Toimik nr 1-07-4958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-07-4958 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Gurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 28.07.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Sergei Gurov, isikukood: 37808070238, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Sergei Gurov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Gurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Sergei Gurov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.06.2007 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 24.08.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 2 aastat 6 kuud) ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 07.01.2007 ja lõpp 07.07.2012. Sergei Gurov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 40). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.10.2009. Kinnipidamisasutusest Sergei Gurovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav Viru Vanglas sooritas eesti keele eksami (algtaseme kursus), töötas keevitajana alates 01.12.2009 kuni 01.03.2010, töötas Metallitööstuses alates 24.09.2008 kuni 18.11.2008 ja alates 18.11.2008 töötab traktoristina. Alates 12.09.2008 kuni 20.01.2008 osales Convictuse tugigruppi tegevuses. Vabanedes soovib elama asuda vanemate juurde aadressil xxx. Isik omab põhiharidust. Enne vangistust töötas ametlikult ekskavaatorijuhina OÜ xxx´is. Kinnipeetav tarvitas varasemalt narkootilistest ainetest kõige rohkem amfetamiini. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Kriminaalhooldusesse suhtumine on positiivne, kuid endise katseajaga ta ei saanud hakkama, pani uue kuriteo toime katseajal. Kinnipeetavat on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibinud 2 korda. Kuriteo dünaamika on jäänud samaks. Viru Vangla ei toeta Sergei Gurovi enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Sergei Gurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et formaalselt on olemas kõik tingimused S.Gurovi vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisegakindel elukoht, perekonna toetus, lähedaste kirjalik nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Ka korter, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, aadressil xxx on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Kuid arvestades asjaolu, et viibides tingimuslikul katseajal narkokuriteo toimepanemise eest, ei teinud kinnipeetav oma teost seaduskuulekaid järeldusi, vaid pani katseajal toime uue narkokuriteo, puudub kriminaalhooldusametnikul veendumus, et S.Gurov suudab kinni pidada elektroonilise valve ajal kehtestatud reeglitest ja piirangutest. Samuti puudub kinnipeetaval vabastamise järgselt garanteeritud töökoht. Kriminaalhooldaja leiab, et käesoleval ajal on ennatlik kinnipeetavat vabastada ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla. Sergei Gurov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht vanemate juures. Nüüd ta on aru saanud oma vigadest. Ta palub kohtult arvestada seda, et peale esimest süüditunnistamist on ta jäänud võlgu kriminaalse taustaga isikutele, mille pärast oli sunnitud jällegi narkootikumidega tegelema. Ta ei teinud seda hea meelega, vaid väljapäästmatu olukorra pärast. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on toime pannud 1.astme narkokuriteo kahel korral, viimase – katseajal. Tema karistusaeg lõppeb alles 07.07.2012, ehk karistusaja lõpuni on veel 2 aastat. Tema ennetähtaegne vabastamine oleks veel ennatlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Sergei Gurov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2
(4)Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud I astme narkootikumidega seotud kuritegude eest. Vanglakaristust kannab samuti teist korda. Isikut on varem karistatud Tallinna Linnakohtu 24.08.2004 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi vangistusega 4 aastat, millest koheselt pöörati täitmisele 1 aasta 6 kuud, ülejäänud osa 2 aastat 6 kuud katseajaga 3 aastat. Katseajal pani toime uue esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses omandamise, hoidmise, pakendamise ja edasiandmise. Harju Maakohtu 07.06.2007 kohtuotsusest (lk 14-15) on näha, et kinnipidamisel võeti temalt ära narkootilisi aineid- 2 minigripp kilekotti 0,38 grammi amfetamiini sisaldava pulbiga ja 0,078 grammi MDMA-d sisaldava pulbriga. Tuleb tunnistada, et käideledud narkootikumide kogused ei ole niivõrd suured, samuti kuritegu piirdus ühe päevaga. Samas aga tuleb arvestada, et isik oli juba varem samalaadse kuriteo eest süüdi tunnistatud ja karistuseks oli mõistetud osaliselt reaalne vabngistus, mille ta kandis ära ja vabanes oktoobris 2005, osaliselt tingimisi. Seega, riik andis isikule väga tõsise siignaali, et ta peaks hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Selline sõnum aga ei ole olnud süüdimõistetule piisavalt mõjuv. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et Sergei Gurovit on 17 korral väärteokorras karistatud, nendest 1 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 14 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures ühel korral alkoholijoobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Sergei Gurovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Karistused on kehtivad. 23.02.2009 määrati karistus mitte ettenähtud kohas suitsetamise eest, 26.08.2009 määrati karistus jäätmekäitlusruumist omavoliliselt kaasa võetud plastmassist ämbri eest. Tuleb tunnistada, et tegemist on kergemat laadi rikkumistega. Rikkumiste arv näitab, et vangistuse ajal ei ole Sergei Gurov oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal on osalenud „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ kursustel ja MTÜ Convictus Eesti korraldatud grupitöös sõltuvuse teemadel (tunnistused isiklikus toimikus). Samuti õppis kinnipeetav augusti-detsember 2009 Riigikeele algtaseme eelkursustel (tunnistus isiklikus toimikus). Vangistuse jooksul on kinnipeetav töötanud keevitajana, metallitööstuses ja hetkel töötab traktoristina. Positiivseks tuleb lugeda, et isikul on vabanemisfondis xxx krooni. Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 30.08.2010. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, S G ja A G on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 10,11). Vabanemisel puudub Sergei Gurovil kindel töökoht. Kinnipeetava perekond on valmis S.Gurovit toetama. Arvestades Sergei Gurovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (2 korral karistatud narkokuritegude eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Sergei Gurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas (kaks distsiplinaakaristuist) näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul 3
(4)perekonna toetus, samuti kindel elu- ja töökoht ning laps, kuid see ei takistanud Sergei Gurovil uut narkokuritegu toime panna. Karistusaja lõpuni on veel peaaegu 1 aasta 11 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et elukoha, lähedaste toetus, kasulik tegevus vanglas ja raha hoiustamine vabanemisfondis summas xxx krooni ei kaalu üle isiku varasemat käitumist, käitumist kriminasalhoolduse all ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Sergei Gurovi temale Harju Maakohtu 07.06.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)