Kriminaalasi nr. 1-09-17721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 23.12.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Rahvakohtunikud Tiina Rand ja Lea Raus Sekretär Maire Viksi Prokurör Ainar Koik Ktsja Argo Küünemäe Tõlk Valeri Helmar Süüdistatav DANIIL ŠTŠERBAKOV, isikukood 38106180331, kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati Harju Maakohtu 08.04.2009.a. otsusega KarS § 257 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, elukoht xxx Süüdistus KarS § 113 järgi üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Daniil Štšerbakov KarS § 113 järgi ja karistada vangistusega 8 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.04.2009.a. otsusega mõistetud karistuse (4 kuud) võrra ja mõista Daniil Štšerbakovile liitkaristuseks 8 aastat ja 4 kuud vangistust. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tühistada. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 19.05.2009.a. Välja mõista Daniil Štšerbakovilt 4955.- krooni KTkasuks. Välja mõista Daniil Štšerbakovilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2) Ktsjatasu 8806.80 krooni 3) ekspertiisi maksumus 6800.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber
- Maksekorraldusele märkida selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-09-17721 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema Ktsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Daniil Štšerbakovi süüdistatakse selles, et tema 11.mail 2009.a. õhtul Tallinnas Vana-Lõuna tänaval asuvas mahajäetud valvurimajakeses lõi IT´i korduvalt rusikate ja jalgadega rindkere ja pea piirkonda, s.h ka ITlamavas asendis viibimisel, põhjustades IT´le pea kinnise tömbi trauma peaajupõrutuse, traumaatilise pehmekelmealuse verevalumiga ja nahaaluste verevalumitega näol ning rindkere tömbi trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdude (kokku 10 roidemurdu), kopsude põrutuse ja nahaaluste verevalumitega vasakul pool rindkerel, milliste tüsistusena 12.mail kell 14 saabunud kliinilisest surmast eduka taaselustamise järgselt tekkis IT´il äge aspiratsioonipneumoonia ja koldeline ajukoe isheemiline destruktsioon, mille kõige tagajärjel 12.mail 2009.a. kell 10.52 hospitaliseeritud IT suri Ida-Tallinnas Keskhaiglas 25.augustil 2009.a. kell 21, millise käitumisega pani D.Štšerbakov toime teise inimese tahtliku tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OTSUSE PÕHJENDUS Daniil Štšerbakov ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Süüdistatava ütluste kohaselt 11.mail 2009.a. kella 6 paiku õhtul siseses ta Vana-Lõuna tänaval asuvasse endise pääsla hoonesse ja nägi seal lamamas ITu ja tema kõrval üht võõrast meest seismas. Siis tuli Alan ja läks ühte tuppa. Võõras meesterahvas haaras Daniil Štšerbakovil kõrist ja ähvardas teda noaga ära tappa, kui too räägib kellelegi, et nägi teda siin pääslas. Daniil Štšerbakov rabeles lahti, väljus ja läks koju. Süüdistatav eitas IT´i peksmist. Kohtueelses menetluses on ta kahtlustatavana ülekuulamistel aga tunnistanud IT´i peksmist rusikatega. Seoses vastuoludega ütlustes avaldati kohtus süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused kannatanu peksmise kohta. Süü enda peale võtmise põhjusena selgitas Daniil Štšerbakov, et oli ära hirmutatud noaga meesterahva poolt, kartis oma elu pärast, arvas, et niipea kui politseist väljub, lõigatakse tal kõri läbi. Sellepärast kirjutaski, mis pähe tuli. Samuti avaldati talle politseis survet, anti mõista, et niikaua keeldutakse arstiabist, kui süü enda peale võtab. Kohtu jaoks ei ole süüdistatava poolt esitatud põhjendus kohtueelses menetluses süü omaksvõtu kohta veenev ega usutav. Teise inimese julma läbipeksmise enda peale võtmine sellepärast, et kartis temale täiesti tundmatu isiku kättemaksu ähvardust, ei ole usutav. Ei käskinud ju see tundmatu Daniil Štšerbakovil ennast peksmises süüdi tunnistada, vaid üksnes tema viibimist sündmuskohal eitada. Ülekuulamisel oli Daniil Štšerbakovil võimalus seda teha või öelda näiteks, et ei tunneks seda isikut hiljem ära. Mitmesuguseid versioone oleks olnud võimalik välja mõelda, kui ta nii 2 väga kartis seda meesterahvast, aga mitte end süüdi tunnistada nii raskes kuriteos, mida ta tegelikult polnud sooritanud. Usutav ei ole ka süüdistatava teine verisoon uurijate-poolsest surve avaldamisest, mis väidetavalt seisnes arstiabi mittevõimaldamises ITi peksmise mittetunnistamisel. Kohtus ristküsitluse käigus ei rääkinud Daniil Štšerbakov enda läbipeksmisest tundmatu mehe poolt. Süüdistatava ütluste kohaselt oli nende vahel kaklus, mis seisnes selles, et mees haaras tal kõrist ja ähvardas noaga. Ta suutis lahti rabeleda, lahkus hoonest, läks koju ja hakkas televiisorist filmi vaatama. Tundmatu poolt tema läbipeksmise versioon ilmus alles vastuolude selgitamise teise põhjendusega seoses, milleks oli surve avaldamine uurijate poolt ja arstiabi mittevõimaldamine. Kuna Daniil Štšerbakov algselt ei rääkinud midagi enda läbipeksmisest, on jutt valudest kaheksa päeva hiljem kinnipidamisel ja ülekuulamise ajal väljamõeldis. Pealegi viibis kohtus tema vahistamise juures ja ülekuulamistel Ktsja, kelle vahendusel oli võimalik arstiabi taotleda. Samuti oli Daniil Štšerbakovil õigus ja võimalus keelduda ülekuulamisel ütluste andmisest või taotleda ülekuulamise edasilükkamist tervislikel põhjustel. Seda oleks ilmselt teinud ka Ktsja, nähes süüdistatavat valudes vaevlemas. Midagi sellist ei toimunud, järelikult oli Daniil Štšerbakov ülekuulamiste ajal täie tervise juures. Kuna on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ja süüdistatav ei suutnud usutavalt ja mõistusepäraselt selgitada ütluste erisuse põhust, tuleb Daniil Štšerbakovi ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist kõrvale jätta. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud AL, kes tundis nii ITi, kellega elas koos mahajäetud endises pääsla hoones, kui Daniil Štšerbakovi, kellega oli mitmel korral kohtunud Lõunakeskuses õlut juues. 11.mail 2009.a. kohtus ta Daniil Štšerbakoviga oma elukohas, kuhu viimane tuli kella 5-6 paiku peale lõunat õlut jooma koos ühe meesterahvaga. Tema ise lahkus kohe sealt, minnes Lõunakeskusesse, kus viibis koos ITiga õlut juues, kuni T lahkus kella 8 paiku, öeldes, et läheb magama. AL läks nende elamise hoonesse tund aega hiljem, seega umbes kella 9 paiku õhtul. Avanud välisukse, nägi ta, et Daniil koos oma sõbraga ikka veel jõid seal õlut, aga koridori põrandal lamas I, nahktagi üle pea. AL läks oma tuppa ja kuulis, kuidas Daniil ja ta sõber omavahel rääkisid, et „mille kuradi pärast me teda peksime, mingi mobla pärast“ ja „ et jõuab veel keldripoodi minna“. Peale seda, kui AL oma tuppa läks, Daniil ja ta sõber peagi lahkusid. Sai sellest aru, kuna kuulis ukse kriuksumist. Hommikul, kuuldes Ii oigamist, läks teda vaatama. I lamas endiselt koridoris, oli läbipekstud ja paistes näoga. Ta läks õue, kohtas seal üht Ii tuttavat, kellel oli mobiil ja kutsus kiirabi. Seega on tunnistaja ALi ütlustega tõendatud, et ITi peksmine 11.mail 2009.a. leidis aset ajavahemikul kella kaheksast kuni kella üheksani õhtul. Kuni kella kaheksani oli AL temaga koos, aga peale seda, kui tunnistaja kella üheksa ajal õhtul oma elukohta tuli, lamas IT juba põrandal, Daniil Štšerbakov oma sõbraga lahkus peagi ja kedagi rohkem selles hoones ei käinud ning IT ka väljas ei saanud käia, sest tunnistaja väitel oleks ta kindlasti kuulnud välisuksest käimist. Kuigi AL ise peksmist pealt ei näinud, kuulis ta Daniil Štšerbakovi ja temaga koos olnud meesterahvast omavahel rääkimas ITi peksmisest. Tunnistaja ei osanud küll kohtus kindlalt öelda, kumb neist ütles lause „mille kuradi pärast me teda peksime, mingi mobla pärast“, saab sellest lausest teha järelduse, et peksjad olid mõlemad. See tähendab, et peksis ka Daniil Štšerbakov. Tunnistaja AL oli Lõunakeskuse juures ära joonud neli pooleliitrist pudelit õlut, kuid Ktsja küsimusele „ Milline oli Teie seisund peale nelja pudeli õlle joomist“, vastas ta, et tal polnud häda midagi. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et tunnistaja kuulis läbi ukse Daniil Štšerbakovi ja temaga koos olnud isiku omavahelist kõnelust ja sai aru, et räägiti peksmisest. ALi sõnul olid tema suhted Daniil Štšerbakoviga normaalsed, õlle joomise käigus räägiti anekdoote, konflikte ei ole esinenud, mistõttu ei olnud tunnistajal põhjust süüdistatava kohta valeütlusi anda ja peksmise jutu kuulmist välja mõelda. 3 Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-43-06 on öeldud, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kuriteo kvalifitseerimise aspektist ei oma ka tähtsust, milline oli iga peksja teopanus ehk mitu lööki ja kuhu keegi lõi. Kuigi süüdistuse kohaselt oli peksjaks ainult Daniil Štšerbakov, siis kohtulikul uurimisel tunnistaja ALi ütlustest tulenevalt selgus, et neid oli siiski kaks. See asjaolu aga ei raskenda kuidagi Daniil Štšerbakovi olukorda, sest kohus ei arvesta karistuse mõistmisel kuriteo toimepanemist isikute grupi poolt karistust raskendava asjaoluna. Kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr. 461 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli ITile peksmisega põhjustatud pea kinnine tömp trauma peaajupõrutusega ja traumaatilise pehmekoealuse verevalumiga ning rindkere tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega, kopsude põrutusega ja nahaaluste verevalumitega vasakul pool rindkerel. Nende vigastuste tüsistused põhjustasid ITi surma 25.augustil 2009.a. Eksperdiarvamuse kohaselt tekitati vigastused kõva tömbi esemetega löömisel, milleks võisid olla nii rusikas kui jalg. Eeltoodu alusel on ITi surma ja tema peksmise vahel põhjuslik seos. Analüüsides kuriteo subjektiivseid tunnuseid, ei ole tõendatud Daniil Štšerbakovi kavatsus ITi tappa, kuid kohus on seisukohal, et kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega. Kaudse tahtluse puhul isik otseselt ei pürgi tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Lüües korduvalt kannatanut elutähtsate organite piirkonda, milleks on pea ja rindkere, möönab peksja ka surma saabumise võimalikkust. Eeltoodu põhjal on kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 113 järgi. IT´i matusekulud kandis tema õde K T, kulutades selleks 11955 krooni. Matusekulude suurus on tõendatud Tallinna Krematooriumi, Tallinna Kalmistute ja Westgroup AS arvetega. Tallinna Pensioniameti teatise kohaselt maksti K T´le matusekulude katteks kuriteoohvri riiklikku hüvitist 7000 krooni. Seega on kannatanule hüvitamata summa 4955 krooni, mida ta soovis välja nõuda süüdistatavalt. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel kuulub kahju väljamõistmisele kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Daniil Štšerbakovi poolt IT´i peksmine tõi kaasa lõpptulemusena IT´i surma ja K T´ile seoses venna matustega matusekulud. Kuna süüdistatav on süüvõimeline ja puuduvad muud süüd välistava asjaolud, on ta süüdi K T´ile matusekulude näol tekkinud kahjus ja 4955 krooni kuulub süüdistatavalt K T´i kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süüd toimepandud kuriteos ja vastutust kergendavate ning raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist. Kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid ei võimaldanud kohtul välja selgitada Daniil Štšerbakovi kui peksmise kaastäideviija teopanust. Daniil Štšerbakov eitas kohtulikul uurimisel peksmist ja muud tõendid selle kohta, mitu lööki, millega ja kuhu konkreetselt süüdistatav lõi, puuduvad. Seda asjaolu arvesse võttes, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumise tõttu mõistab kohus karistuse alla KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra. Kuna aga puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud, ei pea kohus võimalikuks Daniil Štšerbakovi karistamist sanktsiooni minimaal või sellele lähedases määras. Tapmise toimepanemine katseajal tingib mõistetava karistuse suurendamise eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311, §
- Kohtunik Rahvakohtunikud 4