lg.1 p.1 alusel lõpetada menetlus väärteoasjas.
alusel hüvitada Andrei Šapirole tema poolt kaitsjale makstud tasu summas 11 520 (üksteist tuhat viissada kakskümmend) krooni riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras esitada kaebuse Riigikohtule Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, teatades kassatsioonkaebuse esitamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul. 1 Maakohus tuvastas 18.02.2009 laekus Viru Maakohtule Andrei Šapiro kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Vassili Mihhailovi 06.02.2009 otsusele nr. 2330,09,
Samas on väärteo kirjeldus nii lühike, et sellest ei selgu, millise õigusrikkumisega on tegu, millise kiirusega sõitis sõiduk, miks see kiirus ei vastanud maantee seisukorrale, millise kiiruse oleks pidanud valima sõiduki juht, millises suunas liikusid sõidukid jne, seega on rikutud
Samuti ei selgitatud õigusi ja kohustusi. Põhjendamatult on kohaldatud Liikluseeskirja § 123, kuna Šapiro ei võinud isegi eeldada, et liikudes mööda peateed, tema ees võib tekkida takistus teise sõiduki näol, kes rikkus ristmiku ületamise reegleid. Šapiro ei saa vastutada teise sõiduki juhi asemel, kes rikkus Liikluseeskirja § 159. Kohtuistungil toetas kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebust ning palusid tühistada vaidlusalune otsus järgmistel alustel: - originaaldokumentidest on toimikus vaid väärteoprotokoll ja liiklusõnnetuse skeem, muude tõenditena esitatud dokumentide näol on tegemist teise väärteomenetluse raames nr 2330,09,000534 kogutud dokumentide ärakirjadega. Ühe väärteodokumentide ärakirjad ei saa olla tõendiks teises asjas. Tõendite kogumisel peab politsei juhinduma kriminaalmenetluse normidest, mis ei näe ette võimalust võtta iseseisvate tõenditena kasutusele dokumentide ärakirjad, isegi kui nad on kinnitatud; - Šapiro ei saanud peatuda peateel veendumiseks, et kõrvalteelt väljasõitev auto annab talle teed; - rikutud on kaitseõigust, kuna Andrei Šapirole ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi, kuna esimeste dokumentidena koostati liiklusõnnetuse skeem ning kontrolliti alkoholisisaldust juhi väljahingatava õhus, nendest dokumentidest ei ole näha, et Andrei Šapirole oleks selgitatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt
Sooritades manöövrit, pidi Ert samuti veenduma, et ta ei takista teisi liiklejaid. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kaebuse väidetega ning palus jätta otsus muutmata, kuna karistus on määratud vastavalt seaduse sättele. 2 Tunnistaja A J andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema koos Andrei Šapiroga sõitis kiirust mitte ületades mööda peateed Sillamäelt Narva, teisejärguliselt teelt, mis suundub Narva-Jõesuusse, sõitis neile järsult ette sõiduk. Kuna sõiduk sõitis välja järsult ning ootamatult, ei olnud võimalik midagi teha. Roolis oli Šapiro, kiirus oli umbes 80 km/h, st väiksem, kui maksimaalselt lubatud kiirus. Tunnistaja M E andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 08.01.2009 hommikul sõitis NarvaJõesuust Narva tööle, ristmikul andis teed sõidukile ja autobussile. Lähedal ei olnud kedagi, autotulesid nägi ristmikust 100-150-200 meetri kaugusel, hakkas sõitma ristmikult välja, sõiduauto kiirenduse ajal tundis tagant tõuget. Kokkupõrge toimus ristmikust 30 m kaugusel. Ajaliselt toimus kokkupõrge 7-8 sekundit pärast manöövri alustamist, st pärast seda, kui sõitis peateele. Tunnistaja M Š andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 08.01.2009 hommikul sõitis koos M E Narva-Jõesuust Narva, ristmikul nägi teist sõidukit kaugel, s.o ristmikust umbes 100 meetri kaugusel. Sõitsid välja peateele ning järsku toimus kokkupõrge. Kokkupõrge toimus 5 sekundit pärast väljasõitu peateele. Tunnistaja politseitöötaja D M andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 08.01.2009 hommikul tuli ta väljakutse peale kohale, vormistas liiklusõnnetusega kaasnevad dokumendid, koostas liiklusõnnetuse skeemi. Ise liiklusõnnetust ei näinud, kuid liiklusskeemi järgi otsustades, kaebaja sõiduk liikus Sillamäelt, Narva-Jõesuu ristmikul toimus kokkupõrge sõiduautoga Volkswagen. Volkswageni juht alustas vasakpööret, lõpetas selle ning oli juba peateel. Pärast seda, kui Volkswageni juht lõpetas manöövri, sõitis talle tagant sisse kaebaja sõiduk. Kokkupõrge põhjus oli järgmine: kaebaja sõiduk liikus kiirusega, millega ei olnud tagatud ohutu liiklemine ning ta ei suutnud peatuda ootamatu takistuse ees. Tee oli libe, iga autojuht peab juhtimisel arvestama ka ilmastikutingimusi. Sõidukite kiirus on ära näidatud liiklusõnnetuse skeemil: kaebaja sõiduki kiirus oli 80 km/h, Volkswageni kiirus oli 40 km/h. Lõpetades vasakpööret, liikus Volkswagen sirgjooneliselt. Sõiduki vigastustest on näha, et juht jõudis manöövri lõpetada. Kokkupõrge toimus juba pärast pöörde sooritamist. Otsasõit toimus tagant põrkeraud vastu põrkerauda, mitte nurga all. Tõenäoliselt sooritas Volkswageni juht oma manöövri aeglasemalt, kuna tee oli libe. Kohtu seisukoht Vastavalt
lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud üle kaebaja, tunnistajad, kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud ning see tuleb tühistada järgmistel alustel. Kohus leiab, et väärteoprotokollis, mis on samas ka konkreetsele isikule esitatud süüdistus, peab olema täpne süüteo kirjeldus. Juhul, kui sellist kirjeldust ei ole, siis tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada. Vastavalt 08.01.2009 protokollile on Šapiro suhtes lahtris „väärteo kirjeldus“ märgitud Andrei Šapiro mootorsõiduki juhtimise kohta, et sõiduk liikus kiirusega mis ei vastanud tee seisukorrale ning ei taganud ohutut liiklemist, sooritas tagant otsasõidu pärisuunas liikuvale sõidukile VW Passat reg. nr. XXX ATJ. Vastavalt seadusele (
lg 2 p1) märgitakse väärteoprotokollis väärteo sisu, st mida konkreetselt pani toime 3 õigusrikkuja – millise kiirusega liikus Šapiro sõiduk, milline oli lubatud kiirus sellel teelõigul, milline oli sel hetkel konkreetse tee seisukorra eripära. Käesolevas asjas on tähtis ja oluline kirjeldus selle kohta, kust kohast ja kuidas VW Passat reg. nr. XXX ATJ sõitis välja peateele. 08.01.2009 protokollist seda ei nähtu. Ühtlasi peab ametnik otsuse tegemisel lähtuma ainult nendest asjaoludest, mis on kirjeldatud väärteoprotokollis ning mitte täiendama seda uute asjaoludega, st ei saa väljuda süüdistuse piiridest. Kuid vaidlustatavas otsuses on väärteokirjelduse osas märgitud, et Šapiro oli alkoholi joobe seisundis, seda aga ei nähtu 08.01.2009 protokollist. Järelikult väljus ametnik süüdistuse piiridest. Kaebaja viitas oma kaitseõiguse rikkumisele, kuna talle ei selgitatud õigusi ja kohustusi. Tunnistaja M ütlustest võib teha järelduse, et esimeste dokumentidena koostati liiklusõnnetuse skeem ning kontrolliti alkoholisisaldust Šapiro väljahingatava õhus. Nendest dokumentidest ei nähtu, et Andrei Šapirole oleks selgitatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt
. Kohtuistungil selgitas Andrei Šapiro, et pani allkirja õiguste ja kohustuste alla pärast protokolli koostamist, st 08.01.2009 kella 11.10 paiku. Liiklusskeem on koostatud kell 07.35 ning selle koostamisel Šapirole ei selgitatud õigusi ja kohustusi, kuigi seadus näeb ette õiguste ja kohustuste selgitamist menetlusalusele isikule esimese menetlustoimingu kestel (
Šapiro väited ei ole millegagi ümber lükatud ning käesolevad rikkumised rikuvad tema kaitseõigust. Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja ja tunnistaja A J ütlustes, kes väitsid, et teisejärguliselt teelt, mis suundub Narva-Jõesuu, sõitis neile järsult ja ootamatult ette sõiduk. Midagi ette võtta ei olnud võimalik. Nende ütlused on loogilised, järjepidevad ning on kooskõlas omavahel ja toimiku materjalidega. Ühtlasi on need ütlused kooskõlas ka tunnistajate E ja Š ütlustega, kes väitsid, et kokkupõrge toimus mõne sekundi jooksul (5 sekundit) pärast ristmiku ületamist. E tunnistas kohtus fakti, et kokkupõrge toimus väljasõidul sõiduauto kiirenduse ajal, millal ta ei jõudnud veel kiirust juurde võtta, just sel ajal tundis tõuget tagant. Liiklusõnnetuse skeemi koostanud tunnistaja M tuli järeldusele Volkswageni juhi poolt aeglase manöövri sooritamise võimalikkusele - pööre teisejärguliselt teelt peateele, kuna tee oli libe. Kõik need asjaolud kinnitavad kaebaja ja tunnistaja A J ütlusi järsu ja ootamatu autosõiduki VW Passat reg. nr. XXX ATJ väljasõidust peateele. Liikluseeskirja § 123 näeb ette mootorsõiduki võimalikku peatamist teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Kohtuliku uurimise käigus tuvastati, et Šapirole ei olnud Volkswageni ilmumine peateel etteaimatav. Liikluseeskirja § 123 sätestab, et juht „suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires“. Kuid kaebaja seletas, et tal ei olnud takistusi sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires. Järelikult on Liikluseeskirja § 123 kohaldatud valesti, kuna Šapiro ei võinud eeldada, et tema ees võib „nähtavusulatuse piires“ tekkida takistus teise sõiduki näol, kes rikkus ristmiku ületamise reegleid. Kohus loeb mitteusaldusväärseteks tunnistajate E ja Š ütlusi selle kohta, et nad nägid kaebaja sõidukit üsna kaugel, kuna nende ütlused on vastuolulised: Š ütles, et läheneva sõidukini oli umbes 100 meetrit; E ütles, et 200-150 meetrit. Kohus leiab, et see erinevus on oluline. Tunnistaja M ei olnud liiklusõnnetuse pealtnägijaks ning tegi oma järeldusi, lähtudes liiklusõnnetuse skeemist. Kohus rahuldab Andrei Šapiro kaebuse täielikult, tühistades täielikult vaidlustatud otsuse ning lõpetades väärteoasja menetluse
4 Kohus rahuldab kaebaja taotluse kaitsjale makstud tasu summas 11 520 krooni riigieelarve vahenditest hüvitamise kohta, kuna see on tõendatud maksetõendiga ja käesoleva summa arvestuskäiguga. Kohus leiab, et lähtudes käesoleva asja eripärast ja asja arutamisele kulunud ajast, tuleb kaitsjatasu summas 11 520 krooni lugeda mõistlikuks. Otsuse tegemisel juhindus kohus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3, § 135 lg.4. Galina Jasnjuk Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi. Olga Nõmmemees tõlk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.