järgi süüdistatav: Tarvo Teras (isikukood 38808012748, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel, kesk-eri haridus, töökoht- OY Scannbell; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud alates aastast 2006 kuuel korral. Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : vandeadvokaadi abi Arvo Sirendi. Kohtuistungi toimumise aeg 30. juulil 2010. a Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Tarvo Teras
Rakendada Tarvo Teras suhtes
lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Tarvo Teras temale määratud 3- (kolme) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
lg.1 p.1 alusel võtta Tarvo Teras*elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus (neljaks) kuuks. 4 1 Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja Tarvo Teras’elt sundraha 3300 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
Sellega pani Tarvo Teras toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr:
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Tarvo Teras 3 (kolm)-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu .
2 Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Tarvo Teras’ele esitatud süüdistus kui kuritegu
Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistamata samaliigilise teo eest. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel vähendamisele. Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud ja hiljem muudetud korrale: - osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni. Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 300 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele. Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele ja tuleb määrata taotletud ulatuses ehk summas 300 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu 600 krooni advokaat A. Sirendi õigusabi eest (tl. 18-20, 26-29). KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses 900 krooni ja kohtumenetluses ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul T.Terasel. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.