Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5384 (10257000092) Kohtukoosseis Kohtunik Piia

) § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav URMAS NÄRAP - elukoht *, (kontakttelefon *), isikukood 37510150327, *, haridust *, emakeel * keel, *, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 25.04.2010.a - 26.04.2010 /tl 21/ Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Urmas Närap

§ 424järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) kuu.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kuriteo toimepanemisega seoses Urmas Närap kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25-26.04.2010, s.o kaks päeva, mistõttu lugeda ärakandmata karistuseks 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata 28 päevane vangistus üldkasuliku tööga 56 (viiskümmend kuus) tundi. Urmas Närap`ile määratud 56 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Määrata, et Urmas Närap teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 4.1.

elama oma alalises elukohas *, 4.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 Ärakiri 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Kui Urmas Närap hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Urmas Närap paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. 6.

§ 50

lg 1 alusel võtta Urmas Närap´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõusutmisest.

1. Välja mõista Urmas Närap'ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-5384 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
3. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1164 krooni.
4. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. URMAS NÄRAP `it süüdistatakse selles, et tema 25.aprillil 2010.a kella 14.31 ajal juhtis Haapsalu linnas Metsa tänav 49 maja juures asuval õuealal oma isiklikku mootorsõidukit – sõiduautot Subaru Legacy registreerimismärgiga 817ALX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARF-0010 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,26 mg/l kohta +- 0,12 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,14 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“, juhtis Urmas Närap mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis ning lisaks sellele põhjustas Urmas Närap ka varalise kahjuga liiklusõnnetuse kui tagurdas vastu Metsa tänav 51 asuva maja võrkaeda ning seejärel vastu pirnipuud, mille tagajärjel sõitis maha 2 aia metallposti ja nendevahelise võrkaia, samuti pirnipuu. 2 Ärakiri Sellise tegevusega Urmas Närap, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Urmas Närap`ile nõutud karistus:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Urmas Närap`i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 25.04.2010.a kell 14:31 kuni 26.04.2010.a kell 15:00 /tl 21/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 56 tundi.

Urmas Närap`le määratud 56 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 4 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Urmas Närap teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab Urmas Närap süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas Urmas Närap Metsa tänav 51 maja ümbritseva aia kahjustamisega varalise kahju H H`le, kuid isik ei ole esitanud kriminaalasjas Urmas Närap`i vastu tsiviilhagi, vaid taotleb, et Urmas Närap ise ka parandaks enda poolt lõhutud aiaosa. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – Urmas Närap suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. U.Närap on kahtlustatavana kinni peetud 25-26.04.2010 /tl 21 / s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb U.Närap`ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x4350):2= 3 262 krooni 50 senti. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale T.Bekker U.Närap kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses summas 2424 krooni ja kohtumenetluses summas 540 krooni, kokku 2964 krooni. Kohus leiab, et kaitsjale makstud tasudest kuulub U.Närap´ilt väljamõistmisele 1800 krooni ja riigi kanda tuleb jätta kaitsja tasu ja kulud, mis on seotud seoses teisest piirkonnast kohale sõitmisega, s.o. 1164 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3