Obsah (7)

§ 239§ 190§ 175§ 180§ 189§ 173§ 126

Kriminaalasi nr . 1 – 10- 10135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 05

§ 239

lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, lg.3, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Enn Mikk KarS § 418 lg.1 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 73 lg.1, lg.3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui Enn Mikk 3(kolme) –aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld Enn Mikk suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 83 lg.4 alusel konfiskeerida Enn Mikk*ult 7,62 kal Mossini konstrukstiooni vintpüss nr . 350795 koos püssilaekaga ja jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile relvakollektsiooni 1 täiendamiseks. Saata kohtuotsus menetluskulude kinnipidamiseks täitmisele pensioniametile. Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Enn MIkk*ult sundtoomise kulud summas 400 krooni. Mõista välja Enn Mikk*ult sundraha 2000 krooni riigi tuludesse. Sundraha ja sundtoomise kulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber

1. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 300 krooni. Mõista välja Enn Mikk*ult tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 1200 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
2. Ülejäänud osas, s.o. summas 2888.80 krooni jätta õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Ekspertiisitasu 1225 krooni jätta riigi kanda. Kokku mõista Enn Mikk*ult välja riigi tuludesse menetluskulude katteks 3600 krooni ja menetluskulud 7638.80 krooni ulatuses jätta riigi kanda. Määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi iga kuu 500 krooni alates septembrist 2010 kuni kogu väljamõistetud summa (3600 krooni) tasumiseni ja teha vastavad kinnipidamised Enn Mikk*ul saadaolevast pensionist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. On kontrollitud Enn Mikk*u võimet olla kriminaalmenetluse subjektiks. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Prokurör avaldab, et tal ei ole vastuväiteid kaitsja taotlusele menetluskulude kandmise osas. Relva on EKEI palunud jätta nende relvakollektsiooni. Padurunid on ära kasutatud ekspertiisi käigus. Süüdistatav Enn Mikk annab selgituse, millest nähtub, et ta tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi. Talle on arusaadav süüdistuse sisu ja ta on võimeline andma selle kohta adekvaatset seletust. Kokkuleppe sõlmimise kohta ütleb, et on nõus sellega, millest prokuröri ja kaitsjaga räägiti. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Andres Veski kinnitab, et süüdistatav oli suuteline mõistama süüdistust, menetluse olemust. Kokkuleppe sõlmimine toimus vabatahtlikult. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Kaitsja palub, arvestades E.Mikkul saada oleva pensioni suurust, aga ka menetluse vältimatust E.Mikku jaoks, jätta menetluskulud täis ulatuses või suuremas osas riigi kanda. Kaitsja kulud on kohtueelses menetluses olnud suured seetõttu, et tuli mitmel korral sõita Tartust Jõgevale. Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Enn Mikk tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles , et tema käitles ebaseaduslikult 2 tulirelva 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooniga vintpüssi nr 350795 mille leidis ja võttis oma valdusesse 1968 aastal, kuid ei teatanud sellest politseiprefektuuri, millise tegevusega rikkus Relvaseadus § 9 lg 1 sätet, et isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle, hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Jõgeva mnt 20-1 kuni 27.10.2007 ebaseaduslikult tulirelva 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooniga vintpüssi nr 350795 ja ühte 7,62x54R vintpüssipadrunit ja 16 5,6 mm ääretulepadrunit, millise tegevusega rikkus Relvaseadus § 45 lg 1 sätet, et relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Seega pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § 418 lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Enn Mikk*ule esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 418 lg.1 järgi. Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hilisemate muudatustega korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 250 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 300 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 2788.80 krooni advokaat A.Veski õigusabi eest (tl.45-47).

§ 190

lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1).

§ 175

lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu;

§ 180

lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 2788.80 krooni ja kohtumenetluses summas 300 krooni, kokku 3088.80 krooni. Kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses on ebaproportsinaalselt suured 3 põhjusel, et kaitsjal on tulnud sõita kolm korda Tartust Jõgevale ja tagasi ehk läbida vahemaa advokaadibüroost õigusabi osutamise kohani. Menetluskuluks on veel sundraha 6525 krooni, ekspertiisitasu 1225 krooni (tl.27), sundtoomise kulu 400 krooni (tl.42). Kaitsja taotluse osas jätta menetluskulud täies ulatuses või suuremas osas riigi kanda on kohus seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja jätta osa menetluskuludest

§ 180lg.3 alusel riigi kanda.

On ilmne, et arvestades süüdimõistetu sissetulekut (pension 3600 krooni kuus, 80% töövõimetust), käib selliste menetluskulude tasumine temale üle jõu. Kohus määrab mõista süüdimõistetult välja sundtoomise kulud ehk erikulud (

§ 173lg.3, § 176 lg.1 p.2) kui kulud, mis on tehtud E.Mikku süül.

Veel mõistab kohus süüdimõistetult välja osa sundrahast ja kaitsja õigusabi tasust ja kuludest. Mõistes süüdimõistetult välja osa õigusabi tasust ja kuludest ja jättes osa neist riigi kanda, lähtub kohus asjaolust, et õigusabi saajal tuleb kanda õigusabi sisulise osutamise kulud ja tasu ja kulud, mis tuleb õigusabi osutajale maksta põhjusel, et kaitsjal tuleb sõita pikki vahemaid õigusabi osutamise kohta ja tagasi, kulutada selleks aega ja kanda sõidukulusid, jätab kohus riigi kanda. Seetõttu mõistab kohus süüdimõistetult välja tasu õigusabi osutamise eest summas 1200 krooni ja summas 1888.80 krooni jätab riigi kanda. Enn Mikk soovib menetluskulude tasumist osade kaupa 500 krooni kuus, nii et 500 krooni peetaks kinni tema pensionist juba enne pensioni väljamaksmist tema kontole. Selline taotlus on kooskõlas

§-ga 424 ja tegelike asjaoludega ja kohus määrab menetluskulude (3600 krooni) tasumise riigi tuludesse 500 krooni kaupa kinnipidamisena pensionist. Sellise otsustuse täitmiseks tuleb kohtuotsus saata täitmiseks pensioniametile. Enn Mikkult on ära võetud kuriteo toimepanemise vahend- vintpüss, mille omamiseks on nõutav luba. Kuna Enn Mikkul nõutav luba puudub, tuleb vintpüss KarS § 83 lg.4 alusel konfiskeerida. Ekspertiisiaktist ja ekspertiisiasutuse kaaskirjast nähtuvalt on tegemist laskekõlbliku tulirelvaga, millel on väärtus ekspertiisiasutuse jaoks ja mille ekspertiisiasutus soovib jätta oma relvakollektsiooni täiendamiseks (tl.29). Seetõttu tuleb konfiskeeritav vara anda riigi omandisse

§ 126lg.3 p.3 alusel ja jätta riigi omandisse.

Riigi omandisse läinud konfiskeeritud vara võõrandamisest saadud raha või Põhiseaduse § 32 alusel makstava hüvitise eelarvest seaduslikule valdajale tagastamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras (

§ 126lg.6).

Kohtunik Ü.Raag 4