) § 32 lg 1,2, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, § 34 lg 2, mille kohaselt relvaluba annab õiguse relvaloale kantud 2 relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ning § 45 lg 1, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. R. Paas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt 10.05.2008 õhtul kella 10 ajal läks R. Paas koos poegade E.P. ja A.P. H.P. kinnistule XXX-XX seoses sellega, et tema poega E.P. oli päeval XXX külas vargaks nimetatud. R. Paasi poolt 10.05.2008 süüdistuses toodud ajal ja kohas ca 2 m kauguselt püstoliga Jericho S.Z. sihtimine ja seejärel ühe lasu õhku tulistamine ning see, et pärast S.Z. relvaga ähvardamist ja õhku tulistamist andis R. Paas relva A.P. kätte, kes relvaga minema jooksis, on tõendatud: - kannatanu S.Z. ütlustega, et 10.05.2008 õhtul kella 10 paiku tuli tema elukaaslase V.P. ema elukohta koos poja E. ja rohelist T-särki kandva poisiga R. Paas ja küsis, mis probleemid selle E. ga olid. S.Z. seletas, et E. võttis rahakotid. Sellepeale võttis umbes 2 m kaugusel seisnud R. Paas selja tagant püstoli, tõstis selle kannatanu näo ette, hoides relva tema näo ees, tõmbas kuuli rauda, seejärel tõstis relva üles ja tulistas õhku. Padrunikest leiti sauna juurest heina seest sealtsamast, kus nad seisid. Pärast lasku andis R. Paas relva tema selja taga oleva rohelise T-särgiga poisi kätte, ütles, et peida ära ja poiss jooksis minema mäest üles ja üle põllu. Hiljem kui nad politseiga Paaside juurde sõitsid, oli see rohelise T-särgiga poiss hoovi peal; - kannatanu K.Z. ütlustega, et 10.05.2008 õhtul nägi ta sauna juurde tulnud R. Paasi, kes rääkis õe S.Z. , siis võttis selja tagant relva, sihtis õde, hoides relva tema ees, laadis relva ja tulistas õhku, kusjuures õde ja R. Paas olid teineteisest umbes 2 m kaugusel; - kannatanu V.P. ütlustega, mille kohaselt 10.05.2008 olles õhtul saunas nägi sauna eesruumist, mille uks oli lahti, R. Paasi koos oma kahe pojaga kiirel sammul sinna tulemas. R. Paas rääkis õues S.Z. , siis võttis selja tagant püstoli ja suunas selle S. peale, laadis relva ära, hoidis 3 sekundit S. ees ja siis lasi õhku. R. Paas andis relva selja taga olevale poisile ja poiss jooksis relvaga üle põllu kodu poole; - kannatanu M.D. ütlustega, mille kohaselt viibides 10.05.2008 V.P. ema elukohas XXX l, läks õhtul kella 9-10 ajal koos V.P. ,T.M. ja E.Z. sauna. Sauna eesruumist nägi ta õues võõraid. Üks neist oli R. Paas, kes rääkis midagi õues S.Z. . Nägi kui R. Paas relva võttis ja relvast õhku tulistas. Pärast lasku andis R. Paas relva ära. See oli R. Paasi poeg, kes jooksis relvaga minema; - kannatanu T.M. ütlustega, et olles 10.05.2008 saunas nägi, kui sauna juurde tulid R. Paas ja kaks tegelast veel. Seal oli vestlemine R. Paasi ja S.Z. vahel. R. Paas võttis püssi selja tagant välja ja sihtis S. t. R. Paas hoidis püstolit S. suunas 3-4 sekundit, tõmbas vinna ja lasi paugu õhku; - tunnistaja E.Z. ütlustega, mille kohaselt oli ta sauna eesruumis, kui oli kuulda, et S.Z. räägib õues kellegagi. Äkki läks õues sõneluseks ja mingi hetk oli püssapauk. Kui saunast välja tuli, nägi ta õues kahte võõrast isikut. V.P. ütles, et need olid R. Paas ja tema poeg; - tunnistaja H.P. ütlustega, mille kohaselt 10.05.2008, kui külla tulnud poeg koos sõpradega elumajast umbes 20 m kaugusel asuvas saunas oli, kuulis poole 11 ajal õhtul suurt kärgatust. Pärast lapsed ütlesid, et R. Paas püstolist laskis S. t; - tunnistaja R.V. ütlustega, et
lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, sama paragrahvi lg-s 2 sätestatakse, et soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
lg 2 kohaselt annab õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Lõuna Politseiprefektuuri KKO Lubade talituse juhtivkonstaabli 18.08.2008 teatisest nähtub, et Vabariiklikus Tsiviilrelvade registris puuduvad andmed R. Paasi kohta. Kuna R. Paasil ei ole ei soetamis- ega relvaluba relvadele, millede puhul kasutatakse tema poolt oma elukohas hoitud süüdistuses märgitud 326 erinevat padrunit, ka puudub tal tegevusluba laskemoona hoidmiseks teenusena, on R. Paas, hoides oma elukohas ebaseaduslikult laskekõlbulikke padruneid, pannud toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Paas esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni kohaselt on kannatanud kohtus oma ütlusi muutnud, võrreldes eeluurimisel antud ütlustega, kusjuures ütlusi on muudetud selliselt, et need oleksid omavahel võimalikult sarnased. Eeluurimisel rääkisid kannatanud, et R. Paas tuli sauna juurde koos kolme pojaga, kohtus aga rääkisid, et koos kahega. Ütluste erinevust selgitasid kannatanud sellega, et 5 eeluurimisel on nende ütlused valesti kirja pandud. Vaatamata sellele on kohus leidnud, et puudub alus kahelda kannatanute S.Z. , K.Z. , V.P. , M.D. , T.M. ja tunnistaja E.Z. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. Kohus on põhjendamatult eelistanud kannatanute ütlusi kui usaldusväärseid süüdistatava ütlustele kui ebausaldusväärsetele, mis tähendab, et kohus on menetlusosalisi kohelnud ebavõrdselt. Püstoli padrun ei ole antud asjas tõsiselt võetav asitõend, kuna seda ei leitud sündmuskoha vaatluse käigus. Sündmuskoha vaatlust ei tehtudki. Padrunikesta leidmise kohta ei fikseeritud, protokolli ei koostatud. Tegelikult ei olnud R. Paasil üldse püstolit P. sauna juures kaasas, kuna püstol Jericho 941 on liiga raske, et püsida põues või püksivärvli vahel. Püstol oli kodus, lukustatud relvakapis. Seda kinnitab läbiotsimise protokoll, millest on näha, et raudkapist võeti ära püstol Jericho 941 10264 koos salvega, kus oli 11 padrunit. Kuuli püstoli rauas ei olnud. Püstolil Jericho läheb pärast tulistamist uus kuul rauda. Enne puhastamist on võetud salv välja ja kuul rauast ning pärast seda ei ole relvast tulistatud. Vastasel korral oleks kuul rauas olnud. Kui kuuli rauast laadimist oleks teinud süüdistuse hüpoteetiline isik, pidanuks vähemalt salvel olema selle hüpoteetilise isiku jäljed. Kui 10.05.2008 oleks sauna juures püstolist tulistamine toimunud, oleks kätele jäänud tahma jäägid. Proovid kätelt politseis võeti, kriminaalasjas tõendeid tahma jääkide leidmise kohta ei ole. Apellant leiab, et seega on tema poolt 10.05.2008 KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine tõendamata. Samuti leiab apellant, et tema valduses ei ole olnud ebaseaduslikult lõhkeainet ning tema ei ole toime pannud KarS § 414 järgi kvalifitseeritavat tegu. Apellandi relvakapist leiti kaks endises NSVL armees kasutatud granaadiplahvatust imiteerivat õppepaketti, mis olid õppevahenditena kasutusel nõukogudeaegsetes keskkoolides. Praegu neid ei kasutata. Apellant väidab, et ta oli need unustanud ja ei olnud nende olemasolust enam teadlik. Nad ei ole lõhkeaine, vaid sisaldavad seda. Lõhkeainet sisaldavad ka ilutulestiku raketid. Ka nendest rakettidest oleks võimalik eraldada lõhkeainet, kuid rakettide hoidmist ei kvalifitseerita lõhkeaine hoidmisena ja kuriteona. Kuritegu ei ole õppepakettide teadmatu hoidmine. Apellant leiab, et tema tegevuses laskemoona hoidmisel puudub KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Laskemoon oli saadud seaduslikult Kaitseliidust. Laskemoona soetamise ajal olid apellandil vastavad load olemas, kuid laskemoona leidmise ajaks olid need aegunud. Laskemoon jäi ettenähtud tähtaja jooksul üle andmata, kuna tähtaega selleks ei antud. Relva ja laskemoona üleandmise nõuete rikkumist reguleerib
, mis sätestab, et relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatunud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Järelikult kvalifitseerib relvaseadus loaga hangitud laskemoona hoidmist pärast loa kehtivuse lõppemist väärteona. Seega pole asjakohased kohtuotsuses toodud viited
§-dele 32 lg 1, 2; 34 lg 2 ja 45 lg 1 rikkumisele, kuna laskemoona soetamise ajal olid vastavad load olemas ja laskemoona soetamine oli seaduslik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 6 Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis ei ole esitatud uusi tõendeid. Taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt R. Paasi õigeksmõistmist. Tõendite hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste, millele tugineb R. Paasi KarS §-de 263 p 3, 414 lg 1 ja 418 lg 1 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 166-178). Seejuures on seoses süüdimõistva otsusega sisuliselt antud hinnang ka taotlusele R. Paas KarS §-de 263 p 3, 414 lg 1 ja 418 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista, mis oli maakohtule teada kohtuvaidluste kaudu (lk 158-160). Sama taotlust korratakse apellatsioonis, kus leitakse, et süü on tõendamata. R. Paas leiab, et kannatanud on oma ütlusi muutnud, kuid sellele vaatamata on maakohus süüdimõistva kohtuotsuse rajanud kannatanute ütlustele ja on süüdistatava vastupidised ütlused lugenud ebausaldusväärseteks. R. Paas leiab, et õppepakettide teadmatu hoidmine ei ole kuritegu. Samuti ei ole kuritegu temalt äravõetud laskemoona hoidmine, sest see oli saadud seaduslikult ja oli nüüd jäänud tähtajaks üle andmata ning tegemist olevat väärteoga. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega R. Paasi süü tõendatuse kohta KarS §-de 263 p 3, 414 lg 1 ja 418 lg 1 järgi, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohus on kuritegude kvalifitseerimise osas materiaalõigust õigesti kohaldanud, samuti pole rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele, et maakohus on alusetult lugenud usaldusväärseks kannatanute ütlused ning pole arvestanud R. Paasi ütlusi, ringkonnakohus märgib, et maakohus on tõendeid igakülgselt ja objektiivselt hinnanud ning see vastab kohtuistungi protokollis kajastatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (otsuse lk 5), et puudub alus kahelda kannatanute S.Z. , K.Z. , V.P. , M.D. ja T.M. ning tunnistaja E.Z. kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses. KrMS § 15 lg 1 kohaselt maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Väidetavate vastuolude kontrollimiseks kannatanute poolt eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel toimus vastavate eeluurimismaterjalide avaldamine ja selle pinnalt täpsustavate küsimuste esitamine. Seda kinnitab kohtuistungi protokoll (lk 103, 106, 108, 113, 115). Maakohtu hinnangu kujunemine kannatanute poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuse tuvastamise kohta on kohtuotsuses jälgitav (otsuse lk 3-5). Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 6-8), miks ta loeb R. Paasi kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseteks. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates neid omavahel kaalunud, nende usaldusväärsust hinnanud ja vastuolude korral otsustanud, millisele tõendile tugineda. Sellekohased põhjendused on välja toodud ning on näidatud (otsuse lk 8-13), milliste tõenditega on tõendatud R. Paasi süü KarS § 263 p 3 järgi. Seejuures on antud hinnang R. Paasi väidetele, mida ta kordab ka apellatsioonis, et tal polnudki relva kaasas ning seetõttu ei saanud ta ka tulistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis lükkavad ümber R. Paasi väite, et ta pole 10.05.2008 õhtul püstoliga S.Z. u sihtinud ja seejärel ühe lasu õhku tulistanud. Puutuvalt R. Paasi väitesse, et tema püstoli padrun ei ole antud asjas tõsiseltvõetav asitõend, kuna seda ei leitud sündmuskoha vaatluse käigus, sest vaatlust ei tehtudki, märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 124 lg 1 kohaselt asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või 7 kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub (lk 36), et asitõendiks oleva padruni (lk 41) leidis sündmuskohalt politseipatrull. Nimetatud dokumendid on maakohtus avaldatud ja neid on uuritud (lk 153). Ringkonnakohus märgib, et vaatamata sellele, et sündmuskoha vaatlust ei teostatud, ei anna see alust väita, et asitõendiks ei saa lugeda H.P. saunaesiselt alalt leitud padrunikesta, mille padrunipõhjal kiri G.F.L 9 mm LUGER, sest see vastab KrMS § 124 lg 1 tunnustele. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 13), millega on tõendatud R. Paasi süü KarS § 414 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. R. Paasi väited, et ta oli unustanud, et talle oli kunagi antud granaadiplahvatust imiteerivad õppepaketid, mis sisaldavad lõhkeainet ja et see ei ole kuritegu, vaid nende teadmatu hoidmine, ei lükka ümber maakohtu põhjendusi, et tegemist on ikkagi kuriteoga. Maakohtu järeldusi kinnitab kohtuistungi protokoll, kus R. Paas on andnud ütlusi (lk 142), et süüdistuses näidatud kaks süütenööriga varustatud silindrilist lõhkepaketti sai ta sõjalise õpetajana töötades ja nimetatud kaks paketti jäid üle. Küsimusele, et miks ta neid tagasi ei andnud, on ta vastanud, et ei teadnud, et neid enam ei või olla. Ringkonnakohus märgib, et lõhkeaine ebaseadusliku valdamise puhul ei ole oluline, mil viisil valdus lõhkeaine üle on saadud, oluline on, et tegemist on ebaseadusliku valdamisega, mis on vältav kuritegu. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus leiab, et kuna R. Paasil luba lõhkeaine hoidmiseks ei olnud, kuid ta seda hoidis, mis on tahtlik tegu, siis on täidetud KarS § 414 lg 1 koosseis. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 14-15), miks R. Paasile KarS § 418 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 418 lg 1 järgi ning on näidanud tõendid, mis selle toimepanemist kinnitavad. R. Paas leiab, et tegemist ei ole kuriteoga, vaid väärteoga
R. Paas väidab, et tegemist oli loaga hangitud laskemoonaga, mille hoidmine pärast loa kehtivuse lõppemist on väärtegu. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on kuriteoga KarS § 418 lg 1 järgi. Apellatsioonis esitatud väide, et kogu R. Paasilt äravõetud laskemoon oli tal saadud seaduslikult, ei ole kinnitust leidnud.
lg 1 sätestab vastutuse relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul politseiasutusele üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle relvasoetamisloa või relvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud, samuti relva või laskemoona ettenähtud tähtaja jooksul omanikule üleandmata jätmise eest isiku poolt, kelle paralleelrelvaloa kehtivus on lõppenud, peatatud või kehtetuks tunnistatud. R. Paas apellatsioonis väidab, et laskemoona soetamise ajal olid tal vastavad load olemas. Laskemoon jäi tal ettenähtud tähtaja jooksul üle andmata seetõttu, et sellist tähtaega talle ei olegi keegi määranud. Ringkonnakohus märgib, et need väited ei vasta kohtuistungi protokollile, millest nähtub, et küsimusele, miks te padruneid ära ei andnud, on R. Paas vastanud, et need olid tal oma raha eest ostetud ja Kaitseliit ei olnud nõus neid temalt ära ostma. R. Paasi tahet väljendab tema ütlus: „Ma ei ole kunagi tahtnud neid padruneid ära anda. See on pere ühisvara, ühisraha eest ostetud“ (lk 142). R. Paas on kohtuistungil väitnud, et tal oli kunagi automaatpüss ja relvaluba, kuid see aegus. Vana relva ta andis ära. Küsimusele, et miks ta siis automaadipadruneid ära ei andnud, on R. Paas vastanud: „Oli eraldi küsimus, sest need olid omaostetud padrunid. Nad ei olnud nõus vastu võtma, osad tahtsid ainult paar tükki ära anda, kuid minul oli suurem kogus“ (lk 142). Küsimusele, et miks ta 80 ääretulepadrunit muretses, on R. Paas vastanud: “Selline relv oli üks külapeal, minu kapis tihti, rühmakomandöriga oli kokkulepe, et ühelt mehelt teisele anti relvaluba“ (lk 142). Küsimusele, et kas praegu on ka üks relv terve küla peale, on R. Paas vastanud: „Praegu ei ole üks relv terve küla peale, öeldi, et tulevad individuaalsed load. Ühine relv võeti tagasi“ (lk 143). Küsimusele, et miks ta siis neid padruneid edasi hoidis, on R. Paas vastanud: „Nad olid oma raha eest ostetud ja 8 tagasiostmise kohta öeldi, et teatatakse hiljem, kuid ei tulnud teadet“ (lk 143). Vintpüssipadrunite kohta on R. Paas öelnud: „Taotlen, et ma ostan endale väiksekaliibrilise vintpüssi, siis on neid padruneid vaja. Seda luba mul ei ole, sest mitu korda on vahetunud ülem ja protsess hakkas otsast peale“ (lk 143). R. Paasile oli esitatud süüdistus ebaseaduslikult, ilma relvaluba omamata laskemoona, s.o 224 automaadipadruni AK (7,62x39mm), 22 NATO vintpüssipadruni (7,62x51mm), milledest üks trassekuuliga ja 80 ääretulepadruni (5,6mm, cal. 22LR), seega kokku 326 erineva padruni hoidmises. Sellega R. Paas rikkus
lg 1, 2, mille kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva ja vastava laskemoona soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, § 34 lg 2, mille kohaselt relvaluba annab õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras ning § 45 lg 1, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et R. Paas pani toime KarS § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Vabariigi Valitsuse 22.09.1999 määrusega nr 277 kinnitatud Kaitseliidu tegevliikme elukohas kaitseliidu ja isiklike relvade ning laskemoona hoidmise tingimused ja korra, mis jõustus 02.10.1999 ja on kehtiv käesoleva ajani, p 3 kohaselt relvade ja laskemoona elukohas hoidmiseks peab kaitseliitlane omama Kaitseliidu liikmekaarti ning Kaitseliidu relvade ja laskemoona puhul olema sõlminud nende kohta materiaalse vastutuse lepingu. Süüdistuses märgitud padrunite - 224 automaadipadruni AK (7,62x39mm), 22 NATO vintpüssipadruni (7,62x51mm) ja 80 ääretulepadruni (5,6 mm, cal.22LR), seega kokku 326 erineva padruni hoidmiseks ei ole R. Paasiga materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud. R. Paasi elukohas olnud padrunite näol ei ole tegemist Kaitseliidu laskemoonaga.
lg 1 kohaselt piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba, sama paragrahvi lg-s 2 sätestatakse, et soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.
lg 2 kohaselt annab õiguse relvaloale kantud relva ja laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.
lg 1 kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Lõuna Politseiprefektuuri KKO Lubade talituse juhtivkonstaabli 18.08.2008 teatisest nähtub, et Vabariiklikus Tsiviilrelvade registris puuduvad andmed R. Paasi kohta. Kuna R. Paasil ei ole ei soetamis- ega relvaluba relvadele, millede puhul kasutatakse tema poolt oma elukohas hoitud süüdistuses märgitud 326 erinevat padrunit, ka puudub tal tegevusluba laskemoona hoidmiseks teenusena, on R. Paas, hoides oma elukohas ebaseaduslikult laskekõlbulikke padruneid, pannud toime laskemoona ebaseadusliku käitlemise. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil. Seega on R. Paas kohustatud KrMS § 185 lg 2 alusel hüvitama kulud õigusabile 1560 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat M. Saare poolt. 9 Aarne Sarjas Ago Kutsar 10 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.