna, perel polnud raha ja kodus ei olnud süüa vaatamata J. Lapšini pidevale töötamisele. J. Lapšinil ei olnud mingit soovi kannatanut noaga lüüa, ta ei teinud selleks mingeid jõupingutusi, kuna sai noa kannatanu käest, kes sellega vehkis. Kannatanu korteris valitsenud segaduse tõttu oli J. Lapšinil noa otsimine ka võimatu. J. Lapšin palub oma apellatsioonis arvestada, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, ei takistanud kriminaalasja uurimist ning tunnistas täielikult oma süüd; samuti ta töötas ning tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Apellant kahetseb toimepandut südamest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks Viru Maakohtu otsuses esitatud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. 4 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et 19. detsembril 2007 lõi J. Lapšin L.M. korduvalt noaga kaela ja õla piirkonda tekitades kannatanule kokku viis torke-lõike haava. Saadud vigastuste tagajärjel saabus kannatanu surm. Süüdistatava kaitsja vaidlustab kohtuotsuse põhjendusel, et tema arvates tegutses süüdistatav äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis ning tema käitumine tuleks kvalifitseerida
Ringkonnakohus kaitsja taolise väitega nõus ei ole.
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisust ilmneb, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu ise, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele.
objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Seega tuleb provotseeritud tapmise objektiivse külje jaatamiseks tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tarvitasid J. Lapšin ja L.M. 19. detsembril 2007 koos alkoholi. Alkoholi tarbimise käigus hakkas L.M. nõudma süüdistatavalt võlga tagasi. J. Lapšin on kohtuistungil kinnitanud, et ta oli tõepoolest L.M. 500 krooni võlgu ja kui viimane võlga hakkas tagasi nõudma, palus ta kannatanul oodata kuni palgapäevani. L.M. soovis aga raha kohe saada ning J. Lapšini väidete kohaselt hakkas teda ebatsensuursete sõnadega solvama. Milliste sõnadega konkreetselt, süüdistatav maakohtu istungil ei mäletanud. Ringkonnakohtu istungil täpsustas süüdistatav, et L.M. nimetas teda termiidiks, sest neil on suur perekond. Nimetatud väljend solvas teda. Süüdistatava väite kohaselt toimus omavaheline sõimlemine umbes 5-10 minuti jooksul. Seejärel haaras L.M. , kes istus sellel momendil voodil, laualt noa ja hakkas sellega vehkima. Süüdistatava arvates vehkis L.M. noaga selleks, et sundida süüdistatavat võlga ära maksma. J. Lapšini ütluste kohaselt võttis ta L.M. lt noa ära ja lõi seejärel kohe kannatanut noaga kaela. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus väitis J. Lapšin, et ta oli afektiseisundis ja hirmul. Ringkonnakohtu istungil J. Lapšin selgitas, et afektiseisund tekkis tal sellest, et esmalt lubas naine ära minna ja lapsed kaasa võtta. Siis hakkas kannatanu raha nõudma, mida ta ei saanud talle anda. Hiljem hakkas ka solvama. Kaitsja küsimusele vastates selgitas süüdistatav, et sellel momendil kui kannatanu hakkas noaga vehkima sai ta väga vihaseks, ta võttis noa ja lõi sellega kannatanut. Ülaltoodust nähtuvalt kestis tüli J. Lapšini ja L.M. vahel pikemat aega (5-10 minutit). Ringkonnakohtu arvates saab sellest teha järelduse, et kuigi L.M. võis J. Lapšini sõimata ebatsensuursete väljenditega, ei tekitanud see süüdistatavas mingit erilist emotsiooni, erilist hingelist seisundit, sest ta viibis endiselt koos L.M. ga. Ringkonnakohtu arvates ei saa ka väljendit „termiit“ pidada taoliseks solvanguks, mis oleks olnud J. Lapšinile ootamatu ja vallandanud temas soovi L.M. noaga lüüa, sest süüdistatava enese ütluste kohaselt oli ta teadlik, et nende perekonda nimetatakse termiitideks. Pealegi nimetas J. Lapšin sõna „termiit“ kui teda solvavat, esmakordselt alles ringkonnakohtu istungil. Samas ei ole kriminaalasjas kogutud ühtki tõendit, mis annaks alust väiteks, et L.M. oleks J. Lapšini suhtes kasutanud vägivalda. Ringkonnakohtu arvates ei ole tõsiseltvõetavad J. Lapšini väited hirmust L.M. ees, sest vehkides küll noaga, ei rünnanud L.M. sellega otseselt J. Lapšini. Pealegi istus L.M. sellel momendil voodil, J. Lapšin aga seisis. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Lapšini tegevust vallandavaks teguriks ei olnud kannatanu poolne provokatiivne käitumine. 5 Ringkonnakohus leiab, et J. Lapšin tegutses L.M. noaga lüües ajendatuna isiklikus elus kogunenud probleemidest, mida võimendas veelgi tarbitud alkohol. Taolise järelduse saab ringkonnakohtu arvates teha süüdistatava enese ütlustest, mille kohaselt vihastas teda esmalt see, et naine lubas tema juures ära minna. Tekkinud viha suurendas L.M. nõue tagastada võlg, mida aga J. Lapšin ei olnud võimeline tasuma. Samas puhkes võla teemadel ka konflikt. Kuhjunud isiklike probleemide, tarbitud alkoholi ja puhkenud konflikti koosmõju tingiski ringkonnakohtu arvates J. Lapšini vägivaldse käitumise. J. Lapšinile karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud
Karistamise aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on tema teod talle etteheidetavad. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J. Lapšin toimepannud raskeima isikuvastase kuriteo, tema tegevuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Arvestades seda, kuivõrd ulatuslikult rikkus J. Lapšin õiguskorda on tema süü suurus piisav õigustamaks talle kohtute poolt mõistetud vabadusekaotuslikku karistust. Pealegi on J. Lapšini karistatud
§-113 ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Maakohus on süüdistatavale karistuse mõistmisel põhjendanud, miks ta ei loe J. Lapšinile karistuse mõistmisel kergendavateks asjaoludeks
§-s 57 lg 1 p 4 ja 6 ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.