← Eesti

1-10-10348/6

Obsah (5)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 65

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-10-10348 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-10348 (

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Süüdistatav Kaitsja Ollema R.A., varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud 31 korda, neist 2010-ndal aastal 7 korda, trahvid osaliselt tasumata, lisaks sellele on Saare maakonna alaealiste komisjon R.A.u suhtes mõjutusvahendeid kohaldanud kuuel korral, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Vandeadvokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.A. kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm

(3)kuud. 2

§ 68

lg1 alusel arvata karistusaja hulka R.A.u mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seoses kainenemisele paigutamise aeg alates

  1. maist 2010.a. kell 15.10 kuni
  2. maini 2010.a. kell 09.50, so. 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada R.A.u suhtes

§ 69

sätteid ja asendada temale mõistetud ärakandmata karistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, s.o 88 päeva vangistust üldkasuliku tööga 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tundi. R.A.`ule määratud 176 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab R.A. järgima

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg2 p2 alusel on süüdistatav kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lg 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse jõustumisel R.A. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada. Välja mõista R.A.’ ult riigituludesse menetluskulu - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Sundraha tuleb tasuda igakuiste osamaksetena kuue

(6)kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank’ is, viite nr 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-10348, isik kelle eest tasutakse – R.A., nõude liik – sundraha. Igakuise makse suurus 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) krooni 50 senti. Igakuine makse tuleb tasuda hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. 3 Kui sundraha ei ole täies ulatuses või kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vabastada R.A. kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 420 krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  1. peatüki
  2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik R.A.ut süüdistatakse selles, et tema alaealisena 27.mail 2010.a kella 14:29 ajal vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Saare maakonnas Kuressaare linnas Marientali teel liikudes Lehe tänava suunas oma emale M. A.`ile kuuluvat mootorsõidukit sõiduautot Ford Escort registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,33 mg/l +- mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,12 mg/liitri kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,21 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“, juhtis R.A. mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega R.A., juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on saatnud toimiku R.A. süüdistuses

§ 424

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. R.A. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.A. ja tema kaitsja nõustusid R.A.’ ule esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus R.A.ule nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68

lõike 1 alusel arvata karistusaja hulka R.A.`u mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seoses kainenemisele paigutamise aeg alates 4 27.maist 2010.a kell 15.10 kuni 28.maini 2010.a kell 09.50 /tl 6/, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, s.o 88 päeva vangistust üldkasuliku tööga 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tundi. R.A.`ule määratud 176 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 3 (kolme) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et R.A. teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli tähtaja jooksul alkoholi ja narkootikume. R.A. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. R.A. on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga, kokkulepitud karistusega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadav. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav R.A., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et R.A. tuleb süüdi tunnistada

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses

§-s 56 sätestatuga. R.A.u kohta koostatud kriminaalhooldusametniku kohtueelsest ettekandest nähtub, et ta on sobilik isik kriminaalhooldusele (tl. 51-53). KrMS § 175 lg1 p9 , 179, 180 alusel kuulub R.A.ult väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. Menetluskuludeks on KrMS § 173 lg1 p1, 175 alusel ka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud. Kohtueelses menetluses on kaitsjale arvestatud tasuks 430 krooni. Kohus arvestades süüdistatava R.A.u alaealisust kuriteo toimepanemisel, temal iseseisva sissetuleku puudumist peab põhjendatuks KrMS § 180 lg3 alusel vabastada ta arvestatud tasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. R.A. on oma süüd tunnistanud, kahetsenud toimepandut. krMS sätete kohaselt on kaitsja osavõtt kohtulikust menetlusest kohustuslik. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318. Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.