Obsah (5)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-10-5675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-5675 (08230101425) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

1. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta Aleksander Amjaga´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud Aleksander Amjaga suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Aleksander Amjaga temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)
2. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Aleksander Amjaga´t järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 2 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.06.
5. Aleksander Amjaga suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Aleksander Amjaga´lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksander Amjaga, 1-10-5675, kaitsjatasu“. 8. Aleksander Amjaga´lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksander Amjaga, 1-10-5675, sundraha“. 9. Aleksander Amjaga´lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr GE-0334-08/0953 tegemisel tekkinud kulust 2920 krooni kulu ½ ulatuses, so 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksander Amjaga, 1-10-5675, ekspertiisitasu“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. MS esitatud tsiviilhagi 11100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt MSkasuks 11100 (üksteist tuhat ükssada) krooni.
3. RSesitatud tsiviilhagi 8500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt RS kasuks 8500 (kaheksa tuhat viissada) krooni. 2
4. BPesitatud tsiviilhagi 14900 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt BP kasuks 14900 (neliteist tuhat üheksasada) krooni.
5. ISesitatud tsiviilhagi 10535,80 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt ISkasuks 10535 (kümme tuhat viissada kolmkümmend viis) krooni ja 80 senti.
6. KSesitatud tsiviilhagi 11730 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt KS kasuks 11730 (üksteist tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni.
7. HPesitatud tsiviilhagi 15306 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista Aleksander Amjaga´lt HPkasuks 15306 (viisteist tuhat kolmsada kuus) krooni.
8. Asitõendid: Murdmisriistajäljed, jalatsijälje fragmendid, silikoonjäljendid aadressilt XXX, mis on Põhja Prefektuuri asitõendi hoiuruumis aadressil Rahumäe 6 - kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

18. Asitõendid: Jalatsijälje fragment, murdmisriista jäljed aadressilt XXX, mis on Põhja Prefektuuri asitõendi hoiuruumis aadressil Rahumäe 6 - kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

19. Asitõendid: DNA proovid aadressilt XXX, mis on Põhja Prefektuuri asitõendi hoiuruumis aadressil Rahumäe 6 - kuuluvad kui väärtusetud asjad

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

20. Tolmuimeja Bosch koos lisadega ja filtriga ning tööristakast, mis on tagastatud kannatanule KS- jätta

§ 126lg 3 p 2 alusel nende asjade omanikule KS.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Aleksander Amjaga´t süüdistatakse selles, et tema: et tema, ajavahemikul 28.01.2008 kell 13.15 kuni 29.01.2008 kell 11.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, löönud puruks välisukse klaasi, tungis majja aadressil XXX ja varastas sealt MSkuuluva televiisori Hantarec maksumusega 25 000 krooni. Samuti tema ajavahemikul 07.05.2008 kuni 08.05.2008 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkunud ukse, tungis RS kuuluvasse abiruumi aadressil XXXja varastas sealt RS kuuluva komplekti – 4 tk sõiduauto Continental talvekummi maksumusega 4000 krooni, muruniiduki Castle Garden maksumusega 3000 krooni, mootorsae Stihl maksumusega 1500 krooni, kokku summas 8 500 krooni. Samuti tema ajavahemikul 24.03.2009 kell 20.30 kuni 25.03.2009 kell 11.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, löönud aknaklaasi puruks, tungis ISkuuluvasse majja aadressil XXXja varastas sealt BPkuuluva tolmuimeja Makita maksumusega 2000 krooni, nurgalihvimismasina komplektis ühes suure nurgamasinaga maksumusega 3000 krooni, laseri Laser maksumusega 9900 krooni, kokku summas 14 900 krooni ja ISkuuluva kompressori koos vooliku ja naelpüssiga maksumusega 1500 krooni, alumiiniumist kokkupandava trepi maksumusega 1200 krooni ja mootorsae Stihl maksumusega 2000 krooni, kokku summas 4700 krooni, kõik kokku summas 19 600 krooni. Samuti tema ajavahemikul 28.09.2009 kell 11.00 kuni 29.09.2009 kell 21.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avanud maja ja kuuri ukse, tungis KS kuuluvasse majja ja kuuri aadressil XXXja varastas sealt KS kuuluva saunaräti maksumusega 50 krooni, kruusi 3 maksumusega 230 krooni, tolmuimeja Bosch maksumusega 2500 krooni, alkoholi – 1 pudeli valge viina „Русский Стандарт“ maksumusega 200 krooni, 3 pudelit valget ja punast veini maksumusega kokku 300 krooni, 1 pudeli brandyt maksumusega 200 krooni, kaamelivilla teki maksumusega 1000 krooni, 2 patja maksumusega 500 krooni, triikraua maksumusega 400 krooni, akutrelli ühes laadijaga maksumusega 500 krooni, kirve Fiskars maksumusega 500 krooni, täispuhutava madratsi maksumusega 350 krooni, sae Makita maksumusega 1000 krooni, muruniiduki YardMan maksumusega 4500 krooni, Partner trimmeri maksumusega 2000 krooni, tööriistakasti maksumusega 250 krooni, kokku summas 14 480 krooni. Samuti tema 04.11.2009 ajavahemikul kella 07.44 kuni kella 17.30 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõhkunud ukse, tungis majja aadressil XXX ja varastas sealt HPkuuluva televiisori Samsung LCD LE32S62 maksumusega 7000 krooni. Seega Aleksander Amjaga pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Aleksander Amjaga seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 29.01.2008 ja 27.10.2009 koostatud kannatanu MS´i ülekuulamisprotokollide kohaselt ajavahemikul 28.01.2008 kell 13.15 kuni 29.01.2008 kell 11.00 paiku klaasiukse klassi lõhkumise ja ukse avamise teel tungiti XXXasuvasse ja temale kuuluvasse majja ja varastati televiisor Hantarec 50 koos juhtimispuldiga mis on ostetud 2007 aastas ostuhind oli 27 500 krooni. Varguse ajal hind oli väärtusega 25 000 krooni. Klaasiukse klaasi lõhkumisega on tekitatud materiaalne kahju summas 6490 krooni. Kannatanu vara oli kindlustatud AS Seesam. Seesam on hüvitatud kahju summas 20 390 krooni. Seega esitab tsiviilhagi summas 11 100 krooni. Maja oli signalisatsiooni all, mis oli hakanud tööle, kuid turvafirmale häiret ei jõudnud ning turvafirma kohale ei saabunud. (t/l 3-6, 32-33) • 29.01.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: XXX. Maja teise korruse ukse klaas oli lõhutud ning väljapoolt raudraamil oli näha sissemurdmisjäljed. Klaasikillud olid mõlemal pool ust. Puhkeruumis oli sisseehitatud riiulid ning ühel alumisel riiulilt ulatusid üle seinast välja tulevad juhtmed maani. Riiulite eest leiti jalatsijälje fragmendid. (t/l7-9, 11-16) • Arvest nr A-321 nähtuvalt kaup nimetusega Hantarex 32" maksis 23305,09 + käibemaks 18%. ,AS Glaskek hinnapakkumisest nähtuvalt lõhutud akna remont läheb maksma kokku 6490 krooni. (t/l 33-34) • 27.10.2009 koostatud kannatanu MS hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 28.01.2008 kella 13:15 kuni 29.01.2008 kella 11:00 toimunud vargusega summas 11100 krooni. (t/l 36) • 28.02.2008 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsi teatest kriminaalasjas nr 08230101425 nähtub, et Seesam on hüvitanud kahju summas 20 390 krooni. Samas summas soovib esitada tsiviilhagi.(t/l 23) • 16.10.2009 koostatud ekspertiisiakti GE-0334-08/0953 eksperdiarvamuse kohaselt televiisori ühendusjuhtmete otstelt, pistikult (tampoon nr 1) võetud proovist (proov A093703) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Aleksandr (Aleksander) Amjaga (ik 37107190221) võrdlusproovist (proov V5327) määratletud DNA profiiliga. 4 • • • • • • • Aleksandr (Aleksander) Amjaga võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10"

1. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,6 x 103 inimese kohta. Televiisori ühendusjuhtmete otstelt, pistikult (tampoon nr 2) võetud proovist (proov A093704) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi selles segaproovis sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. (t/l 26-28) 28.10.2009 koostatud kahtlustatava Aleksandr Amjaga puhtsüdamlikust ülestunnistusest tunnistab ta, et pani toime järgmised vargused:
2. aasta septembri lõpus - oktoobri algul Kuusalu läheduses, teest umbes 500 meetri kaugusel asuvas uues elamurajoonis varastas palkmajast ja kõrvaasuvast kuurist tolmuimeja Bosch, muruniiduki ja tööriistad. Ta võib välja anda tolmuimeja. Samal õhtul samast piirkonnast väiksest, ehitussoojaku moodi majast (vagun) varastas ukse lahtimurdmise teel vannisegisti.
3. aasta oktoobris - novembris Salmistu küla läheduses tee kõrval asuvast uuest kahekorruselisest, punaste laudadega kaetud majast varastas ukse lõhkumise teel televiisori Samsung.
4. aasta suvel Kolga-Abja külas, lõhkunud abiruumi ukse, varastas firma Continental autokummid ning muruniiduki ja bensiinisae. Vist
5. aasta kevadel, purustades akna, varastas Salmistu küla lähedal asuvast ehitatavast majast ehitustrepi, tööriistad ja kanistri diiselkütust, ca 30 liitrit; see maja asub maja lähedal, kust varastas televiisori Samsung.
6. aasta suvel varastas autokummid ja vist bensiinisae, Loksa lähedal asuvast abiruumist, kui sõita mööda teed, mis viib Võsule. Tehtut kahetseb.(t/l 52-53) 09.05.2008 ja 09.11.2009 koostatud kannatanu RS ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 07.05.2008 kuni 08.05.2008 talu abiruumi ukse lõhkumise teel tungiti XXX asuvasse ja kannatanule kuuluvasse kuuri ja varastati talvekummide komplekt (4 tk.) Continental R 15 195/65- väärtusega 4000 krooni, muruniiduk CASTL GARDEN( bensiinimootor Riga) väärtusega 3000 krooni; mootorsaag STIHL väärtusega 1500 krooni. Lõhutud abiruumi uks, kahju ei olnud. Seoses sellega materiaalne kahju on 8 500 krooni. Esitab tsiviilhagi summas 8 500 krooni. (t/l 57-58, 174-175) 09.05.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt XXX külas. Talu aed oli terve, väravad olid terved. Üks värav on alati lukustamata (kinnitatakse traadiga) Talu kuur asub elumajast ca 30 m kaugusel. Kuuri puuuks oli terve, kuid muukimisjälgedega ukseluku tasemel. Ukselukk oli terve ja töökorras. Varastatud asjad asusid: muruniiduk uksest parempoolt, kummid olid vastuseina paremas nurgas ja mootorisaag ukse ees vasaku seina juures. (t/l 59, 60-65) 09.11.2009 koostatud kannatanu RS hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 07-08.05.2008 toimunud vargusega summas 8500 krooni. (t/l 176) 04.11.2008 ja 29.10.2009 koostatud kannatanu HP ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.11.2008.a. ajavahemikul kell 07.44 kuni kell 17.30 paiku maja ukse lõhkumise teel tungiti XXXasuvasse ja kannatanule kuuluvasse majja ja varastati tema televiisor Samsung LCD LE32S62, mis oli ostetud aprill 2008, ostuhind oli 8000 krooni. Varguse ajal hind oli 7000 krooni. Televiisor ei olnud kindlustatud. 04.11.2008 kella 17:30 paiku tuli nii kannatanu mobiiltelefonile kui ka turvafirmale teade sissetungimisest. Sissemurdmisega on tekitatud materiaalne kahju summas 8306 krooni. Ust ei saa parandada, vaid ainult vahetada. Seoses sellega materiaalne kahju on 15 306 krooni. Esitab tsiviilhagi summas 15 306 krooni. (t/l 71-72, 142-143) 04.11.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil: XXX. Väljapiiri tänava poolt vaadatuna maja vasakul küljel asuval uksel ja uksepiidal avastati nähtavaid murdmisriista jälgi. Sealt uksest pääses otse elutuppa, kust leiti 2 jalatsijälje fragmenti. (t/l 74, 76-79) 04.11.2008 koostatud Skorpion julgestusteenistuse AS turvatöötaja ettekandest nähtuvalt tema olles töö sai kell 17:30 häire aadressile: Salmistu k. XXX. Kohale jõudes kell 17:38 avastas uksel murdmisriista jäljed, kedagi objektil ei olnud. Omanik väitis kohale jõudes, et varastatud on teler. (t/l 80) 5 • • • • • • • • • Tarnelepingust nr 2577, tellimusest nr 2577, Swedbanki panga väljavõttest nähtuvalt G.Otellis kaupu ja teenuseid AS-ilt Lasita Aken kokku summas 164416,50 krooni. Swedbank dok nr 1674 nähtuvalt HPmaksis AS-ile Lasita Aken tellimuse 2577 eest, selgitusega lõplik tasumine, summas 80711,50 krooni. (t/l 144-151) 29.10.2009 koostatud kannatanu HP hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 04.11.2008 kella 07:44 kuni 17:30 toimunud vargusega summas 15306 krooni, milles sisaldub televiisori maksumus 8000 krooni, mille väärtus oli varguse hetkel 7000 krooni ja ukse remont summas 8306 krooni. (t/l 152-153) 25.03.2009 ja 13.11.2009 koostatud kannatanu BP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikus 24.03.2009 kella 20.30-st kuni 25.03.2009 kella 09.00-ni varastati akna kaudu sissetungimise teel HSja IS(nad on kannatanu sugulased) kuuluvast ehitusjärgus majast aadressil XXX, tööriistad: tolmuimeja Makita, maksumusega 2000 krooni, nurgalihvimismasin 850WT, Makita - 3000 krooni koos ketassaag 850WT, Makita (katkine) väärtuseta, käsiketassaag 1100WT, Makita - 2200 krooni, teemantkettad olid koos masinatega ja ühe maksumusega, kokkupandav alumiiniumredel - 260 krooni, laser LASERLINe ARx3 - 9900 krooni, perforaatortrell POWET SDS - 1000 krooni. Tööriistad kuuluvad kannatanule. Kõik tööriistad, nii tema kui ka Igor Švede omad asusid ühes toas. Kokku varastati summas 14900 krooni. Kindlustust ei olnud. Samuti oli lõhutud 2 akent ja kahjustatud (akna)raam - kahju 5400 krooni, kahjustatud oli välisuks - 1600 krooni, kokku 21 400 krooni. (t/l 96-97, 188-190) 25.03.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt aadressil XXX, piiramata territooriumil asub ühekorruseline ehitusjärgsus maja. Maja välisuksel oli näha murdmisjäljed, uks oli suletud asendis. Maja paremal külje asetses aken, mis oli avatud. Akna juures maas leiti ja fotografeeriti jalatsijälje fragmente. Aknaraami käepidemelt võeti DNA proov. Maja taga küljel asetses lõhutud aken. Aknaraam kahepoolne, aknaraamilt oli näha murdmisjäljed. Aknaraami käepidemelt võeti DNA proov. Maja sees mööbel ning sisustus puudus. Põrandal laiali asetsevad tööriistad. Sündmuskohta fotografeeriti. (99, 103-110) 13.11.2009 koostatud kannatanu BP hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 24-25.03.2009 toimunud vargusega summas 14900 krooni. (t/l 192) 12.11.2009 koostatud kannatanu IS ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikul 24.03.2009 kell 20.30 kuni 25.03.2009 kell 09.00 elumaja ukse ja aknaklaasi lõhkumise teel tungiti XXX asuvasse ja temale kuuluvasse maja ja on varastatud tema asjad: kompressor koos vooliku naelpüssiga - väärtusega 1500 krooni, alumiiniumredel 4 m 1200 krooni; mootorsaag Stihl väärtusega 2000 krooni. Varastatud kokku summale 4700 krooni. Dokumente ei ole. Lõhutud aknaklaasi 2835.80 krooni ja ukse piida /vahetusega/kahju kokku 3000 krooni, kahju kokku on 5835.80 krooni. Veel varastati BP asjad. Seoses sellega materiaalne kahju on 10 535.80 krooni. Esitab tsiviilhagi summas 10 535.80 krooni.(t/l 184-185) 12.10.2009 koostatud kannatanu IS hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 24-25.03.2009 toimunud vargusega summas 10535,80 krooni. (t/l 186) 30.03.2009 koostatud ettemaksuarvest nr 9094 nähtuvalt IS esitas Puuaken OÜ arve klaaspakettide vahetuse eest summas 2835,80 krooni. (t/l 187) 29.09.2009 ja 30.10.2009 koostatud kannatanu KS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 28.09.2009 kell 11.00 kuni 29.09.2009 kell 21.00 paiku ukse avamise teel tungiti XXX asuvasse ja temale kuuluvasse suvilasse ja varastati saunarätik punane-uus väärtusega 50 krooni, ferrari logoga punane tass (uus) väärtusega 230 krooni, tolmuimeja Bosch kollane(uus) väärtusega 2500 krooni, alkohol: 1 pudel viina väärtusega 200 krooni, 3 pudelit valget ja punast veini väärtusega kokku 300 krooni; 1 pudel brandyt väärtusega 200 krooni, kaamelivilla tekk (uus) väärtusega 1000 krooni, 2 diivani patja väärtusega 500 krooni, triikraud kasutatud varguse ajal hind oli 400 krooni, akutrell koos laadijaga 6 • • • • • • väärtusega 500 krooni. Võtme kasutamise teel avastati abihoone uks ja varastati fiskars kirves väärtusega 500 krooni, täispuhutav madrats sinine + pump väärtusega 350 krooni, ketassaag Makita väärtusega 1000 krooni, muruniiduk YardMan 5521 SPO HW väärtusega 4500 krooni, trimmer Partner väärtusega 2000 krooni ja tööristakast väärtusega 250 krooni, kokku summas 14 480 krooni. Dokumendid on ainult muruniiduki kohta. Abihoone tabalukk ja selle võti mis rippus suvila esikus oli ära võetud. Elekter oli majast välja lülitatud. Seoses vargusega materiaalne kahju on 11 730 krooni. Esitab tsiviilhagi summas 11 730 krooni. (t/l 116-118, 167-168) 29.09.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asus vaadeldav sündmuskoht XXX. Suvila ukse ja lukul murdmisriista jäljed puudusid. Ukse sisemisel küljel luku piirkonnas ning ukse piidal oli murdmisriista jäljed. Esikus asuva elektrikappi lülitid olid välja lülitatud asendis, elektrikapiuks avatud asendis. Abihoone ustel olid ees sepistatud metallist tabalukuaasad. Tabalukk puudus. (t/l 119-121, 123-129) 30.10.2009 koostatud kannatanu KS hagiavalduse kohaselt soovib kannatanu esitada tsiviilhagi seoses ajavahemikul 28-29.09.2009 toimunud vargusega summas 11730 krooni. (t/l 169) Kviitungitest, garantiilepingust nähtuvalt 17.07.2008 ostetud muruniiduk YarsMan 5521 SPO HW maksis 6100 krooni. (t/l 170-171) Kannatanu KS allkiri tolmuimaja koos filtrite ning tööriistakasti kättesaamise kohta. (t/l 172) Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel 29.10.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks tolmuimeja Bosch, koos selle juurde kuuluvate lisatarvikute ja dokumentatsiooniga. Tolmuimeja pealmine korpuseosa on helekollast värvi. Korpuse ülaosas tolmuimeja imemistoru kinnitusava, milline oli eraldi detailina paigaldatud hõbedasest metallikvärvi plastikrõngas. Ava all logo, mille kõrvale kirjutatud 8 mm kõrguste trükitähtedega BOSCH. Nii logo kui ka tähed tumehalli värvi. Logost ja kirjast 3 cm all pool indikaatortuli, mille alla omakorda joonistatud prügikotisümbol koos noolega. Sümboli all samuti eraldi detailina paigaldatud hõbedase värvusega ovaalse kujuga plastikust tuulutusava, mille sisse paigaldatud musta värvi plastikust ümmargune võimsuse reguleerimisnupp läbimõõduga 4 cm. Nimetatud detaili all korpuse avamise hoob, mille peale oli kirjutatud tumehalli värvi kiri „made in Germany". Kirja kõrval ovaalse kujuga sissepressitud skeem tolmuimeja elektrijuhtme kasutamise kohta. Tolmuimeja alumine korpuse osa tumehalli värvi. Korpuse keskosas infokleebis, millel tehnilised andmed (foto 1). Infokleebisel tolmuimeja seerianumbriks märgitud BSGL2MOVE1/
7. Korpuse alumise osale paigaldatud eraldi pöörlev detail, mille sees väike abiratas. Tolmuimeja külgedel kaks suuremat ratast. Mõlema ratta sisse kirjutatud kiri „move". Tolmuimeja imemistoru põhivärv samuti helekollane, mille sees tumehallid ja punased triibud. Toru painduva osa pikkus 1,4 m. Toru mõlemas osas tumehalli värvi plastikust ühendusdetailid. Toru pikendus hõbedasest metallist. Pikenduse otsas tolmuimeja hari. Tolmuimejaga lisaks veel eraldi kaasas kolm lisaotsikut ja kahes eksemplaris dokumentatsioon (manuaal + tehnilised andmed). Samuti kaasas üks pakk tolmukotte. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli plastikust tööriistakohver. Tööriistakohvri põhivärviks oli must. Kohvri kaas kollast värvi. Kaane keskosa külge paigaldatud eraldi detailina musta värvi plastikust käepide. Kohvri kaanel kaks ristkülikukujulist süvendit (väiksemate tarvikute hoiukoht), milliste peale omakorda paigaldatud läbipaistvast plastikust kaaned. Kohver seest tühi. Kohvrit saab musta värvi vahedetailide abil jagada kaheks. (t/l 154-155, 156-157) 30.10.2009 koostatud Aleksandr Amjaga ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt Aleksandr Amjaga juhatas uurimisgrupi aadressile XXX ja selgitas, et jaanuarikuus
8. aastal, purustanud klaasi, tungis majja ja varastas televiisori (fot 1-2). Peale seda juhatas kahtlustatav Kuusalu valla territooriumile, Valkla teeviida järgi Hooldekodu poole, seejärel Salmistu suunas, 500 meetri pärast uuesti vasakule, Salmistust 3 km eemale, vasakule ja edasi 1,5 km, peatas auto väljaehitamata maja ees ning selgitas, 7 • et
9. aasta kevadel, löönud klaasi puruks, tungis majja ja varastas ehitustööriistu (foto 34). Sõitnud välja peateele, Kuusalu suunas ja sõitnud 200 meetrit edasi, palus keerata auto teeviida järgi vasakule, Väljajüri poole ning peatasid auto paremal, viimase maja kõrval ning Aleksandr Amjaga selgitas, et
10. aasta novembris, murdnud ukse lahti, tungis majja ja varastas televiisori Samsung. (foto 5-6) Pärast seda palus Amjaga sõita välja peateele, teeviida järgi edasi, Koiga suunas, aga pärast teeviida järgi vasakule, Leesi poole, 3 km pärast palus pöörata auto vasakule, Leegiranna teele, aga 5 km pärast peatas maja juures ning selgitas, et septembrikuu lõpus tegi ta ukse lahti ja tungis majja, kust varastas tolmuimeja, alkoholi, triikraua, teki ja padja. Avanud võtmega kuuri ukse, tungis sisse ja varastas sellest trimmeri, muruniiduki ja tööriistakasti. (foto 7-8) Pärast seda palus Amjaga sõita välja peateele ja keerata vasakule Soorinna poole, Lahemaa rahvusparki, Puudisoo külast läbi, Leesi poole, Kolga-Aabla alevikku ning sõitnud edasi 2,5 km, palus kollase ehitise ees keerata auto vasakule ja peatas auto aiavärava juures ning minnes edasi krundile, osutas kuurile, millesse tungis
11. aasta mais, murdes ukse lahti ja varastas autokummid, niiduki ja sae (foto 9).(t/l 158-159, 162-166) 28.10.2009, 29.10.2009 ja 16.11.2009 koostatud kahtlustatava Aleksandr Amjaga ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et jaanuaris
12. sõitis sõiduautoga Audi A-6, 20-30 km Tallinnast välja, Jõelähtme valda, jõe äärde, seal oli ilus koht ja üle jõe oli väike rippsild. Kaugemal olid eramajad. Ta läks üle jõe ja otsustas neid maju vaadata. Algul tahtis minna ainult vaatama. Majas olid suured aknad ja läbi akna nägi suurt televiisorit. Läks tagasi autosse, istus mõnda aega, kuni läks pimedaks. Autost võttis mingisuguse metallist tööriista, mille abil lõi maja välisukse klaasi puruks, tegi ukse lahti ja elutoast varastas televiisori. Majas oli signalisatsioon, see käivitus, tuli helisignaal. Ümberringi kedagi ei olnud, keegi ei näinud, kuidas ta viis televiisorit välja. Televiisori müüs maha internetis oleva kuulutuse järgi 3500 krooni eest. Ta ei mäleta, mille peale ta kulutas raha. Tehtut kahetseb. Pani toime kuriteo, sest oli vaja raha. Võis olla, et kahtlustuse märgitud ajal (so 07.05-08.05.2008) sõitis ta Kolga-Aabla külast mööda sõiduautoga, varguse toimepanemise eesmärgil. Auto jättis tee peale. Ta nägi piirde taga sügavikus kuuri ja otsustas sellest toime panna varguse. Läks territooriumile aiavärava kaudu, mis ei olnud lukus. Kuur oli tumedat värvi puidust. Tegi kruvikeerajaga ukseluku katki, tungis kuuri ja varastas kahtlustuses loetletud asjad. Kõik müüs tundmatutele inimestele maha. Tehtut kahetseb. Võis olla, et
15. aastal ajavahemikus kella 17 paiku sõitis ta mööda teed Salmistu küla suunas ja nägi tee juures olevaid maju, otsustas vaadata, mis majad need on. Läks ühe maja juurde, mis oli vooderdatud punast värvi laudadega, selle ümber puudus aed. Läbi akna nägi majas televiisorit ning otsustas selle varastada. Ta ei näinud, et majas oli signalisatsioon. Ta ei mäleta, millega ta ust avas, kuid mäletab, et uks avanes väga kergesti. Läks majja, käivitus signalisatsioon, kuid ta läks edasi majja ja võttis juhtmetest lahti akna kõrval alusel peal seisva musta värvi lameda televiisori Samsung. Laadis selle autosse ja sõitis ära, müüs interneti kaudu maha tundmatule inimesele 3000 krooni eest. Võis olla, et ajavahemikus kella 20.30 24.03.
16. aastal kuni kella 11.00
17. 03.
18. aastal sõitis ta oma sõiduautoga, vist hõbedat värvi Volkswageniga, Salmistu küla suunas ja keeras mere poole. Varguse toimepanemiseks peatus maja juures. Nägi ehitatavat maja ja otsustas tungida majja ning panna toime varguse. Ta lõi akna puruks ja tungis majja. Võib-olla oli enne seda üritanud lõhkuda ka väliust, kuid pigem ei tulnud välja ja seepärast tungis akna kaudu. Majast võttis erinevatest tubadest kõik, mis oli loetletud kahtlustuses, pani autosse ja sõitis ära. Majas ei olnud signalisatsiooni. Kõik tööriistad müüs tundmatutele inimestele maha. Küsimusele kellele müüs varastatud asju vastab, et televiisorid ja ehitusmaterjalid müüs internetikuulutuse järgi. Ei ole säilitanud andmeid. Ka ülejäänud asjad müüs maha ajalehekuulutuste järgi. Vargil käis tavaliselt kodust, õhtul või hilisõhtul, kui oli juba pime. Ta sõitis sel ajal, sest pani vargusi toime uutest või veel ehitatavatest majadest, kus öösel tavaliselt töölised ei tööta. Vargusi pani toime üksi, suuri asju seal ei olnud, 8 • seepärast võis ka üksinda rahulikult majadest asju välja viia. Tavaliselt viis välja uste kaudu, ainult ühe korra oli ehitusobjektil akna kaudu, kuid suurtest asjadest oli seal ainult üks tolmuimeja, ülejäänud asjad olid väiksed. Kõik vargused on toime pandud Kuusalu piirkonnas. Seal ta käis ja käib harva. Seal piirkonnas asuvad majad üksteisest kaugel ja vargust saab toime panna märkamatult. Aga seal, kus ta pani toime kuurist rataste varguse oli küla tühi. Õhtul ei olnud seal kedagi näha. Selles kandis on alati käinud Tallinnast mööda Peterburi maanteed kuni sillani, aga pärast sõitnud juba piirkonda. On sõitnud mööda seda marsruuti, mida mööda käisid ütluste ja olustiku seostamisel. Piirkonnas valis pimedaid maju, kus ei olnud kõrval naabreid, oli vaikne ja majade kõrval ei olnud autosid.(t/l 43-45, 66-68, 91-93, 111-113, 133-135, 138-140, 194-196) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 179) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Aleksandr Amjaga süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu MS´i, RS, HP, BP, I S , KS ütlusi ja hagiavaldusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle koos fototabelitega, arvet, hinnapakkumist, AS Seesam Rahvusvaheline kindlustuse AS teadet, ekspertiisiakt GE-0334-08/0953, puhtsüdamlik ülestunnistust, Skorpion julgestusteenistuse AS turvatöötaja ettekannet, tarnelepingut, tellimust, panga väljavõtet, ettemaksuarvet, kviitungeid, garantiilepingut, kannatanu KSallkirja esemete kättesaamise kohta, asitõendi vaatlusprotokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Aleksandr Amjaga käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse Aleksandr Amjagat viie varguse toimepanemises, mis on toime pandud 28.01.2008, ajavahemikul 07.05.2008 kuni 08.05.2008, ajavahemikul 24.03.2009 kell 20.30 kuni 25.03.2009, ajavahemikul 28.09.2009 kell 11.00 kuni 29.09.2009 ja 04.11.
19. Taolistest järjestikustest varavastastest kuritegudest saab järeldada, et süüdistatava käitumist iseloomustab võõraste vallasasjade äravõtmise süstemaatilisus ja ühesugune elustiil, so otsida üksikuid ja eraldi seisvaid ning üldjuhul piirdeta eluhooneid ja neist varastada võõraid vallasasju nende vallasasjade realiseerimise eesmärgil, saades sellest elatusvahendeid. Kohus leiab, et selline süüdistatava käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, sh sündmuskohtade vaatlusprotokollidest, kannatanute ütlustest ja süüdistatavate ütlustest nähtuvalt sisenes süüdistatav varguse toimepanemise eesmärgil ja vara asukohta pääsemist takistava tõkke eemaldamise teel hoonetesse kas lukustust kõrvaldades, klaase lõhkudes või uksi avades, tehes seda hoone ja ruumi valdaja loata. Kohus leiab, et selline sisenemise viis on hinnatav sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on MS esitanud tsiviilhagi 11100 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud televiisori väärtust ja ukse lõhkumise ning taastamisega seotud kulutustest, mis jäi kindlustusandja poolt hüvitamata. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva televiisori varastas ja ukse lõhkus Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Seega tekitas süüdistatav varalist kahju nii võõra vallasasja äravõtmisega kui ka vallasasjale ligipääsuks ukse lõhkumisega. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub 9 rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 11100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt MS´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on RS esitanud tsiviilhagi 8500 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 8500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt RS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on BP sitanud tsiviilhagi 14900 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 14900 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama 10 kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt BP kasuks. Kohtueelsel menetlusel on IS esitanud tsiviilhagi 10535,80 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete maksumust, lõhutud akna parandust ja uksepiida vahetust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ning varguse toimepanemise hõlbustamiseks ukse ja akna lõhkus Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 10535,80 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt IS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KS esitanud tsiviilhagi 11730 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata jäänud esemete maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 11730 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt KS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on HP esitanud tsiviilhagi 15306 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud televiisori maksumust summas 8000 krooni, jääkväärtusega 7000 krooni ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju summas 8306 krooni, seega on kannatanule tekitatud kahju summas 15306 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on 11 tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas ning varguse toimepanemise hõlbustamiseks ukse lõhkus Aleksander Amjaga, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Aleksander Amjaga poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 15306 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Aleksander Amjaga´lt HP kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus, tekitatud kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist osa varastatu tagastamise näol ning süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist, mis seisnes mitme kuriteo toimepanemise kohta andmete avaldamises, milliste kohta kohtueelsel menetlusel andmed puudusid ning milliste andmete avaldamine aitas kaasa kuritegude avaldamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd käesolevas asjas süüdistatakse Aleksandr Amjagat varavastastes kuritegudes ning kannatanud on esitanud tsiviilhagid kokku summas üle 70 tuhande, leiab kohus, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Selliseid järeldusi saab teha ka inkrimineeritud kuritegude varavastasest iseloomust, mis pandi toime elatusvahendite saamiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 6 korda ning viimane rahaline karistus asendati üldkasuliku tööga. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, episoodide rohkusest ning kannatanutele tekitatud kahju suurusest. Eelmärgitud asjaolud tingivad kohtu arvates süüdistatavale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas on süüdistatava käitumises tuvastatud mitu karistust kergendavat asjaolu, mis kohtu arvates oluliselt mõjutavad mõistetava karistuse määra ning kohus peab seetõttu võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt ettenähtud alla sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistataval on käesolevaks ajaks alaline töökoht ja sissetulek ning süstemaatiliselt toime pandud kuritegudest on käesolevaks ajaks möödunud juba pool aastat ja kohtul puuduvad andmed, et süüdistatava suhtes oleks alustatud uusi kriminaalmenetlusi, võib teha järelduse, et süüdistatav on oma suhtumist õiguskorda, sealhulgas ka võõrasse varasse, oluliselt muutnud ning kohus leiab, et mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg ja kriminaalhooldaja järelevalve sunnivad süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest vähemalt katseaja kestel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud korduvalt eriliigiliste karistustega ja neljal juhul on teda karistatud vangistusega. Seejuures on ühe otsuse täitmine pikemaajaliselt edasi lükatud ja kolmel juhul vangistused jäetud tingimisi kohaldamata, määrates süüdistatavale katseaja. Seejuures ilmneb, et ühtegi vangistust ei ole täitmisele pööratud, seda isegi sel korral kui katseajaks määrati 3 aastat. Sellest saab järeldada, et katseaeg on olnud stiimuliks hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et ka sel korral saab süüdistatavale mõistetud karistuse jätta tingimisi kohaldamata täies ulatuses, 12 sundimaks süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja tagamaks teisalt esitatud tsiviilhagide hüvitamise. Koheselt ärakandmisele kuuluv karistus, isegi juhul, kui see oleks lühiajaline, võtaks süüdistatavalt töökoha, mille tõttu jääks ülalpidamiseta süüdistatava ülalpeetavad alaealised lapsed ning hüvitamata tsiviilhagid. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata pikemaajalise katseaja. Märt Toming kohtunik 13