Kriminaalasi nr 1-10-3011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juulil 2010.a. Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-3011 kirjalikus menetluses Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasi Heimar Mirkale Tartu Maakohtu 13.04.2010.a. määrusega määratud kontrollkohustuste kergendamine Süüdimõistetu Heimar Mirka, Isikukood: 37801302711, elukoht: xxx Süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.01.2005.a. otsusega KrK § 15 lg 2 - § 141 lg 2 p 1, 3, 41 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat; Tartu Maakohtu 23.09.
- a määrusega pööratud karistus täitmisele ning Tartu Maakohtu 13.04.
- a määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.09.
- a. Katseaja algus 26.04.2010.a., katseaja lõpp 17.09.2011.a. Kriminaalhooldusametnik Liisi Traus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 lg. 1 Kergendada Heimar Mirkale Tartu Maakohtu 13.04.
- a määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud kontrollkohustust ning pikendada alkoholismivastasele ravile allutamise tähtaega 6 (kuue) kuu võrra, s.o. 7 (seitsme) kuuni alates vanglast vabanemisest, kuni 26.11.
- a. Määruse koopia saata Heimar kriminaalhooldusametnikule. Mirkale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Põhjendused 1
(3)Tartu Maakohtu 13.04.
- a määrusega vabastati Heimar Mirka Tartu Maakohtu 27.01.2005.a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.09.2011.a. KarS § 76 lg 4 alusel allutati Heimar Mirka katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Heimar Mirka kohustatud täitma KarS §-s 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõuded ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 7) otsida endale töökoht hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või tööle asumise võimatuse korral võtta ennast arvele tööhõiveametis; 8) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta; 9) alluda alkoholismivastasele ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest; 10) pöörduda psühholoogi ja/või psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest ja jätkata vastuvõttudel käimist vastava spetsialisti poolt vajalikuks peetava sagedusega; 11) alluda elektroonilise valvele 3 (kolme) kuu jooksul alates elektroonilise valveseadme süüdimõistetu keha külge kinnitamisest. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult kergendada Heimar Mirkale Tartu Maakohtu 13.04.
- a määrusega määratud kontrollkohustust alkoholismivastase ravi läbimise tähtaja pikendamisega 2 kuuni arvates ametlikult tööle asumisest. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole Heimar Mirka saanud alkoholismivastast ravi läbida rahaliste vahendite puudumise tõttu. Alkoholismivastase raviga tegeleb Tartus A-Klinik ja selle teenused on tasulised. Vastuvõtule pöördumisel tuleb tasuda visiiditasu 300 krooni ning sõltuvusravi hinna, mis algab 1100 kroonist. Heimar Mirkal puudub iseseisev sissetulek. Ta elab ema juures ning on tema ülalpidamisel. Ema töötab osalise tööajaga ning tal puuduvad vahendid poja sõltuvusravi eest tasumiseks. Kriminaalhooldusametnik helistas Heimar Mirka vabanemisele järgnenud päeval psühhiaatrile ja sai teada, et esimene vaba aeg vastuvõtuks oli alles 04.06.
- a. see asjaolu ei võimaldanud täita kontrollkohustust pöörduda psühhiaatri juurde 1 kuu jooksul vabanemisest. Heimar Mirka on alates 04.05.
- a Eesti Töötukassas töötuna arvel. Vabanemisel pidi ta tööle asuma vennale kuuluvasse ettevõttesse OÜ xxx, kuid firmal ei olnud tööd pakkuda. Heimar Mirka loodab, et lähikuudel firma majanduslik olukord paraneb ja ta saab töö. Eesti Töötukassast saab ta töötutoetust. 2
(3)Heimar Mirka kontrollnõuete ja –kohustuste täitmisele le ei ole katseajal etteheiteid. Ta on elektroonilise järelevalve all ja kokkulepitud ajakavast on kinni pidanud. Hooldusaluse lihtsustatud maailmavaate tõttu on kriminaalhooldusametnik pidanud korduvalt seletama ajakavaotstarvet ja sellest kinnipidamise olulisust. Heimar Mirkale tehti etteteatamata kodukülastus. Ta väidab, et alkoholi ei tarvita ja kodukülastuse ajal tuvastati ta kainena. Tema endine elukaaslane on kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhooldusametniku loal suhtlesid nad mai kuu jooksul. Heimar Mirka teatas ka, et üks kaasvangidest kirjutas talle vanglast, kuid ta hävitas kirja ja ei vastanud. Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud osaliselt. Heimar Mirka on katseajal täitnud kontrollnõudeid ja allunud elektroonilisele järelevalvele. Ta on ennast tähtaja jooksul arvele võtnud töötuna Eesti Töötukassas ja sellest tulenevalt hakanud saama sissetulekut töötu toetusena. Seega on ta täitnud KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollkohustusi ja KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 9 alusel määratud kontrollkohustusi. KarS § 75 lg 2 p 5 ja lg 4 alusel määratud kontrollkohustused on jäänud tähtaegselt täitmata Heimar Mirkast olenemata põhjustel. Psühhiaatri koormatus ei ole võimaldanud psühhiaatri poole pöördumist selleks määratud ühekuulise tähtaja jooksul. Kriminaalhooldusametnik on taotluses sidunud alkoholismivastase ravi Heimar Mirka ametlikult tööle asumisega. Heimar Mirka ise loodab tööd leida venna firmas ning seob lootused majandusliku olukorra muutustega. Töö leidmine sõltub Heimar Mirkast endast, tema varasematest töökogemustest ja –oskustest ning tahtest tööd teha. Lähedase inimese juures tööd otsides on vajalik tugev töötahe ja soov töötada. Heimar Mirka lootustest tööd leida venna firmast jääb mulje, et vend saab olla tema ainus tööandja. Majandusliku olukorra muutudes laieneb ka tööandjate ring ning töötahte olemasolul on töö leidmise võimalused avaramad. Neil põhjustel ei seo kohus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud kontrollkohustuse täitmise tähtaega ametlikult tööle asumisega. Sissetulekuid saab Heimar Mirka ka töötu toetusest ja neid vahendeid saab raviks kasutada. Ametlikult tööle asumisega alkoholivastase ravi läbimise tähtaja sidumine võib ravi alguse viia määramata ajale ning kuni töötu toetuse saamiseni ei stimuleeri kriminaalhooldusalust kontrollkohustust täitma. Alkoholisõltuvuse probleemi lahendamiseks on ravi tõhus vahend. Ene Muts täitmiskohtunik 3
(3)