1-10-3019/3

(4)04.11.2005.a otsus osaliselt Aleksandr Dakile KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi mõistetud karistuse osas ning tehti uus otsus, millega karistati Aleksandr Daki KarS § 141 lg 2 p 1, 6 järgi 10 aasta vangistusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.07.2003.a ja lõpeb 29.07.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 28.03.2010.a. Tartu Vangla edastas 10.03.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.06.2010.a seisuga on Aleksandr Daki kandmata karistusaeg 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Aleksandr Dak on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 10.01.1980.a ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 119 lg 1, § 119 lg 3, § 195 lg 2, § 115 1 lg 1, § 115 lg 1 - § 15 lg 2, § 115 lg 2 ja § 115 lg 3 järgi 11 aastat vabadusekaotust; 2) 29.11.1990.a Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 116, § 117, § 115 lg 2, § 115 lg 3 ja § 1151 lg 1 järgi 9 aastat vabadusekaotust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksandr Daki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et Aleksandr Daki ei ole võimalik enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna siis saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Tegemist isikuga, kes kannab kolmandat korda karistust raskete seksuaalkuritegude eest, mis toime pandud ka alaealiste suhtes. Aleksandr Dak on olnud ka varem vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuid peale katseaja möödumist on ta uuesti samalaadsed kuriteod toime pannud, mille eest on talle mõistetud pikem karistus kui varasemalt. Vaadates süüdimõistetu poolt toimepandut, oli tegemist organiseeritud ja planeeritud tegevusega – kuritegude toimepanemiseks Aleksandr Dak spetsiaalselt otsis võimalusi läheneda alaealistele kannatanutele. Kaitsja leiab, et Aleksandr Dak tuleb vabastada enne tähtaega ja anda talle võimalus olla ühiskonnale kasulik ja vähemalt enne pensionit võimaldada tal vabaduses töötada ja elada normaalset perekonnaelu. Kaitsja arvates on Dak teinud üliinimlikke pingutusi ühiskonda integreerumiseks: ta on vanglas töötanud, saanud sissetulekut; ta on registreerinud väärtuslikke patente patendiametis, tema leiutised toovad vabariigile kasu. Kaitsja viitab, et teistes Euroopa riikides on otsustes sisse kirjutatud, et kui inimene vangistuse ajal midagi ei riku, ei pane toime uusi kuritegusid, siis ta vabanebki pärast poole karistuse kandmist. Dak on kandnud 2/3 karistusest ja kui teda nüüd ei vabastata, kuigi täidetud kõik eeldused, siis see rikub üldiselt Euroopa Liidu norme. Arvestada tuleb lisaks ka Aleksandr Daki tervislikku seisundit – kohtudes kaitsealusega vanglas jäi kaitsjale mulje, et tema olukord on väga tõsine, kuna väiksemagi füüsilise pingutuse järel Dak hingeldas. Kaitsja leiab, et ebainimlik lähenemine on see, kui tema süüdimõistetu lubatakse vanglast välja selleks, et ära surra. Aleksandr Dak leiab, et teda võiks vabastada enne tähtaega. Seekordse vangistuse ajal on ta endale teadvustanud, millised kuriteod ta tegelikult on toime pannud ja tänu Tartu vangla töötajatele mõistnud, kui hirmsad need teod olid ja kuidas ta kannatanutele mõjus. Käesolevalt ei kujuta ta oma vanuse ja terviseseisundi tõttu enam mingit ohtu – ta ei olevat enam võimeline seksuaalkuritegudeks. Vabanedes on tal erinevaid võimalusi elukoha osas. Tal on võimalus asuda elama abikaasa juurde, kuid kuna abikaasa ema on nende kooselu vastu, on Aleksandr Dak otsinud endale ka võimaluse iseseisvalt korter üürida. Abikaasaga on tal säilinud head suhted, kuid on oht, et jätkuva vangistuse korral on neid raske säilitada. Vabanedes on Aleksandr Dakil võimalus jätkata tööd samades firmades, millele teeb koostööd ka vangistuses olles. Üks neist firmadest kuulub talle. Vangistuse ajal on Aleksandr Dak osalenud erinevates programmides, pidevalt töötanud ja tegelenud leiutamisega. Mitmed 2

(4)tema leiutised on ka registreeritud ja nendest võiks olla abi ühiskonnale ning Eesti Vabariik saaks sellest samuti kasu. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aleksandr Dak on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et on tunnustamist väärt Aleksandr Daki pingutused säilitamaks kontakti lähedaste ja ka ühiskonnaga. Tal on säilinud head suhted abikaasaga, kes teda toetab ja on nõus moraalselt toetama ka peale vabanemist. Samuti väärib tunnustamist Aleksandr Daki töötamine, osalemine erinevates programmides ja aktiivne tegevus vangistuse ajal iseseisva leiutustööga, milles ta on saavutanud ka märkimisväärseid tulemusi. Kohtule esitatud materjalide põhjal ei ole hetkel etteheiteid ka kinnipeetava käitumisele vangistuse ajal – kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Ka vabanedes oleks tal võimalus jätkata töötamist valitud alal. Kuid kohus leiab, et Aleksandr Daki vabastamise puhul on otsustavad kuriteo toimepanemise asjaolud. Aleksandr Dak on süüdi tunnistatud ja talle on mõistetud 10-aastane vangistus seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude eest paljude kannatanute suhtes – ta on süüdi tunnistatud 34-s vägistamise episoodis 9 kannatanu suhtes, kellest 7 olid alaealised. Aleksandr Daki oli ka eelnevalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest kahel korral pikaajalise vangistusega. Varasemad karistused ei ole tema puhul oma eesmärki täitnud, vaid ta on alati asunud toime panema uusi kuritegusid sama kaitstava õigushüve vastu. Eelnev näitab kohtu hinnangul, et Aleksandr Daki puhul on tegemist sõltuvuskurjategijaga ning uue kuriteo toimepanemise riski võib pidada väga kõrgeks. Aleksandr Daki ja tema kaitsja väide, et seoses vanuse ja terviseseisundiga ei ole ta enam võimeline seksuaalkuritegusid sooritama, on paljasõnaline. Kohtule ei ole esitatud tõendeid Aleksandr Daki erilise terviseseisundi kohta. On vaid kinnipeetava enda selgitused, mille kohaselt on ta ülekaaluline, mistõttu on tal probleeme tervisega ning kaitsja väide, et kaitsealune hingeldab. Lisaks märgib kohus, et selline väide ei ole karistusest vabastamise otsustamisel ka asjakohane. Sellest võiks hoopiski järeldada, et kinnipeetav ei ole ümberhinnanguid teinud enda varasemas käitumises, vaid tal puudub lihtsalt tervisest tulenevalt võimalus uusi samalaadseid kuritegusid sooritada. Kaitsja tegi etteheite prokurörile, et viimase seisukoht tugineb käesoleval ajal samadele alustele, mis olid ka eelnevalt, s.o 02.06.2009.a kinnipeetava vabastamata jätmise aluseks, kuigi vahepeal on Aleksandr Dak käitunud eeskujulikult ja teinud kõik endast oleneva, et vabaneda vangistusest. Kohus leiab, et käesolevas asjas ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saagi need alused oluliselt muutuda. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, ongi Aleksandr Daki vabastamise puhul otsustavad kuriteo toimepanemise asjaolud. Isiku korduv kuritegelik käitumine näitab ilmekalt tema ühiskonnaohtlikkust, moraalitust ja seadustele mitteallumist. Isiku puhul, kes on 3-l korral pannud toime sarnaseid raskeid kuritegusid ja kandnud selle eest ka pikaajalisi karistusi, kuid vaatamata selle jätkanud, ei saa välistada mingil moel, et ta edaspidi võiks oma kuritegelikku käitumist muuta. Kohtu hinnangul on ka esimese astme kuriteo eest käesolevaks ajaks Aleksandr Daki poolt kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuritegude raskusega. 3

(4)Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesoleval ajal ei ole alust Aleksandr Daki karistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega ja tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lisaks märgib kohus, et kohtul puudus kohtu käsutuses olevate materjalide põhjal võimalus hinnata Aleksandr Daki elamiskoha olemasolu. Aleksandr Dakil on tema enda väidete kohaselt võimalik elama asuda talle kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxx ja igaks juhuks on tal leping ka korteri üürimiseksxxxxxxxxxxxx , kuna xxxxx tn korteris elamise vastu võib olla tema naise ema, kes on olnud kogu aeg nende kooselu vastu. Kinnipeetav on kohtule esitanud eluruumi üürilepingu koopia 2009.a-st, millel on korteriomaniku allkiri, kuid see on allkirjastamata üürilevõtja poolt. Samuti puudub sellel sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse koht on täitmata. Lisatud on ka üürileandja kinnitus, et on valmis Aleksandr Dakile korterit üürile andma, kuid ka see on antud 2009.a juunis. Kohus leiab, et esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik hinnata, kas korteriomanik on valmis ka hetkel lepingut sõlmima ja kui on, siis milliseks tähtajaks. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, et tal ei ole õnnestunud teostada kummagi Aleksandr Daki poolt nimetatud elukoha kontrolli ning anda hinnangut nende sobivusest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4