) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta Dmitri Pentsa kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 04.08.2009.a otsus muutmata. Kohtuotsus edastada Dmitri Pentsale ja kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. 04.08.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 4500.- krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS; kohustuslik on märkida viitenumber 10220095016523.
lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 11.maist 2010.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 3 ja
lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kuna käesoleval juhul menetles kohus kaebust kirjalikus menetluses, siis tuleb kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsusest teadasaamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 11.mail 2010.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 11.07.2009.a väärteoprotokollis märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Dmitri Pentsale ette liikluseeskirja § 76 p 3 ja liiklusseaduse § 20 lg 4 rikkumist ja liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist (lk 19). 3 Vanemkonstaabel A. V.(V.) koostatud väärteoprotokollis (lk 19) märgitu kohaselt juhtis Dmitri Pentsa 11.07.2009.a kella 22:58 paiku talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat mootorsõidukit Mazda 121 registreerimismärgiga xxx xxx Tartumaal, Luunja vallas, Tartu-Räpina mnt 1.kilomeetril järgmises seisundis – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,20 mg/l; võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks lugemiks 0,15 mg/l (lk 19). 28.07.2009.a vastulauses (lk 31-32) menetlusalune isik Dmitri Pentsa avaldab, et istus 11.07.2009.a kella 3 ajal öösel naisterahvaga oma autos, mis oli pargitud Räpina mnt äärde, umbes 1 km Tartu linna piirist; mingil hetkel tuli meile märkamatult politseiauto, teostati alkokontroll, selgus, et on pisike promill (lk 31). Vastulauses märgib Dmitri Pentsa, et ta ei mõistnud, et miks ta ei tohi oma autos lihtsalt istuda, kuhugi sõitmata; püüdis selgitada, et tema ei sõitnud, istus ja puhkas autos, kuid sellele vastati, et nägid sõitmas ja vaielda ei ole mõtet (lk 31). Dmitri Pentsa vastulauses avaldatu kohaselt ei ole teda sõitmast peatatud (lk 31); on täiesti jabur, et politseiametnikud nõudsid enda autosse ütlusi andma tema umbjoobes kaaslannat, kes vaevu oma jalgadel püsis (lk 31). Vastulauses märgitu kohaselt juhtis autot kaine autojuht, kes peatas auto just seal, sest elab ise Aiandi teel maantee ääres ja juht jalutas pärast auto parkimist oma koju (lk 32). Vastulauses D.Pentsa avaldatu kohaselt istus ta pärast auto äraparkimist tagaistmelt ümber juhiistmele oma kaaslanna kõrvale, kes magas kogu sõidu vältel (lk 32). Lõuna Politseiprefektuuri 04.08.2009.a otsusega karistati Dmitri Pentsat liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 4500.- krooni (lk 22). Otsuses märgitu kohaselt Dmitri Pentsa 11.07.2009.a kella 02:58 paiku Luunja vallas, Tartumaal, TARTU-RÄPINA-VÄRSKA tee 1. km juhtis mootorsõidukit seisundis kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,20 mg/l, võttes arvesse laiendmääramatust 0,05, lugeda lõplikuks lugemiks 0,15 mg/l (lk 22). Lõuna Politseiprefektuuri 04.08.2009.a otsusesse märgitu kohaselt rikkus Dmitri Pentsa liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 22). Otsusesse on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, alcotest 7110 MK III väljatrükiga. Otsusesse märgitu kohaselt Dmitri Pentsa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 04.08.2009.a otsusesse märgitu kohaselt oli selle otsuse peale viimane kaebuse esitamise tähtaeg 19.08.2009.a (lk 22). Väljaspool kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega esitas Dmitri Pentsa 04.09.2009.a kohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri otsuse peale (lk 1), märkides, et seoses invaliidist ema tervisliku seisundi halvenemisega pidi riigist lahkuma ja naastes sai otsuse kätte alles 03.09.2009.a (lk 1). Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid invaliidist ema olemasolu ja tema väljaspool Eesti Vabariiki viibimist ning ema tervisliku seisundi 4 halvenemist, kohtule D.Pentsa koos oma kaebusega ei esitanud. Kaebusele lisati üksnes vaidlustatud kohtuvälise menetleja 04.08.2009.a otsuse koopia (lk 2). 04.09.2009.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Dmitri Pentsa kaebus läbi vaatamata, kuna kaebus esitati kohtule pärast
lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist, tähtaja ennistamise taotlust ei ole kohtule esitatud ja kaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, millisest oleks kohtul põhjendatud järeldada tähtaja möödalaskmine toimunuks mõjuval põhjusel (lk 4-5). Kohus märkis määruses, et kohtul puuduvad alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu kohus kaebuse esitamise tähtaega ei ennista (lk 4-5). Dmitri Pentsa esitas Tartu Maakohtu 04.09.2009.a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse 25.09.2009.a (lk 10) ja mitte ühtegi tõendit enda määruskaebusele ei lisanud (lk 10). Tartu Maakohus pidas 25.09.2009.a D.Pentsa määruskaebust põhjendamatuks ja märkis määruskaebusele, et kohtul pole jätkuvalt alust 04.09.2009.a määruse tühistamiseks, kuna määruskaebusele ei ole lisatud ühtegi tõendit, millest kohtul oleks põhjendatud järeldada tähtaja möödalaskmine toimunuks mõjuval põhjusel, mistõttu kohus määras edastada kaebus ja toimik 4-09-17950
lg 3 alusel Tartu Ringkonnakohtule (lk 10 - kohtuniku omakäeline tekst määruskaebusel). 28.09.2009.a kaaskirjaga edastati määruskaebus koos väärteoasja toimikuga Tartu Ringkonnakohtule ja toimik koos kaebusega saabus 28.09.2009.a Tartu Ringkonnakohtusse (lk 11). 12.10.2009.a saabusid Tartu Ringkonnakohtusse täiendavad tõendid (lk 12-15), milliste alusel Tartu Ringkonnakohus 19.10.2009.a määrusega tühistas Tartu Maakohtu 04.09.2009.a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja väärteoasi saadeti Tartu Maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks (lk 16). 18.01.2010.a Lõuna Prefektuuri kaaskirjaga (lk 18) saabusid 20.01.2010.a kohtusse väärteoasja toimik ja kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse suhtes (lk 33), milles kohtuväline menetleja teatab, et taotleb kohtuistungile tunnistajate K.Z. ja H. T. kutsumist (lk 33). 15.02.2010.a Tartu Maakohtu määrusega määrati väärteoasja menetleda kohtuistungil 16.03.2010.a, algusega kell 10:00 ja kohtuistungile kutsuda tunnistajad K. Z, H.T. ja E. V. (lk 36). Kohus menetles väärteoasja kohtuistungitel 16.03.2010.a (lk 50-61) ja 26.04.2010.a (lk 86-90). 16.03.2010.a kohtuistung lükkus edasi tunnistaja H. T. kohtuistungile ilmumata jäämise tõttu (paberkandjal kutset kätte ei saanud, tunnistaja E. V. olevat olnud talle teatanud telefoni teel istungist – lk 43,51). Järgmine kohtuistung sai määratud alles 26.aprilliks 2010.a seetõttu, et varasemalt ei olnud teiste kohtuasjade menetlemise tõttu kohtul võimalik kohtuistungit määrata (lk 61). 15.03.2010.a saabus kohtusse Dmitri Pentsa avaldus (lk 45), milles ta taotleb kohtus tunnistajatena M. K. (Kk; elukoht x), S. K. (K; elukoht x) ja M. P. (P; elukoht x,) ülekuulamist ja lubab ise tagada nende isikute kohtuistungist osavõtu (lk 45). 5 04.09.2009.a Tartu Maakohtusse saabunud kaebuses (lk 1) avaldab Dmitri Pentsa arvamust, et karistus on talle määratud ebaõiglaselt ja ta ei nõustu sellega, et otsuse tegemisel on politsei jätnud arvestamata tema esitatud vastulausega; vastulause ei sisaldanud tõendeid, kuna ei teadnud, mida on vaja tõendada, kuid kui peab midagi tõendama, siis soovib seda teha (lk 1). Veel märgib Dmitri Pentsa enda kaebuses, et talle pole antud võimalust asjasse selgust tuua ja tõendeid esitada ning õigluse nimel taotleb, et talle võimaldataks tõendite esitamine ja enda kaitseks täiendavate selgituste andmine (lk 1). Kaebusesse märgitu kohaselt soovib Dmitri Pentsa kohtuistungil osaleda (lk 1). 16.03.2010.a ja 26.04.2010.a kohtuistungitel oli Dmitri Pentsa seisukohal, et ta ei ole joobes sõidukit juhtinud ja jäi enda kaebuse juurde ja taotluse juurde, 04.08.2009.a otsus tühistada, kuna karistus on määratud ebaõiglaselt, ei ole arvestatud vastulauset. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 04.08.2009.a otsuse tühistamiseks alust ei ole ja Dmitri Pentsa kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna Politseiprefektuuri 04.08.2009.a otsus muutmata. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles osas, et hetkel kui politseiametnikud H. T. ja A.V. tulid sõidutee äärde seisma jäänud sõiduauto Mazda 121 reg nr xxx xxx juurde, olid selles Dmitri Pentsa ja K. Z, kes mõlemad olid alkoholijoobes. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid selles osas tõendite vahel ei ole. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokolliga (lk 20) ja selle juurde kuuluva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükiga (lk 35) ning tunnistajate E. V. (lk 55-56) ja H. T. lk 87-89) ütlustega ning 11.07.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 21) ja ka menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa enda ütlustega (lk 53-55) on kogumis tõendatud asjaolu, et Dmitri Pentsa oli alkoholijoobes – joobe aste 0,15 mg/l kohta. Dmitri Pentsa ütluste kohaselt oli ta alkoholijoobes juba 11.07.2009.a oma sõiduautoga Mazda peolt lahkudes ja enne Tartu linna piiri lähedale jõudmist. Väärteomenetluse vältel ei ole Dmitri Pentsa vaidlustanud asjaolu, et oli 11.07.2009.a peol alkoholi tarvitanud ja oli sellest alkoholijoobes. Asjaolud, et 11.07.2009.a öösel juhtis Dmitri Pentsa talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat sõiduautot Mazda 121 reg nr xxx xxx Tartumaal, Luunja vallas, TARTURÄPINA-VÄRSKA tee 1.-l kilomeetril, liikudes Tartu suunas, alkoholijoobes, on tõendatud tunnistajate E. V. (lk 55-56) ja H. T. lk 87-89) ütlustega, patrullilehtedega (lk 69-70,78,79), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 77) ja selle juurde kuuluvate patrullauto Škoda Superb reg nr xxx xxx GPS-seadme andmete väljatrükkidega (lk 80-85), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokolliga (lk 20) ja selle juurde kuuluva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükiga (lk 35) ning 11.07.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 21) kogumis. Tunnistaja H. T. ütlustega on tõendatud, et ta täitis 2009.a suvel, öösel, Jaama tänava lõpus, Räpina maantee alguses politseiametnikuna oma töökohustusi koos politseiametnik A. V, olid patrullis ja Räpina maanteel kontrollisid menetlusalust 6 isikut, Dmitri Pentsat; selgus, et D.Pentsa oli joobes, koostasid väärteoprotokolli (lk 87-89). Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt täitsid nad politseiametnikena enda töökohustusi politseivormis, auto oli ka politseivärvides; ise töötas sellel ajal konstaablina (lk 87). Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt nad koos A. V. esialgu abistasid patrulli Jaama tänava lõpus, täpselt Räpina maantee alguses, kui märkasid, et Räpina poolt tulev auto ei tule linna sisse, vaid keerab maanteelt ära tee äärde ja pidas seal enda sõidusuunda jääval teepeenral kinni (lk 88). Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt nende endi kasutuses oleval politseiautol tuled põlesid ja auto töötas, läks kohe autosse ja läksid kinnipidanud auto juurde; autos olid üks naisterahvas ja kohtusaalis viibiv menetlusalune isik; menetlusalune isik istus juhiistmel, rooli taga; naisterahvas istus tema kõrval ja oli turvavööga kinni; kontrollisid dokumendid ja tegid menetlusalusele isikule alkokontrolli, tal oli väike joove, täpselt ei mäleta (lk 88). Tunnistaja H.T. ütluste kohaselt ei näinud tema kedagi väljumas sellest autost, mis tee äärde seisma jäi; jälgisid seda autot ja oleks näha olnud, kui keegi oleks väljunud (lk 88). Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt ta ei usu, et keegi kolmas peale D.Pentsa oleks autot juhtinud, sest nende politseiauto kaugtuled valgustasid seda autot ja nad jõudsid sinna nii lühikese ajaga, et nad oleksid seda kolmandat isikut näinud, kui ta oleks sealt kummalegi poole jooksnud (lk 88). Tunnistaja H.T. ütluste kohaselt seisis nende kasutuses olnud politseiauto suunaga Tartust väljapoole paremal teepeenral ja see auto, mis vastu tuli, tuli Räpina poolt Tartu poole ja jäi neist seisma vasakut kätt ja jättis esialgu parktuled korraks peale, siis kustutas kõik tuled ära; liiklus oli sellel ajal hõre. Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt kuulas A. Vakk autos viibinud naisterahva üle, naisterahvas oli suht purjus, aga oli kontaktivõimeline, sai aru, mis toimus (lk 88). Tunnistaja ülekuulamise protokollis kajastatu kohaselt kuulas 11.07.2009.a kell 04:05 – 04:40 K. Zi tunnistajana üle vanemkonstaabel A. V.(lk 23). Toimiku leheküljel 19 asuvast väärteoprotokollist nähtuvalt koostas selle 11.07.2009.a vanemkonstaabel A. V. selle kohta, et Dmitri Pentsa juhtis 11.07.2009.a öösel, kella 02:58 paiku, mootorsõidukit Mazda 121 reg nr xxx xxx alkoholijoobes. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokolli (lk 20) koostas vanemkonstaabel A. V, selle allkirjastas ilma omapoolsete märkuste ja täiendusteta ka Dmitri Pentsa (lk 20 pöördel) ning tunnistajana H. T. (lk 20 pöördel allkiri). Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokolliga (lk 20) ja selle juurde kuuluva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükiga (lk 35) on tõendatud, et Dmitri Pentsal tuvastati 11.07.2009.a öösel Tartumaal, Luunja vallas, Tartu-Räpina mnt 1.-l kilomeetril alkoholijoove 0,15 mg/l kohta; indikaatorvahendit kasutati 11.07.2009.a kella 02:58 ajal (lk 20) ja tõenduslikku alkomeetrit kasutas mõõtjana E.V. Dmitri Pentsa suhtes 11.07.2009 kell 03:06-03:11 (lk 35) – esimese mõõtmise tulemuseks 0,20 mg/l kohta ja teise mõõtmise tulemuseks 0,22 mg/l ning lõplikuks lugemiks vähim tulemus, s.o 0,20 mg/l kohta (lk 35). 16.03.2010.a kohtuistungil kinnitas tunnistajana üle kuulatud E.V, et tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükil (lk 35) on mõõtjana tema allkiri (lk 56 ülal). 7 Tunnistaja E. V. ütluste (lk 55-56) kohaselt 2009.a aasta juulikuu esimeses pooles oli ta tööl välijuhina ja tema alluvuses olid politseitoimkonnad V. T. – K. V. ja A.V. – H. T, kui öise vahetuse ajal kella 2-3 paiku juhtimiskeskus teavitas raadio teel – kas Nõlvaku tänaval või kuskil seal jäi linnakodanikule silma kahtlase sõidumaneeriga joobekahtlusega sõiduk; sellele väljakutsele reageerisid mõlemad patrullid, kellest TV koosseisul õnnestus auto linna piiris, Jaama tänava lõpus kinni pidada; nad andsid sellest telefoni teel teada, et indikaatorvahendi näit on positiivne ja on vaja kohale tulla tõendusliku alkomeetriga; läks kohapeale; sel ajal kui kohale sõitis, helistasid A. V.ja H. T. ja teavitasid, et pidasid T.-V. toimkonnast umbes 400-500 meetri kaugusel Tartu-Räpina-Värska maanteel kinni ühe sõiduki, mille juhil alkotest osutus positiivseks ja sinna oleks vaja ka minna (lk 55). Tunnistaja Enn Virk ütluste kohaselt läks ta tõendusliku alkomeetriga esmalt linnapiiri V-T juurde, tegi seal tõendusliku alkomeetriga mõõtmised ja peale seda liikus 400-500 meetrit edasi A. V. ja H. T. juurde ja tegi seal mõõtmised tõendusliku alkomeetriga, juhiks osutus Dmitri Pentsa; tõendusliku alkomeetriga sai alkotest korralikult sooritatud, ei mäleta palju näit täpselt oli, aga see läks liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi (lk 55). Tunnistaja E.V. ütluste kohaselt kohapeal konstaablitega vesteldes tuli jutuks, et nad ei pidanud seda sõidukit liikumise pealt kinni, aga eelnevalt kui T. ja V. pidasid teise roolijoodiku kinni, olid nad nendega samas punktis ja märkasid tulemas sõidukit, kes vilkureid nähes oli seisma jäänud, gabariidid põlema pannud ja lõpuks üldse tuled ära lasknud; nad sõitsid auto juurde ja roolis oli Dmitri Pentsa, sooritasid alkotesti, juht oli nõus puhuma; D.Pentsa oli neile varasemalt tuttav seoses tööülesannetega; nad ütlesid, et D.Pentsa ei taha tunnistada, et tema juhtis sõidukit (lk 55). Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt sõitis ta tõendusliku alkomeetri kasutamise järgselt kohapealt ära ja paari minuti pärast A. V. helistas, et juht sooviks joobetesti kohta dublikaati saada, mispeale sõitis tagasi ja printis selle seadme mälust välja ja andis Dmitri Pentsale (lk 55). 16.03.2010.a kohtuistungil ütlusi andes kinnitas tunnistaja E. V, et kohtusaalis viibiv menetlusalune isik ongi Dmitri Pentsa, kellest ta rääkis (lk 55). Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt sai ta kohapeal A.V. jutust aru, et kui auto tuled ära lasi, siis see äratas kohe kahtlust, nad sõitsid autole juurde ja ükski isik sellest sõidukist ei olnud väljunud, kõik sõidukis viibinud isikud olid sõidukis sees (lk 55). Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt alguses kohale minnes A. V. ütles, et Dmitri Pentsa eitab juhtimist, aga kui hiljem läks tagasi puhumistesti väljatrükki D.Pentsale andma, siis tuli jutuks, et D.Pentsa juhtimist tunnistab; alguses oli üks jutt, pärast teine (lk 56). Patrullilehtedel (lk 69-70,78,79) kajastatu kohaselt olid 10.07.2009 kell 19:00 kuni 11.07.2009 kell 07:00 patrullautoga reg nr XXX XXX patrullitoimkonnas A.V. ja H.T. ja tegid alkokontrolli (lk 78) ning patrullautoga reg nr XXX XXX olid 10.07.2009 kell 19:00 kuni 11.07.2009 kell 07:00 patrullitoimkonnas V.T ja K.Vja tegid alkokontrolli (lk 79). Patrullilehele, milles kajastatu kohaselt olid 10.07.2009 kell 19:00 kuni 11.07.2009 kell 07:00 patrullautoga reg nr XXX XXX patrullitoimkonnas A.V. ja H.T.ja tegid alkokontrolli (lk 78), on muuhulgas tehtud ka kanded, millest nähtuvalt: • kella 02:45 ajal Tartu Jaama tn Kivilinna tanklast liigub Räpina suunas Ford Scorpio, mille juht joobes – XXX XXX, kutsung 6156 (patrullitoimkond V.T ja U.V) peatas sõiduki Räpina mnt alguses (lk 78 pöördel); • kell 02:58 DMITRI PENTSA xxx xxx joobes (lk 78 pöördel). 8 Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 77) kajastatu kohaselt vaadeldi Tartu-RäpinaVärska mnt algust, 1.km läheduses, ja ühe tehnikavahendina kasutati patrullauto Škoda Superb reg nr XXX XXX GPS-seadme andmeid, mille kohta on sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde tehtud ka andmete väljatrükid (lk 80-85). Sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt on asula lõpumärgi juurest algav 1.-kilomeetrine teelõik sirge ja kurve ei ole; tänavavalgustus antud teelõigul puudub; öisel ajal on teatav valgustus, mis tuleb Luunja kasvuhoonetest (lk 77). Sündmuskoha vaatlusprotokollis (lk 77) ja GPS-seadmelt tehtud andmete väljatrükkidel (lk 80-85) kajastatu kohaselt: • kell 02:48:20 jõuavad A.V. ja H.T. V.T. ja K.V. juurde Tartu linna piirile ja Räpina mnt algusesse ja seisavad seal kuni kella 02:53-ni (lk 85,84,83); • 11.07.2009.a kell 02:53:47 koordinaadid 662551 ja 6474148, kus A. V. H.T. nägid tee äärde seisma jäävat sõidukit; sellest kohast hakkasid sõitma seisma jäänud sõiduki suunas (lk 77,82); järgmine GPS-teade 11.07.2009 kell 02:53:59 koordinaadid 662847 ja 6473968, patrullauto kiirus 114 km/h (lk 77,81); vahemaa antud koha ja sõidu alustamise kohaga 341 m ja selle läbimiseks kulus 12 sekundit; viimane punkt, kus asus peatunud sõiduk Mazda 121, koordinaadid 662996 ja 6473922; koht, kus patrullauto sõitu alustas ja Mazda 121 peatus, vahemaa 510m (lk 77). Tunnistaja H. T. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate GPS-seadme andmete väljatrükkidega on tõendatud, et pautrullitoimkonnas oma töökohustusi täitnud politseiametnikud A. V. ja H. T. reageerisid koheselt ja viivituseta, kui nägid sõidutee äärde seisma jäävat sõiduautot ning koheselt ja maksimumkiirusel läbisid 510-meetrise vahemaa, et sõidukit ja selles olnud juhti politseioperatsiooni alkokontroll raames kontrollida. Politseiametnikel kulus 510m kaugusele sõidutee äärde seisma jäänud sõidukini jõudmiseks väga vähe aega – vaevalt paarkümmend sekundit (510-st meetrist 341 meetri läbimiseks kulus 12 sekundit – kajastatud sündmuskoha vaatlusprotokollis lk 77). Menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa (lk 53-55) ja tunnistaja M. K. (lk 56-58) ütluste kohaselt pidi selle aja sees jõudma sõiduauto Mazda tegelik juht, s.o M. K. juhiistmelt lahkuda ja autost väljuda ning minna üle sõidutee Luunja kasvuhoonete suunas ning Dmitri Pentsa pidi jõudma sõiduauto Mazda tagaistmelt ümber istuda sama auto juhiistmele ja kõike seda pidid nad jõudma teha nii, et see jääks märkamata ja tähelepanuta patrullautole, mille kaugtuled neid valgustasid ja mis nende suunas sõitis. Tunnistaja M. Kuusk ütluste kohaselt tema küll ühtegi politseiautot ei näinud, kui Mazdast lahkus. Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et D.Pentsa taotlusel kohtulikul uurimisel üle kuulatud tunnistajate M. K. (K; lk 56-58), S. K. (K; lk 58-59) ja M. P. (P; lk 59-60) ütlused selle kohta, et D.Pentsa Mazdat juhtis peolt Tartu linna vahetu läheduseni M. K. ja menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa alles kohtulikul uurimisel esmakordselt antud ütlused selle kohta, et tema sõiduautot Mazda juhtis peolt lahkudes kuni Tartu linna vahetu läheduseni M. K, ei ole usutavad ja veenvad ning M.K, S. K, M. P.ja D. P. ütlused on veenvalt ja usaldusväärselt ümber lükatud tunnistajate E. V. (lk 55-56) ja H. T. lk 87-89) ütlustega, patrullilehtedega (lk 6970,78,79), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 77) ja selle juurde kuuluvate patrullauto Škoda Superb reg nr XXX XXX GPS-seadme andmete väljatrükkidega (lk 9 80-85), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokolliga (lk 20) ja selle juurde kuuluva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükiga (lk 35) ning 11.07.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 21) kogumis. Kuna tunnistajate E. V. (lk 55-56) ja H. T.lk 87-89) ütlustest, patrullilehtedelt (lk 6970,78,79), sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 77) ja selle juurde kuuluvate patrullauto Škoda Superb reg nr XXX XXX GPS-seadme andmete väljatrükkidelt (lk 80-85), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 11.07.2009.a protokollist (lk 20) ja selle juurde kuuluva tõendusliku alkomeetri kasutamise andmete väljatrükilt (lk 35) ning 11.07.2009.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (lk 21) nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, siis pole kohtul alust nende tõendite usaldusväärsuses ka kahelda. Lisaks eeltoodule hindab kohus tunnistajate M. K. (K; lk 56-58), S. K. (K; lk 58-59) ja M. P. (P; lk 59-60) ning K. Z. ja menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa ütlused ebausaldusväärseteks ka põhjusel, et nende ütlustes on vastuolud selles osas, kuidas toimus peolt lahkumine ja millal K. Z. sõiduautosse istus. Menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa ütluste kohaselt väsis K. Z. mingil ajal ära ja avaldas soovi koju minna (lk 53). Dmitri Pentsa ütluste kohaselt viis ta K.Z. autosse kõrvalistmele puhkama ja sinna ta jäi, ise aga läks tagasi majja, kus rääkis sõpradega (lk 53). Tunnistaja K. Z.i kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt väsis ta grillipeol ära ja läks autosse puhkama ja jäi seal magama; pärast ajas maanteel Dima (Dmitri Pentsa) üles; grillipeolt äratuleku kohta ei tea midagi (lk 56). Seevastu tunnistajate M. K. ja S. K. ning M. P.ütluste kohaselt hakkasid nad kõik koos grillipeolt ära tulema, sealhulgas ka K. Z.; lahkusid koos peolt ja istusid koos autodesse. Tunnistajad M. K. ja S. K.ning M. P. ei maininud kordagi, et K..Z oleks enne neid autosse magama läinud, ja et K. Z. nendega koos peolt autosse ei lahkunud. Dmitri Pentsale isikliku omandiõiguse alusel kuuluvas sõiduautos Mazda 121 reg nr XXX XXX viibinud kahe isiku – K. Z. ja Dmitri Pentsa väärteomenetluse kestel antud ütluste kohta peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Kohtulikul uurimisel tunnistaja K.Z.andis ütlusi (lk 56), mille kohaselt ta oli 11.juulil sõprade pool peol, jõi, väsis ära ja läks autosse puhkama, jäi magama, pärast ajas maanteel Dmitri Pentsa teda üles ja veel natukese aja pärast tuli politsei kohale; autos olid sellel ajal ta ise ja Dmitri Pentsa, kui D.Pentsa teda üles ajas; kell võis olla 02. või 03 öösel; auto oli Dmitri Pentsa oma; grillipeolt äratuleku kohta ei tea midagi, kuna magas ja vahepeal üles ei ärganud. K. Z. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt ta ei näinud, kes autot juhtis grillipeolt ära sõites; oli ärkvel olnud paar minutit ja siis tuli politsei (lk 56). Kuna tunnistaja K. Z. kohtulikul uurimisel antud ütlused erinesid olulisel määral ja suures ulatuses tema kohtuvälises menetluses antud ütlustest, siis ütluste usaldusvääruses kontrollimiseks avaldas kohus
,
MS § 289 alusel tema kohtuvälises menetluses 11.07.2009.a ajavahemikus kell 04:05 kuni 04:40 antud järgmised ütlused: 10 „11.07.2009.a tulime koos Dima’ga Räpina maanteed mööda Tartu suunas, mina olin sõiduauto kõrvalistmel ning Dima juhtis sõidukit, rohkem kedagi sõidukis ei olnud. Dima pidas äkitselt sõiduki maantee ääres kinni. Minu arvates Dima midagi alkohoolset jooki tarvitanud ei olnud. Rohkem ma midagi, rohkem ei mäleta, kuna olin alkoholi tarvitanud.“ Sellele tekstile järgneb K.Zd. omakäeline venekeelne kirjutis selle kohta, et talle ei ole tõlki vaja; kirjutisele järgneb K.Z.allkiri. Tunnistaja ülekuulamise protokolli lõpus on lause: „Protokoll koostatud minu sõnade järgi, on minule ette loetud ja vastab tõele.“ K.Z. kinnitas protokolli kirjapandut enda allkirjaga. Kohtulikul uurimisel kinnitas K. Z., et Dima on Dmitri Pentsa. Kohtu hinnangul ei ole K. Z. kohtulikul uurimisel antud ütlused usaldusväärsed, kuna ta on enda ütlusi olulisel määral ja suures ulatuses muutnud ja kohtule ta ühtegi usutavat ja veenvat põhjendust nii suures ulatuses ütluste muutmise kohta ei avaldanud. Kuna K.. avaldas kohtule, et Dmitri Pentsa on talle sõber (lk 52), ning arvestades ka asjaolu, et D.Pentsa ise on tema poolt avaldatut olulisel määral väärteomenetluse kestel muutnud, siis hindab kohus K.Z. poolt kohtulikul uurimisel antud ütlused antuks oma sõbra, Dmitri Pentsa, süüst vabastamise eesmärgil. Kohus ei pea põhjendatuks rajada kohtuotsust K. Zd. kohtulikul uurimisel antud ütlustele osas, millises need suures ulatuses ja olulisel määral erinevad teistest väärteoasjas olemasolevatest ja usaldusväärsetest tõenditest. 11.07.2009.a väärteoprotokollis kajastatud D.Pentsa ütlustest ei nähtu, et ta ei ole sõiduautot joobes juhtinud ja samuti ei ole seal avaldatud kaine ja väidetavalt juhiks olnud isiku nime. Dmitri Pentsa avaldas alles enda vastualuses (lk 31-32) ja kohtulikul uurimisel menetlusaluse isikuna ütlusi andes, et tema sõiduautot ei juhtinud. Vastulauses ja kogu kohtuvälise menetluse kestel ei ole D.Pentsa avaldanud, kes siis oli see isik, kes sõiduautot juhtis, enne kui sõiduauto Mazda 121 reg nr xxx xxx tee äärde seisma jäeti ja enne kui politseiametnikud sõiduauto juurde jõudsid. Ka enda kaebuses (lk 1) kohtuvälise menetleja 04.08.2009.a otsuse peale ei ole D.Pentsa avaldanud, et tema sõiduautot ei juhtinud ja ei ole avaldanud ka isiku nime, kes väidetavalt võis talle isikliku omandiõiguse alusel kuuluvat sõiduautot juhtida. D.Pentsa teatas alles 15.03.2010.a avalduses kohtule (lk 45), et taotleb tunnistajatena M. K, S. K.ja M. P. ülekuulamist ja tagab nende tunnistajate kohaloleku ise (lk 45). Kaebuses märgib Dmitri Pentsa, et talle ei ole antud võimalust asjasse selgust tuua ja tõendeid esitada. Samas ei avalda D.Pentsa mitte ühtegi põhjust ja mitte ühtegi asjaolu, sealhulgas ka tõsiseltvõetavat põhjust ja asjaolu selle kohta, mis on tal senini takistanud nii kohtuvälisele menetlejale kui ka kohtule tõendite esitamist, tunnistajate nimede avaldamist ja taotluse esitamist, kuulata nn alibitunnistajad üle. Kohtu hinnangul ei takistanud Dmitri Pentsal mitte miski juba 11.07.2009.a politseile avaldamast isiku või isikute nimesid, kui see isik või need isikud oleksid olemas olnud, kes D.Pentsaga ja K.Z. samas sõidukis ja millistel asjaoludel veel olid. Dmitri Pentsa ja ka K. Z. ei ole 11.07.2009.a politseile avaldanud, et nendega samas sõidukis oleks keegi peale nende kahe veel viibinud või olnud, või et keegi teine peale Dmitri Pentsa oleks sõiduautot juhtinud. 11 Dmitri Pentsa käitumine väärteomenetluse kestel ei ole loogiline ja tema poolt kohtulikul uurimisel avaldatuga selle kohta, et autot tema ei juhtinud ja seda juhtis teine isik, kooskõlas. Kui Dmitri Pentsa tõepoolest poleks sõiduautot juhtinud, siis oleks olnud inimese tavapärane, mõistlik ja igati loogiline käitumine selline, et ta koheselt teatab kohale saabunud politseiametnikele, kes oli siis see isik, kes talle kuuluvat sõiduautot juhtis ja kuhu see isik nii kiiresti kadus või kaduda võis ning mil viisil oleks juhiga võimalik kiiremas korras kontakteeruda. Selliselt oleks olnud loogiline ja usutav isiku käitumine, kui ta ise sõiduautot joobes ei juhtinud. Kuna tunnistaja K. Z. on väärteomenetluse kestel enda ütlusi olulisel määral ja suures ulatuses muutnud ning arvestades menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa ebajärjekindlat ja ebaloogilist käitumist väärteomenetluse kestel, tema paljasõnalisi ja põhjendamatuid etteheiteid kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et talle ei ole antud võimalust tõendeid esitada, hindab kohus ebausaldusväärseteks ja mitteusutavateks ka menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa ütlused selle kohta, et tema sõiduautot 11.07.2009.a ei juhtinud. Kohus ei pea põhjendatuks rajada kohtuotsust menetlusaluse isiku Dmitri Pentsa kohtulikul uurimisel antud ütlustele osas, millises need suures ulatuses ja olulisel määral erinevad teistest väärteoasjas olemasolevatest ja usaldusväärsetest tõenditest. Dmitri Pentsa käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Dmitri Pentsa juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes täiesti teadlikult ja tahtlikult ning jättis liikluseeskirja § 76 p 3 nõude täitmata tahtlikult ja pani mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Liikluseeskirja § 76 punktis 3 sätestatu kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. 11.07.2009.a 03:06 kuni 03:11 toimunud tõendusliku alkomeetri kasutamise (lk 35) tulemusena tuvastati Dmitri Pentsal indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis (lk 20) kajastatu kohaselt alkoholijoove 0,15 mg/l kohta. Liiklusseaduse §-s 7419 lõikes 1 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi, karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 (kuue) kuuni. Liiklusseaduse §-s 7419 lõikes 3 sätestatu kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust 12 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Dmitri Pentsa süü ulatusest – juhtis sõiduautot alkoholijoobes 0,15 mg/l kohta, väärteo pani toime tahtlikult, vähemalt otsese tahtlusega, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, põhjendatud karistada Dmitri Pentsat kui isikut, kes karistusregistri teatisel (lk 38-39) kajastatu kohaselt on karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 20.07.2006.a liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi, karistatus karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 alusel kustumata (lk 42), rahatrahviga sanktsiooni maksimummäärast vähemalt 3/4 ulatuses – 75 trahviühikuga. Kohtuväline menetleja ei ole Dmitri Pentsa suhtes kasutanud liiklusseaduse § 7419 lõike 3 punktis 2 märgitud võimalust – juhtimisõigust ei ole Dmitri Pentsalt ära võetud. Väärteomenetluse seadustiku § 132 punktis 2 kajastatud põhimõtte kohaselt puudub kohtul kaebemenetluses võimalus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks. Heli Sillaots kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.