Obsah (4)
§ 184§ 74§ 76§ 75Kriminaalasi nr 1-08-2458 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08 juuli 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 06.07.2010.a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-2458 Tä
§ 184
lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust, ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta 10 kuud vangistust mõisteti tingimisi 2-aastase katseajaga. Harju Maakohtu 10.09.2009.a määrusega pöörati
§ 74
lg 4 alusel täitmisele Harju Maakohtu 19.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.2009.a ja lõpeb 16.08.2011.a. 1
(3)Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 16.05.2010.a. Aleksandr Magarita esitas 18.03.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 21.05.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 06.07.2010.a seisuga on Aleksandr Magarita kandmata karistusaeg 1 aasta 1 kuu 10 päeva vangistust. Vangla ja ka kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksandr Magarita tingimisi ennetähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ka prokurör leiab, et kuigi on täidetud formaalsed eeldused, siis sisuliselt vabastamiseks aluseid ei ole. Magarita puhul on suur oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ja rikub katseaja nõudeid. Tema peamiseks probleemiks on narkootikumidest sõltuvus ja seetõttu oleks äärmiselt oluline vabastamise puhul veendumus, et ta on sellest vabanenud. Sellist veendumust uuritud materjalide põhjal ei tekkinud. Isik peaks osalema programmides, et tema kohta saaks anda hinnangu, kas sõltuvusest on vabanenud või ei. Vabastamise puhul oleks oluline, et Magarita läbiks sõltuvusprogramme. Magarita käitumine enne vangistust näitab samuti, et ta ei saa ise hakkama oma sõltuvusega. Aleksndr Magarita ise palub ennast vabastada. Ta leiab, et on vangistuses vabanenud sõltuvusest, mis on põhjustanud tema õiguserikkumised ja soovib seda ka vabaduses katsetada, kas saab endaga hakkama. Magarita möönab, et tal võib selleks vabaduses ka kõrvalist abi vaja minna ja selleks soovib ta , et oleks psühholoog, kelle poole siis võimalusel pöörduda. Vangistuse ajal ei ole ta saanud veel talle määratud programme läbida, kuna alles saabus Tartu vanglasse. Kuid ta on loobunud ise suitsetamisest ja kavatseb osaleda programmides ning tegeleb ka iseseisvalt sõltuvusprobleemiga ning taotles enda üle viimist vastavasse sektsiooni. Vabanedes saaks ta tööle asuda endisesse töökohta. Ta tunnetab vastutust, kuna on vanemate ainuke pärija. Varasemad probleemid olid seotud suuresti ka vennaga, kes oli narkomaan, kuid on käesolevaks ajaks surnud. Venna surm on pannud kinnipeetava ümber hindama oma varasemat elu.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Aleksandr Magarita on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et vaatamata positiivsetele muutustele, mis on Aleksandr Magarita vangistuse ajal toimunud – ta on enda ütluste kohaselt loobunud ise ühest sõltuvusest, s.o suitsetamisest ja on valmis enda probleemidega tegelema erinevate programmide läbimise näol, on tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Aleksandr Magarita ei olnud karistatud enne, kui ta pani toime kuriteo, mille eest käesoleval ajal karistust kannab. Kuid teda on karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise, s.o rahvatervisevastase esimese astme kuriteo eest. Kohus pidas otsust tehes võimalikuks pöörata täitmisele vaid osa Aleksandr Magaritale mõistetud vangistusest ja selle kandmisest vabanemisel kehtestada Aleksandr Magarita üle käitumiskontrolli. Kuid süüdimõistetu ei kasutanud antud võimalust, vaid rikkus kontrollnõudeid. Ka esimese rikkumise järel kohus ei pööranud kandmata karistuse osa uuesti 2
(3)täitmisele, vaid pikendas katseaega, andes sellega taaskord võimaluse. Süüdimõistetu ei kasutanud ka seda, tarvitas endiselt narkootikume, millega rikkus katseajaks pandud kohustusi. Lisaks nähtub karistusregistri väljavõttest, et Aleksandr Magarita on pannud katseajal toime ka uue kuriteo, mille eest teda on karistatud rahalise karistusega. Seega ei osutunud kriminaalhooldus piisavalt tõhusaks mõjutusvahendiks hoidmaks süüdimõistetut eemal toime panemast uusi kuritegusid ja käituma seaduskuulekalt. Vangla materjalidest nähtub, et uute kuritegude toimepanemise riskid on eelkõige kõrged seoses isiku sõltuvusprobleemidega ja senise vangistuse ajal ei ole Aleksandr Magarita olnud koostööaldis ega osalenud programmides, et probleemidega tegeleda. Kindel elukoht, vanemate toetus ja ka töökoht olid Aleksandr Magarital olemas ka kuritegude toimepanemise ja eelneva kriminaalhooldusperioodi ajal, kuid vaatamata selle ei suutnud käituda Aleksandr Magarita õiguskuulekalt. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et käesolevalt puudub alus Aleksandr Magarita vangistusest vabastamiseks enne tähtaega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)