Obsah (4)

§ 121§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2010.a ,Tallinn Kriminaalasja number 1-10-1283 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mall

§ 121järgi Pärnu Maakohtu 02.

veebruari 2010.a. otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jüri Šamlov Prokurör Mai Merisaar Süüdistatav Kaitsja Jüri Šamlov, ik 36812150268, XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, emakeel vene keel, XXXXXXXXX, 2 alaealist last, elukoht XXXXXXXX X-X XXXXXXX (kohtu poolt määratud elukoht), töötu, varem kohtulikult karistatud: 01.03.2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 920 krooni, kahtlustatavana kinnipeetud 31.01.2010.a. vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu

1. veebruari 2010.a. otsus Jüri Šamlovi süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 13.aprillil 2010.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1.Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2010.a. otsusega tunnistati Jüri Šamlov süüdi

§ 121

järgi ja karistati vangistusega 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 31.01.2010.a – 02.02.2010.a, s.o 3 päeva kantuks ja ära kandmata karistuseks loeti vangistus 4 kuud ja 27 päeva.

§ 74lg-te 1, 3 alusel jäeti J.

Šamlovile mõistetud vangistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui J. Šamlov ei pane 18 kuulise käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja allutati ta katseajal käitumiskontrollile.

§ 75lg 1 alusel kohustati J.

Šamlovi katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. J. Šamlovilt mõisteti VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel tsiviilhagi katteks O. T. kasuks välja 50 krooni. Riigituludesse mõisteti J. Šamlovilt välja menetluskuludena 3600 krooni sundraha ja 840 krooni riigi õigusabi eest. 2. J.Šamlov tunnistati

§ 121

järgi süüdi selles, et tema olles alkoholijoobes 31.01.2010.a kella 19.00 - 20.00 vahelisel ajal XXXXXX, XXXXXXX X asuvas baaris N., tungis isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus kallale O. T.le, lüües teda kahel korral rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja ninaluumurru ning hamba murru. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad

1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis palub süüdistatav J.Šamlov maakohtu otsuse tühistamist täies ulatuses ja saatmist uueks kohtulikuks arutamiseks. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei kajasta kohtuotsus ja sõlmitud kokkulepe tegelikkuses aset leidnud sündmusi ja ta ei oleks kokkulepet sõlminud, kui teda poleks kinni peetud ja edaspidise kinnipidamisega ähvardatud. Teda on kinni peetud ebaseaduslikult, kuna ei toimetatud 48 tunni jooksul peale kinnipidamist eeluurimiskohtuniku juurde. Soovib, et apellatsiooni arutatakse ringkonnakohtus tema osavõtuta ja kaitsjat ringkonnakohtus ei soovi.
2. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav enda taotluste juurde, paludes otsuse tühistada ja saata uueks arutamiseks, kuna kokkuleppe sõlmimise ja allkirjastamise juures ei viibinud tõlki ja ta ei saanud kokkuleppe sisust täielikult aru. Oli nõus kokkuleppele alla kirjutama, sest sai vahi alt vabaks. Vastavalt määratud kaitsja P.Tartu poolt talle antud selgitustele, pidi ta saama kõike vaidlustada kohtuistungil. Kohtuistungil osales tõlk ja talle selgitati kokkuleppemenetluses tema õigusi, kuid istung toimus liiga kiiresti. Süüdistatava kaitsja toetas apellatsiooni osaliselt, so osas, mis puudutab kokkuleppe sõlmimist tõlgi osavõtuta, mida saab lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ja mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmisele. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava vaba tahe ja seda ei sõlmitud kellegi sunni mõjul. Kriminaalmenetlusõiguse norme pole rikutud, sest kohtuistungil osales tõlk ja kohus kontrollis kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, süüdistatav oli toimetatud kohtuniku juurde 48 tunni jooksul peale kahtlustatavana kinnipidamist. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, süüdistatava apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Taotlus maakohtu otsus tühistada ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule on põhjendamatu. Enda seisukohta põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt.
3. Kriminaalkolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga, et rikutud on kokkuleppemenetluse sätteid, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks. Kohtule esitatud apellatsioonis ei ole süüdistatav kokkuleppemenetluse sätete võimalikele minetustele viidanud. On õige, et kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokollil (tlk 35-36) tõlgi allkirja puudumist tuleb tõlgendada kui tõlgi puudumist selle menetlustoimingu tegemise juures, mistõttu võib kahtlustataval, kelle emakeeleks ei ole eesti keel nagu seda J.Šamlovi puhul, jääda tõlke puudumisel adekvaatselt tajumata nii tema õigused kokkuleppemenetluses kui ka selle menetluse kohaldamise tagajärjed, kuid iseenesest tõlgi puudumine kokkuleppemenetluseks nõusoleku protokolli juures ei kujuta kolleegiumi arvates käesolevas asjas KrMS §-s 339 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Nõusoleku andmine kokkuleppemenetluse alustamiseks ja kokkuleppe sõlmimine nii süüdistuse sisus, kuriteo kvalifikatsioonis kui ka tekitatud kahju laadis ja selle suuruses on menetlustoiming, mitte aga kriminaalasja arutamine kohtuistungil, kus kriminaalasja arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda, kujutab endast KrMS § 339 p 9 järgi kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis on aluseks esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks. Alusetu on apellandi väide, et tõlgi puudumisel ja ainuüksi kaitsja selgituste alusel ei saanud ta tervikuna kokkuleppest aru. Nähtuvalt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks antud nõusolekust ja kokkuleppest on J.Šamlovile selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi allkirja vastu ja süüdistataval märkused protokolli kohta puuduvad. Seetõttu on asjakohatud ning ümber lükatud süüdistatava väited selle kohta, et talle jäi kokkuleppemenetluse terviklik olemus mõistmatuks ning ta ei saanud aru, millega on tegemist. Samas on oluline, et kõigi vaatluse all olevate menetlustoimingute juures viibis ka süüdistatava kaitsja, kelle kohustuste hulka kuulub samuti kriminaalmenetluses enda kaitsealusele kokkuleppemenetluse sätete selgitamine.
4. Osundatud kokkuleppemenetluseks kahtlustatava nõusoleku protokolli vormistamisele järgnesid läbirääkimised kokkuleppe koostamiseks, mis lõppesid ka kokkuleppe sõlmimisega (tlk 37-38) nagu seda nõuab KrMS § 244 lg
5. Kahtlustatav ja kaitsja on allkirjaga kinnitanud, et nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigi ja määra osas ning kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses. 7.Järgnevalt on jätkunud kohtumenetlus KrMS § 250 lg 1 alusel, kus kohus teeb prokurörile ettepaneku avaldada kokkulepe (tlk 43) ja peale seda küsib kohus istungiprotokolli kohaselt süüdistatavalt konkreetselt, kas süüdistus ja kokkulepe on talle arusaadav ja kas ta tunnistab ennast süüdi. J.Šamlov vastab, et süüdistus ja kokkulepe on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast süüdi. On selle kokkuleppega nõus ja avaldanud kokkuleppe sõlmimisel oma tõelist tahet, keegi teda selleks ei sundinud. Samale seisukohale asub ka süüdistatava kaitsja, kes jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning palub see kinnitada. Kohtuistungil on osalenud ka tõlk (L.Petrova), mis on kinnituseks sellele, et J.Šamlov sai aru istungil toimunust ning menetluse sisu ning tähendus oli talle täielikult arusaadav. Sellega on ümber lükatud ka süüdistatava väited ringkonnakohtu istungil, et kokkuleppele kirjutas ta alla kaitsja survel ja selle sisu jäi talle arusaamatuks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-52-07 asunud seisukohale, et kokkuleppemenetlus kaotaks oma mõtte, kui kokkuleppel puuduks igasugune siduvus ja kohus peaks kõigil juhtudel pärast seda, kui on veendunud kokkuleppe vastavuses süüdistatava tahtele, alati iseseisvalt ja samas mahus nagu üldmenetluseski jätkama selle selgitamist, kas tegu, milles süüdistatavat süüstatakse, on aset leidnud; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ning kas süüdistatav on selle teo toimepanemises süüdi ( KrMS § 306 lg 1 p-d 1 - 4). Olles põhjalikult kontrollinud süüdistatava tegeliku tahte ning sõlmitud kokkuleppe kooskõla, on kohtul üldjuhul alus eeldada süüdistatava nõustumist süüdistusega ka viimatiloetletud küsimustes.
6. Seega on tuvastatav, et J.Šamlov on esmalt sõlminud kokkuleppe maakohtu otsuses kajastatud tingimustel, see kokkulepe on kohtuistungil avaldatud; mõlemal korral kinnitab J. Šamlov, et kokkulepe on sisult ning tähenduselt talle arusaadav ning ta palub selle kinnitada. Neil asjaoludel on kriminaalkolleegiumi hinnangul paljasõnaline süüdistatava väide selle kohta, et ta ei saanud tervikuna aru sõlmitud kokkuleppe sisust ning selle tagajärgedest. Seega peab kriminaalkolleegium alusetuks apellatsioonis esitatud väiteid selle kohta, et kohtuotsus ja sõlmitud kokkulepe ei kajasta tegelikkuses aset leidnud sündmusi ja kokkulepe oli sõlmitud ähvardusega teda edaspidi kinni pidada. Nimetatud osas tuleb apellatsioon jätta rahuldamata.
7. Põhjendamatu on ka kaebuse väide, et apellanti ei toimetatud 48 tunni jooksul kinnipidamisest eeluurimiskohtuniku juurde ega ka vabastatud, vaid jätkati tema ebaseadusliku kinnipidamist. Toimiku materjalidest nähtub, et J.Šamlov peeti kahtlustatavana kinni 31.01.2010.a kell 19.49 (tlk 13-15) ja kohtuistung kiirmenetluses Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas lõppes 02.02.2010.a kell 9.30, mil J.Šamlov vabastati kahtlustatavana kinnipidamise alt kohtusaalis otsuse kuulutamisel. Seega ei olnud J.Šamlovi vabastamise ajaks võetud temalt vabadus kauemaks, kui seda lubab KrMS § 217 lg 1 ja maakohus on õigesti lugenud eelvangistuses viibitud aja, s.o 3 päeva karistusest kantuks. Ka nimetatud osas tuleb apellatsioon jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Malle Preimer Paavo Randma