lg 2 p 2 – 25 lg 2; 344 lg 1 ja 345 lg 1);
lg 2 p 1, 2, 3 ja § 114 p 4, 6 järgi; Kriminaalasi Anželika Veitsi (Veits) süüdistuses
lg 2 p 1, 2, 3; § 114 p 4, 6 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi; Ivan Garuse (Garus) süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.jaanuari 2010.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Lidia Nikolajeva, süüdistatava Anželika Veitsi kaitsja Natalia Lausmaa Prokurör Triin Bergmann Süüdistatavad Lidia Nikolajeva, ik 45308070318, XXXXXXXX, XXXXXX XXXXXXXX XXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXX, XXXXXX XX-XX, ei tööta, varasem kohtulik karistatus kustunud; viibib vahi all alates 03.04.2007.a; Anželika Veits, ik 47203290255, XXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX, XXXXXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXX XX-XX XXXXXXX, XXX, varem kohtulikult 2 karistamata. Kaitsjad vandeadvokaadid Natalia Lausmaa ja Marina Leis RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
p 4 ja 6 järgi ja karistati vangistusega 13 aastat;
K 143 lg 2 p 11- § 15 lg 2 (kehtiv
K § 186 (kehtiv
lg 1 ja § 345 lg 1) järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 15 aastat.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 03.04.2007.a; Anželika Veits tunnistati süüdi
p 6 - § 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat;
lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat.
lg 1 kohaselt mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks vangistus 8 aastat.
lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud aeg 30.05-01.06.2007.a, s.o 3 päeva karistusaja hulka. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil A.Veitsil tuleb asuda karistust kandma, karistuse kandmise alguseks loeti vanglasse saabumise päev. Kohtuotsusega mõisteti Ivan Garus süüdistuses
L. Nikolajevalt ja A. Veitsilt mõisteti solidaarselt L. V. kasuks välja 203 000 krooni ja L. Nikolajevalt N. S. kasuks 283 518.71 krooni. Kohus otsustas
lg 3 p 2 alusel (alates 01.09.2002.a ja kuriteo toimepanemise hetkel kehtinud redaktsioonis) konfiskeerida V. Ž. suhtes toimepandud süüteoga saadud varaXXXXXXXXX, XXXXXX XX-XX (kinnistu registriosa nr XXXXXXX) asuva korteri.
lg 1 (ja kuni 01.02.2007.a kehtinud
lg 1) ning § 84 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara- konfiskeerimise asendamiseks välja mõista L.Nikolajevalt ja A.Veitsilt solidaarselt S. L. suhtes toimepandud süüteoga saadud 449 500 krooni ja S. S. suhtes toimepandud süüteoga saadud 677 695 krooni. Kohtuotsusega jäeti tsiviilhagide rahuldamiseks ja konfiskeerimise asendamiseks arestitud Harju maakonnas Tallinnas, XXXXXX XX asuvast, katastritunnuse nr XXXXX:XXXX all registreeritud maatükist 648/95093 mõtteline osa ning Tallinnas, XXXXXX XX-XX asuv korter üldpinnaga 64,8 m2, registriosa nr XXXXXXX, aresti alla kuni otsuse täitmiseni tsiviilhagide ja konfiskeerimise asendamise osas, samuti jäeti konfiskeerimise tagamiseks arestitud Harju maakonnas Tallinnas, XXXXXX XX asuvast, katastritunnuse nr XXXXX:XXX:XXXX all registreeritud maatükist 496/77143 mõtteline osa ning XXXXXX XX-XX asuv korter üldpinnaga 49,6 m2, registriosa nr XXXXXXX aresti alla kuni konfiskeerimiseni. 3 A. Veitsilt mõisteti riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 10875 krooni ja ekspertiisitasu 13 935 krooni, L. Nikolajevalt mõisteti riigieelarve tuludesse menetluskuludena sundraha 10875 krooni, tasu kohtus osutatud õigusabi eest 20 970 krooni ja ekspertiisitasu 17 715 krooni. 2. L.Nikolajeva tunnistati KrK § 186 (kehtivad
lg 1 ja 345 lg 1) järgi süüdis selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil, ajavahemikul 17.05.-26.06.2002.a kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas, võltsis 19.05.2002.a kell 13.50 SA PER Mustamäe Haiglas surnud A. N. allkirja väidetavalt 18.05.2002.a koostatud käsikirjalisel testamendil, millega pärandati XXXXXXXXX XXX-XX, Tallinnas A. N.le kuulunud korteriomand L. Nikolajevale ning ta esitas võltsitud testamendi 26.06.2002.a XXXXX XXX XX, Tallinn asuvas notaribüroos Tallinna notar R. T. pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamisel; KrK § 143 lg 2 p 11 - § 15 lg 2 (kehtiv
lg 2 p 2 - § 25 lg 2) süüdi selles, et tema, eesmärgiga omandada pettuse teel võõrast vara- 19.05.2002.a surnud A. N.le kuulunud ja pärimisõiguse kohaselt J. N. kuuluvat korterit XXXXXXXXX XXX-XX, Tallinn (turuväärtusega 2002.a mais-juunis 550 000 krooni), esitas 26.06.2006.a XXXXX XXX XX, Tallinn asuvas notaribüroos Tallinna notar R. T. pärandi vastuvõtmise avalduse tõestamisel A. N. käsikirjalise testamendi, millel oli tema enda poolt ajavahemikul 17.05.-26.06.2002.a võltsitud A. N. allkiri;
lg 2 p 1, 2, 3 järgi süüdi selles, et tema, varem kelmuse toimepannud isikuna, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult oma tütre Anželika Veitsiga, lõi L. V.le ebaõige ettekujutuse XXXXXX XXX, Tallinn asuva korteri vahetuse asjaolude kohta. Tema juhendamisel vormistati 25.02.2003.a Raplas notariaalne volikiri, millega L.Nikolajeva sai L. V. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, mille kohaselt pidi ta müüma XXXXXX X-XX, Tallinn asuva korteri vähemalt 100 000 krooni eest ja ostma asemele korteri Tallinnas väärtusega vähemalt 100 000 krooni. 04.03.2003.a vormistati Pärnus L. V.le kuuluva korteri XXXXXX X-XX, Tallinn ostu-müügileping, mille kohaselt L.Nikolajeva esindades L. V.t, müüs korteri 210 000 krooni eest A.Veitsile. 21.03.2003.a osteti L. V. nimele Pärnu maakonnas, XXXXXXXX vallas, XXXXXX külas korter X-X väärtusega 7000 krooni. XXXXXX X-XX, Tallinn asuva korteri müügist saadud raha 210 000 krooni L.Nikolajeva L. V.le üle ei andnud. Seega sai L. V. 203 000 krooni kahju ning L.Nikolajeva ja A.Veits said varalist kasu 203 000 krooni; selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A.Veitsiga, kasutades ära V. Ž. psüühilist seisundit, lõi viimasele ebaõige ettekujutuse XXXXXX XX-XX, Tallinn asuva korteri vahetuse asjaolude kohta. L.Nikolajeva vormistas 21.04.2003.a Raplas notariaalse volikirja, millega ta sai teovõimetu V. Ž. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, mille kohaselt pidi ta müüma XXXXXX XX-XX, Tallinn asuva korteri vähemalt 100 000 krooni eest ja ostma asemele korteri Tallinnas väärtusega vähemalt 100 000 krooni. 20.05.2003.a Pärnus vormistati V. Ž. kuuluva korteri XXXXXX XX-XX, Tallinn ostu-müügileping, mille kohaselt L. Nikolajeva, esindades V. Ž., müüs korteri 270 000 krooni eest A.Veitsile. 22.07.2003.a osteti V. Ž. nimele Rapla maakonnas, XXXXXXXXXX vallas, XXXXX X-XX asuv korter väärtusega 15 000 krooni. XXXXXX XX-XX, Tallinn asuva korteri müügist saadud raha 270 000 krooni V. Ž. üle ei antud. Seega sai V. Ž. varalist kahju 255 000 krooni ning L. Nikolajeva ja A.Veits said varalist kasu 255 000 krooni; selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A.Veitsi ja V. Šiloviga, kasutades ära S. L. psüühilist seisundit, lõi viimasele ebaõige ettekujutuse XXXXX XX-XXX, Tallinn müügi asjaolude kohta, korraldades korteri müüki eesmärgiga saada müügist saadav raha endale. L. Nikolajeva vormistas 09.03.2004.a Pärnus notariaalse volikirja, millega ta sai S. L. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, samuti vormistas Hansapangas oma nimele S. L. konto nr XXXXXXXXXXX kasutamise õiguse. Pärast XXXXX XX-XXX, Tallinn korteri müüki 30.04.2007.a tema, A. Veits ja V.Šilov võtsid ajavahemikul 30.04.- 04.05.2004.a S. L. kontolt välja 450 000 krooni, mida nad S. L.le üle ei andnud; selles, et tema pakkus N. S. abi korteri XXXXXXX XX-XX, Tallinn korteri müügi korraldamisel ja lõi viimasele ebaõige ettekujutuse müügi asjaolude kohta, korraldades korteri müüki eesmärgiga 4 saada müügist saadav raha endale. Nii vormistas ta Hansapangas oma nimele N. S. konto nr XXXXXXXXXXX kasutamise õiguse ja pärast XXXXXXX XX-XX, Tallinn korteri müüki 11.04.2005.a, võttis ajavahemikul 13.04.-15.04.2005.a N. S. kontolt välja 283 559 krooni, mida N. S. üle ei andnud; selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult A.Veitsiga, pakkus S. S.le abi XXXX X-XX, Tallinn asuva korteri müügi korraldamisel ja lõi viimasele ebaõige ettekujutuse müügi asjaolude kohta, korraldades korteri müüki eesmärgiga saada müügist saadav raha endale. Nii vormistas ta 15.05.2006.a Sampo pangas oma nimele S. S. konto nr XXXXXXXXXXXX kasutamise õiguse ja pärast XXXX X-XX, Tallinn korteri müüki 07.03.2007.a võttis ajavahemikul 12.03.-14.03.2007.a S. S. kontolt välja 677 695 krooni, mida S. S.le üle ei andnud.
Ž. suhtes toime pandud kelmuse varjamiseks, andis ta tahtlikult 02.01.2004.a pärastlõunal kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas V. Ž.le juua vedelikku, mis sisaldas alkoholi surrogaate- etüleenglükooli, mille tagajärjel V. Ž. 03.01.2004.a kell 13.52 suri; selles, et tema, A.Veitsi kaasabil, 07.03.2007.a päeval Tallinnas, Tartu mnt ja Pronksi tn piirkonnas, S. S. suhtes toime pandava kelmuse varjamiseks ja selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, pani toime tapmise katse, andes tahtlikult S. S.le juua vedelikku, mis sisaldas alkoholi surrogaateetüleenglükooli ja metüülpiiritust ning mille joomise tagajärjel S. S. kaotas teadvuse. Seejärel koos A. Veitsiga toimetasid nad S. S. 07.03.2007.a kella 12.52 paiku sõiduautoga üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja jätsid ta Riia linna, kust S. S. toimetati 08.03.2007.a kella 23.50 paiku raudteejaamast teadvuseta seisundis haiglasse, kus S. S. sai tekkinud mürgistuse ravi 08.03.-22.03.2007.a. Vastavalt eksperdi arvamusele kujunes S. S.l mürgistuse tagajärjel äge neerupuudulikkus, mis on eluohtlik tervisekahjustus. 3. Anželika Veits tunnistati
lg 2 p 1, 2, 3 süüdi selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult oma ema Lidia Nikolajevaga lõi L. V.le ebaõige ettekujutuse XXXXXX X-XX, Tallinn asuva korteri vahetuse kohta. L.Nikolajeva juhendamisel vormistati 25.02.2003.a Raplas notariaalne volikiri, millega L.Nikolajeva sai L. V. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, mille kohaselt L.Nikolajeva pidi müüma korteri XXXXXX X-XX, Tallinn vähemalt 100 000 krooni eest ja ostma asemele korteri Tallinnas väärtusega vähemalt 100 000 krooni. 04.03.2003.a vormistati Pärnus L. V.le kuuluva XXXXXX X-XX, Tallinn asuva korteri ostu-müügileping, mille kohaselt L.Nikolajeva, esindades L. V.t, müüs korteri 210 000 krooni eest A.Veitsile. 21.03.2003.a osteti L. V. nimele Pärnu maakonnas, XXXXXXXX vallas, XXXXXX külas korter X-X väärtusega 7000 krooni. XXXXXX X-XX, Tallinn asuva korteri müügist saadud raha 210 000 krooni L. Nikolajeva L. V.le üle ei andnud. Seega said L.Nikolajeva ja A.Veits varalist kasu 203 000 krooni; selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult L.Nikolajevaga, kasutades ära V. Ž. psüühilist seisundit, lõi viimasele ebaõige ettekujutuse korteri XXXXXX XX-XX, Tallinn vahetuse kohta. L.Nikolajeva vormistas 21.04.2003.a Raplas notariaalse volikirja, millega L. Nikolajeva sai teovõimetu V. Ž. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, mille kohaselt L.Nikolajeva pidi müüma korteri XXXXXX XX-XX,Tallinn vähemalt 100 000 krooni eest ja ostma asemele korteri Tallinnas, väärtusega vähemalt 100 000 krooni. 20.05.2003.a Pärnus vormistati V. Ž.le kuuluva korteri XXXXXX XX-XX, Tallinn ostu-müügileping, mille kohaselt L. Nikolajeva esindades V. Ž., müüs korteri 270 000 krooni eest A.Veitsile. 22.07.2003.a osteti V. Ž. nimele Rapla maakonnas, XXXXXXXXXX vallas, XXXXX X-XX asuv korter väärtusega 15 000 krooni. Korteri XXXXXX XX-XX, Talinn müügist saadud raha 270 000 krooni V. Ž. üle ei antud. Seega said L. Nikolajeva ja A. Veits varalist kasu 255 000 krooni; selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult L.Nikolajeva ja V. Šiloviga, kasutades ära S. L. psüühilist seisundit lõi viimasele ebaõige ettekujutuse korteri XXXXX XX-XXX, Tallinn müügi asjaolude kohta, korraldades korteri müüki eesmärgiga saada müügist saadav raha endale. L. 5 Nikolajeva vormistas 09.03.2004.a Pärnus notariaalse volikirja, millega L.Nikolajeva sai S. L. nimel juriidiliste toimingute teostamise õiguse, samuti vormistas L.Nikolajeva Hansapangas oma nimele S. L. konto nr XXXXXXXXXXX kasutamise õiguse. Pärast korteri XXXXX XX-XXX, Tallinn müüki 30.04.2007.a võtsid L.Nikolajeva, A.Veits ja V.Šilov ajavahemikul 30.04.-04.05.2004.a S. L. kontolt välja raha 450 000 krooni, mida S. L.le üle ei andnud; selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult L. Nikolajevaga, pakkus S. S.le abi aadressil korteri XXXX X-XX, Tallinn müügi korraldamisel ja lõi viimasele ebaõige ettekujutuse müügi asjaolude kohta. L. Nikolajeva vormistas 15.05.2006.a Sampo pangas oma nimele S. S. konto nr XXXXXXXXXXXX kasutamise õiguse ja pärast XXXX X-XX, Tallinn korteri müüki 07.03.2007.a, võttis L.Nikolajeva ajavahemikul 12.03.-14.03.2007.a S. S. kontolt välja raha 677 695 krooni, mida S. S.le üle ei andnud.
p 4, 6 - 25 lg 2 ja § 22 lg 3 järgi tunnistati A.Veitsi süüdi selles, et osutades L. Nikolajevale füüsilist ja vaimset kaasabi tapmise katsele, S. S. suhtes toime pandava kelmuse varjamiseks ja selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil, 07.03.2007.a päeval Tallinnas, Tartu mnt ja Pronksi tn piirkonnas, viibides sõiduki roolis, andis S. S.le plasttopsi, millesse L. Nikolajeva kallas plastmasspudelist juua vedelikku, mis sisaldas alkoholi surrogaate- etüleenglükooli ja metüülpiiritust, mille joomise tagajärjel S. S. kaotas teadvuse. Seejärel koos L. Nikolajevaga toimetasid nad S. S. 07.03.2007.a kella 12.52 paiku sõiduautoga üle Eesti Vabariigi riigipiiri ja jätsid ta Riia linna, kust S. S. toimetati 08.03.2007.a kella 23.50 paiku raudteejaamast teadvuseta seisundis haiglasse, kus ta sai tekkinud mürgistuse ravi 08.03.-22.03.2007.a. Vastavalt eksperdi arvamusele kujunes S. S.l mürgistuse tagajärjel äge neerupuudulikkus, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad 4.Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis palub süüdistatava A.Veitsi kaitsja, vandeadvokaat N. Lausmaa maakohtu otsuse tühistada ja A.Veits esitatud süüdistustes õigeks mõista. Veel palub ta tühistada otsus korteri XXXXXX XX-XX, Tallinn konfiskeerimise ja A.Veitsilt S. L. ja S. S. kasuks tsiviilhagide väljamõistmise osas ning vabastada korterid XXXXXX XX-XX, Tallinn ja XXXXXX XX-XX, Tallinn aresti alt. Apellatsiooni motiivide kohaselt A.Veits ise kannatanutega otseselt ei suhelnud, kannatanute korterite müügiga tegeles tema ema L.Nikolajeva, keda A.Veits täielikult usaldas ning oli veendunud, et müügitehingud korraldati vastavalt kannatanute tahtele ja nende huvides. L. V.ga, S. L. ja S. S.ga korterite müügi suhtes ei suhelnud üldse. L. V.le kuulunud korteri vormistas ta notari juures enda nimele ema palvel, kavatsusega see remontida ja sinna elama asuda. Raha korteri eest andis L. V. üle ema, kes võttis L. V. ka selle kohta allkirja. Sama korteri edasimüügist saadud raha andis ta emale. S. S. ja S. L. korteri müügitehingus ei osalenud ta üldse. S. L. kontolt võttis ta pangakaardiga raha välja ema palvel ja andis raha koheselt emale. V. Ž.lt ostis ta korteri kavatsusega sinna elama asuda, ostuhinna andis üle isiklikult V. Ž.le ja võttis viimaselt selle kohta allkirja. Ostuhinna tasumiseks võttis laenu ema abikaasalt V. N., kellele tagastas võla XXXXXX X-X korteri müügist saadud rahast. Lisaks oli tal endal kogutud raha töötamisest FIE-na siseviimistlustöödel. S. S.ga puutus kokku vaid niivõrd, et sõidutas viimase koos oma emaga Riiga. Ise ei mäleta, et oleks S. S. jaoks andnud puhta plasttopsi joogi kallamiseks, kuid möönab, et tal olid autos olemas puhtad plasttopsid juhuks, kui autos midagi juuakse. Apellatsiooni kohaselt ei ole A.Veitsi süü S. S. tapmiskatsele kaasaaitamises tõendatud: 1) A.Veitsil vähemalt kaudes tahtluse olemasolu saabunud tagajärje – S. S. mürgistuse saabumiseks tuvastatud ei ole. Ka ekspertiisiarvamuse järelduste kohaselt ei ole mürgistuse tekitanud alkoholi surrogaatide täpset manustamise aega võimalik kindlaks teha, kuid kohtuistungil üle kuulatud eksperdi ütluste kohaselt võis sellise iseloomuga mürgistuse kannatanul esile kutsuda surrogaadi manustamine kuni 24 tundi enne kannatanu leidmist Riia raudteejaamas. Seega 6 ekspertiisiarvamusega on ümber lükatud süüdistuse versioon, nagu võiks S. S.l tuvastatud mürgistus olla selle konkreetse topsikutäie joogi tarbimise tagajärg, mida pakuti talle autos. Et S. S. on andnud ütlusi, milles ta kategooriliselt eitab mingite jookide tarbimist või üldse mingit tegevust pärast autos tarbitut, võib olla tingitud alkoholi või alkohoolsete surrogaatide mõjust tema mälu omadustele ning ei saa olla kahtlusteta tõendiks selle kohta, et tuvastatud mürgistus on nimelt selle joogi tagajärg, kui ekspertiisiarvamus selle võimalikkust ei kinnita. S. S. ütlused selle kohta, et ta koheselt kaotas autos teadvuse ega olnud võimeline enam liikuma, on kaitsja apellatsiooni kohaselt ümber lükatud ka faktilise olustikuga, mis on seotud S. S. leidmisega Riia raudteejaamast, kus liigub pidevalt inimesi ja kus teadvusetult maas lamav inimene jääks ööpäevaks märkamatuks. Piiri ületamise korral k. 12.52 pidi saabumisaeg Riiga olema mitte hiljem kui 15.00 – 15.30, rohkem tee läbimiseks piirist Riiani aega ei kulu. Seega pidi S. S. Riias olema üle 24 tunni, kuid kus ta viibis, kellega suhtles ja milliseid jooke tarbis, ei ole tuvastatud. Raudteejaama kellani pidi ta olema kõndinud omal jalul, kuivõrd ka see oleks äratanud möödakäijate tähelepanu, kui keegi oleks teadvusetut isikut sinna lohistanud. Kohtuotsuse järeldused selle kohta, et A.Veits, L.Nikolajeva ja S. S. pidid selle aja viibima koos ning et nimelt nende poolt toimetati S. S. tema leidmise kohta, ei ole mingite tõendite abil tõendatud ning need kohtu järeldused on oletuslikud. Et ei A.Veitsi ega L.Nikolajeva täpset Eestisse tagasipöördumise aega ei ole tuvastatud, ei tõenda nende koos viibimist või koos tegutsemist Riias. Jälitustoiminguga (telefonivestluse pealtkuulamisega) kogutud tõendid ei lükka ümber A.Veitsi väidet, et ta tuli tagasi üksinda. 2) Jook, millega S. S. tema enda ütluste kohaselt autos kostitati, oli kaasas L. Nikolajeval ning ei ole tuvastatud mitte ühegi tõendiga, et A. Veitsil oleks olnud võimalik omada mingit ettekujutust selle joogi omaduste suhtes. Tuvastatud on , et A.Veits tegeles auto juhtimisega ning S. S. istus mitte tema kõrval, vaid tagaistmel, kus ta seda vedelikku tarbis. Kannatanu ütluste kohaselt valas joogi topsikusse L.Nikolajeva. Seega väidetav kaasaaitamine võis kujutada endast vaid tühja plastiktopsi andmist L. Nikolajevale, kes selle ulatas edasi S. S.le.Kui ei ole tõsikindlalt tuvastatud, et A.Veits oli või pidi olema teadlik joogi väidetavast kahjulikust mõjust, siis ei ole võimalik teda ka süüdistada tapmiskatsele kaasaaitamises.Et kohus on otsuse põhjendavas osas õigesti märkinud, et A.Veits ei võinud olla teadlik mingitest varasematest episoodidest sarnase joogiga L. Nikolajeva osavõtul, ei võinud ta olla teadlik ka joogi mõjust ka selles episoodis ja kohtul tulnuks A.Veits S. S. tapmiskatsele kaasaaitamises õigeks mõista. Apellatsioonis väidetu kohaselt A.Veitsi süüdimõistmine kelmustes tugineb kohtuotsuse põhjenduste kohaselt jälitusprotokollide andmetele, millest kohtu arvates on võimalik teha järeldusi, et A.Veits oli täielikult kursis kõigi L.Nikolajeva tegemistega ja võttis nendest aktiivselt osa. Tegelikult sellise ulatusega kaasosalisust nendest telefonivestlustest ei tulene, sest A.Veits ja L.Nikolajeva ei lepi nendes vestlustes eelnevalt kokku ütluste andmises, vaid kommenteerivad juba A.Veitsi poolt antud ütlusi seoses A.Veits poolt osutatud kaasabile L. V. ja V. Z. teostatud korteritehingutes. Järelikult ei saa A.Veitsi pidada aktiivseks osavõtjaks kelmuste sooritamisel. Episoodis L. V. A.Veits tõepoolest nõustus ema ettepanekul omandama korteri enda nimele, kuid millegagi ei ole ümber lükatud tema seletus selle kohta, et korteri võõrandamise tegelikke asjaolusid tema ei tea, kuna sellega tegeles L.Nikolajeva. Kannatanu L. V. ei ole eeluurimisel antud ütlustes kunagi kinnitanud, et A.Veits oleks temaga suhelnud ja korteri võõrandamistehingus vahendajana osalenud. V. Z. korteri soovis A.Veits omandada endale ja võõrandas selle oma tütrele, kes on korteri omanikuks praegu. Puutuvalt S. L. episoodiga leiab kaitsja, et jälitusprotokolli lk 188-189 vestlusest ei ole võimalik teha järeldust, et A.Veits käis S. L. pangakaardiga raha välja võtmas üksinda. Kuriteos kaasosaluse tõendatuse suhtes peaks olema tõendatud siiski kas otsene või kaudne tahtlus omandada võõra isiku vara viimasele ebaõige ettekujutuse loomise teel. Et pangakaart oli L.Nikolajeva valduses vastavalt tema ja L. vahel sõlmitud lepingule, ei saanud ega võinud A.Veitsil olla raha väljavõtmise momendil ettekujutust sellest, et pangaautomaadist raha välja võtmine ema kasutuses oleva 7 pangakaardiga ja saadud raha emale üleandmine on seadusega vastuolus või et sellega tekitatakse kellelegi kahju. Seega tulnuks A.Veits õigeks mõista ka kelmustes. Apellatsioonis heidab kaitsja kohtule ette
ja 83 1 sätete ebaõiget kohaldamist ja motiivide kohaselt tuleks A.Veitsi kelmustes õigeksmõistmise korral XXXXXX XX-XX, Tallinn korteri suhtes jätta konfiskeerimine kohaldamata. Korter XXXXXX XX-XX, Tallinn kuulub A. V., kes selle omandamise ajal oli alaealine. Korteri omandamiseks võõrandati XXXXXX X-X, Tallinn asunud korter sotsiaalhooleosakonna nõusolekul, tingimusel, et alaealisele omandatakse uus eluruum. Seega A. Veitsi poolt XXXXXX XX-XX,Tallinn korteri omandamine ei olnud seotud kuriteoga ning selle suhtes ei ole võimalik kohaldada
S. S., S. L. ja V. Ž. tsiviilhagid on kohus, tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-le 2, jätnud läbi vaatama. Selle sätte alusel jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ja keeldutakse seda üldse kohtu menetlusse võtmast põhjendusega, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks või eesmärgil, millele riiki peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Järelikult nende hagide rahuldamist ei saa toimuda ja seega ei ole ka alust A.Veitsilt ja L.Nikolajevalt S. L. ja S. S. kasuks mingeid summasid välja mõista. Kohtuotsuse resolutiivosa p-d 8 ja 9 ei ole sellest lähtuvalt seaduslikud ja kuuluvad kohtuotsuses tühistamisele. XXXXXX XX-XX, Tallinn korter on erastatud ja kinnistatud A.Veitsi nimele. Kuivõrd S. L., V. Ž. ja S. S. tsiviilhagid A. Veitsi vastu on kohus jätnud menetlusse võtmata ja seetõttu need rahuldamisele ei kuulu, siis kuulub korter XXXXXX XX-XX,Tallinn aresti alt vabastamisele. 5.Süüdistatav L.Nikolajeva vaidlustab apellatsioonis maakohtu otsuse osaliselt, s.o enda süüditunnistamises
§-de 114 p 4, 6 ja 209 lg 2 p 1,2,3 järgi ja palub ennast õigeks mõista või saata kriminaalasi uueks arutamiseks tagasi maakohtule. Süüdistuses KrK § 186 (kehtiv
K § 143 lg 2 p11 - § 15 lg 2 (kehtiv
Otsust ei ole vaidlustatud ka 11.04.2005.a S. S. episoodis (XXXXXXX XX-XX korteri müük). Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta kohtuotsuses toodud järeldused tuvastatud asjaoludele, kohtuotsus on motiveerimata ja kohtu seisukoht ei ole lugejale jälgitav. Kohtulik uurimine on viidud läbi ühekülgselt ja puudulikult, kriminaalmenetluse norme oluliselt rikkudes, mis on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Apellatsiooni motiivide kohaselt vormistas ta L. V. korteri müügi L. V. poolt väljastatud omakäelise volikirja alusel ja ostis korteri XXXXXXsse L. V. palvel. Korteri müügist saadud raha kohta andis L. V. talle allkirja. Asjaolu, et L.Nikolajeva oleks toonud L. V.le joogiks odekolonni, ei ole tuvastatud. Puutumuses S. S.ga märgib apellant, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, nagu jätnuksid L.Nikolajeva ja A.Veits S. S. Riia raudteejaama maha, S. S.l tuvastatud löögijäljed näos kinnitavad viimase viibimist tuvastamata kohas ja seltskonnas. Tuvastamata on põhjuslik seos joodud joogi ja saabunud tagajärje vahel ja järeldus, et S. S.sai mürgituse just L.Nikolajeva poolt autod pakutud joogist, on suvaline ja põhjendamata. Arusaamatu ja põhjkendamatu on kohtu järeldus sellest, et „kokkusattumus, et kolm isikut-L., Z. ja S.-kelle korter müüdi, said mürgituse ühest ja samast ainest“ etüleenglükoolist““. Puutumuses V. Ž. episoodiga leiab apellant, et kohus ei ole kõrvaldanud kahtlusi tunnistajate S. ja L. ütlustes ning kes kohtus ei tundnud süüdistatavat ära, tähelepanuta on jäetud V. N. ütlused, et L.Nikolajeva 02.01.2003.a kodust ei väljunud. V. Ž. poolt tarvitatud ja L.Nikolajeva korterist ära võetud joogi kasutamine kannatanu poolt on ümber lükatud ekspert K. T. ütlustega, et selles ei sisaldunud pidurivedelikku. Puutumuses S. L. episoodiga leiab apellant, et kohtu järeldused on meelevaldsed ja põhjendamata. Karistuse mõistmisel on kohus jätnud arvestamata L.Nikolajeva vanusega, asjaoluga, et ta põeb kroonilisi haigusi,sh südame isheemiatõbe ja viibi kinnipidamiskohas alates 03.04.2007.a. Kohtu poolt karistusena mõistetud 15 aastane vangistus on talle ilmselt ülejõu käiv. 8 Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. Kohtuotsuses toodud järeldused vastavad tuvastatud asjaoludele, kohtuotsus on motiveeritud ja kohtu seisukoht lugejale jälgitav. Süüdistatava L.Nikolajeva ja süüdistatava A.Veitsi kaitsja apellatsioonides korratakse sisult samu väiteid, mis olid kaitseversioonina esitatud esimese astme kohtus ja on ümber lükatud maakohtu otsuse põhiosas esitatud tõendite ja kohtu järeldustega. Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. 6.Kohtukolleegiumi hinnangul jõudis maakohus põhjendatatud veendumusele, et süüdistatavad koos korduvalt lõid kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel sattusid viimased eksimusse tehingust, mille sisu ja tagajärgi nad ei näinud ette ega soovinud neid ja mille tulemusena said nad varalist kahju. Süüdistatavad tegutsesid isikute suhtes, kes ei olnud psüühiliselt terved või sõltuvuses alkohoolsetest jookidest, kelmuse toimepanemisel otsese tahtlusega, võttes kohe peale korteriomandite ostu-müügilepingute vormistamist korterite müügist laekunud raha kannatanute pangakontodelt koheselt välja, seda kannatanutele üle andmata. 7.Kohtukolleegium ei nõustu L.Nikolajeva apellatsiooni väidetega, et L. V. korteri müügi vormistas ta L. V. poolt väljastatud omakäelise volikirja alusel ja korteri XXXXXXXXX ostis viimase palvel. Kannatanu L. V. kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt (IX kd tlk 318) ei ole ta XXXXXX X-XX asuvat korterit kellegi müünud ega plaaninud müüa. Ta ei ole volitanud L.Nikolajevat korterit müüma ja korteri müügist ta raha saanud ei ole. Sellega on kohtukolleegiumi arvates ümber lükatud L.Nikolajeva väide, et ta L. V.le joogiks odekolonni ei toonud ning korteri müügist saadud raha andis ta L. V.le. Kannatanu ütluste kohaselt tõi L.Nikolajeva talle joogiks odekolonni ja ta kirjutas joobes olles alla mingitele paberitele. Veel nähtub L. V. ütlustest, et ta ei tea, kus XXXXXX asub ja korteri müügist sai teada teda hooldekodusse vaatama tulnud vennalt (III kd, tlk 27). Et L. V.le viis joogiks odekolonni just L.Nikolajeva, tõendavad usaldusväärselt ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja K. O. ja tunnistaja R. V. avaldatud ütlused (III kd, tlk 28-32, IX kd, tlk 283). Tunnistaja M. R. ütlustest nähtuvalt ostis tema XXXXXX X-XX korteri 04.06.2003.a A.Veitsilt, kellele see oli 04.03.2003.a L. V. volituse alusel müüdud L.Nikolajeva poolt. Maakohus jõudis tõendeid hinnates ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiaktis toodud järeldustele (IX kd, tlk 318-325) tuginedes põhjendatud järeldusele, et L.Nikolajeva viis L. V. seisundisse, kus viimane nõustus oma korteri vahetusega ja seejärel kolis L.Nikolajeva L. V. 20.04.2003.a XXXXXXXXX, kust viimane leiti alkoholijoobes kraavist. Asjas puuduvad tõendid, et L. V. oleks L.Nikolajeva käest korteri müügist saadud raha saanud. Tõsikindlalt on tõendatud, et L.Nikolajeva L. V.le samaväärset korterit ei ostnud, mis kinnitab L.Nikolajeva ja A.Veitsi tahet korteri müügist saadud 203 000 krooni omastada ja L. V. kõrvaldada. Kahtlust ei ole selles, et A.Veits tegutses puutumuses L. V.ga grupis L.Nikolajevaga, sest XXXXXX X-XX korter müüdi A.Veitsile, kelle eest aga tasus korteri müügihinna väidetavalt sularahas L. V.le L.Nikolajeva. A.Veitsi ütlused selles, et tema müügitehingust kasu ei saanud, ei ole tõsiseltvõetavad, sest korter müüdi temale ja hiljem müüs tema selle edasi M. R.le, kellelt saadud 210 000 krooni andis L.Nikolajevale. Nõustudes omandama L. V.le kuulunud korteri enda nimele, oli A.Veits teadlik korteri võõrandamise tegelikest asjaoludest ja seletus sellest, et ta tegi seda ema ettepanekul, on kohtukolleegiumi arvates asjakohatu. 8.Puutumuses V. Ž. episoodiga (20.05.2003.
Vaidluse all ei ole asjaolu, et korter XXXXXX XX-XX, Tallinn kuulub A. V., kes selle omandamisee ajal oli alaealine ja kohtukolleegiumi arvates ei olnud seetõttu võimeline toimunud tehingust aru saama. Et süüdistatavate käitumises esineb süüeokoosseis
Ž.le kuulunud korteriomand, on kohtul
lg 3 p-st 2 ja 831 lgst 2 tulenevalt õigus süüteo toimepanemise ese konfiskeerida, sest see on omandatud mitte legaalsel teel, nagu kaitsja ekslikult leiab, vaid süüteo toimepanijate, s.o L.Nikolajeva ja A.Veitsi arvel, mistõttu puudub alus korteri XXXXXX XX-XX, Tallinn vabastamiseks aresti alt. Seadusest ei tulene tekitatud kahju hüvitamise võimaluse sõltuvusse seadmine tsiviilhagi esitamise kohustusest kannatanu poolt, selle küsimuse peab kohtuotsuse tegemisel lahendama kohus KrMS § 306 p 11 kohaselt. Et maakohtul puudusid otsuse tegemise ajal andmed surnud kannatanute S. S., V. Ž. ja S. L.i pärijate kohta, ei tähenda, et tsiviilhagi läbivaatamata jätmise korral tahtliku süüteo toimepanemisega saadud vara ja tekitatud varaline kahju tuleb jätta süüdlastelt välja mõistma ja konfiskeerimise asendamiseks arestitud korteriomandid aresti alt vabastada. Just tsiviilhagide tagamiseks, samuti konfiskeerimise asendamise tagamiseks
12.L.Nikolajevale ja A.Veitsile mõistetud karistused on kooskõlas
§-s 56 sätestatuga. Karistamise aluseks on isiku süü. Ennekõike peab mõistatav karistus olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut (RKKKo 3-1-1-99-06). Riigikohus on sellega seoses selgitanud, et süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel tuleb igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga 11 teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu otsus kirjeldatud nõuetele täielikult. Süüdistatavatel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, neile on muuhulgas esitatud süüdistus esimese astme isikuvastase raske kuriteo toimeanemises, kohus on arvestanud toimepandud kuritegude arvu. Kohus on põhjendatult leidnud, et süüdistatavat L.Nikolajevat on võimalik karistada vangistusega raskeima karistuse ettenägeva sanktsiooni keskmise määra suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust ja põhjendatud on liitkaristuse määr, sest tegemist on esimese astme kuriteoga ja kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatavale A.Veitsile karistuse määramisel on kohus põhjendatult mõistnud karistuse raskeima sanktsiooni alammääras, sest tegemist oli esimese astme kuriteole kaasaaitamisega. Süüdistatava L.Nikolajeva argumendid mõistetud karistuse pikkuses osas ei anna alust karistuse kergendamiseks. Kinnipidamiskohas on kinnipeetavale tagatud igakülgne meditsiiniline abi ka võimalike krooniliste haiguste ravimiseks. Süüdistatava vanus ei ole käesoleva asja tehiolusid arvestades karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 7 mõttes kohaldatav, kuna kohtu poolt karistusena mõistetud 15 aastane vangistus ei ületa oluliselt
Ka ei leia kohtukolleegium, et mõistetud karistus oleks liiga raske arvestades kohtupraktikat. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.jaanuari 2010.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.