ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Ilja Malštsukov Kohtuistungi aeg
mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 10(kümne) kuuline vangistus. KarS § 73 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Enn Kuldjärv pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu . ei Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg.1 alusel rahuldada kannatanu J Gpoolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt ja mõista Enn Kuldjärv’lt välja kannatanu esitatud tsiviilhagi summas 50 000.-(viiskümmend tuhat) krooni. Mõista Enn Kuldjärv’lt välja KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud riigituludesse osaliselt , s.o sundraha 6525.-krooni. (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) 1 Ülejäänud menetluskulud –ekspertiisitasud summas 7075.-krooni, advokaadi õigusabikulud summas 1200.-krooni ja koopiate tegemise kulud summas 98.10 krooni jätta riigi kanda. Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
/ ning ei veendunud täielikult enne vasakpöörde sooritamist selles, et manööver on ohutu ega takista teisi liiklejaid /
/, jättes oma sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, et vastavalt märgadele teeoludele ja liikluse tihedusele oleks tal võimalik mootorsõiduk võimalikult kiiresti peatada teel etteaimatava takistuse ees, milleks oli ristmikule lähenev mootorsõiduk /
/, keerates ette mööda Sõle tänavat Paldiski mnt suunas esimesel sõidurajal liikunud eesõigust omavale mootorsõidukile Kia Rio registreerimismärgiga XXX, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav VV, mille tagajärjel toimus mootorsõidukite vaheline kokkupõrge /
; § 156/, millest mootorsõiduk Kia kaldus Sõle tänavale vastassuunavööndisse, kus temale sõitis omakorda vastu parempoolset autonina otsa Kolde pst suunas teises sõidureas liikunud mootorsõiduk Volkswagen Multivan registreerimismärgiga XXX, mida juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav VS. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai rasked kehavigastused mootorsõidukis Volkswagen Multivan viibinud kaassõitja JG. Oma käitumisega rikkus Enn Kuldjärv järgmisi liiklusnõudeid:
/enne manöövri alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid/, § 100 /pöörates ristmikevahelisel teel vasakule või tagasi, peab juht andma teed vastusõitvale ja temast möödasõidul olevale juhile/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/; § 154 /ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi/; § 156 /pöörates vasakule või tagasi peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale või on temast möödasõidul/. Oma tegevusega pani Enn Kuldjärv toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2 Kohtuistungil süüdistatav Enn Kuldjärv seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi selles, et sooritas vasakpööret liiga aeglaselt. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kuid ei nõustunud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga sellises summas, nagu on kannatanu esitanud. Kaitsja Owe Ladva asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud, kuid hagi summa moraalse kahju nõudes on liiga suur, taotleb moraalse kahju nõuet vähendada. Kannatanu JGavaldas toimunud kohtuistungil, et jääb esitatud tsiviilhagi 150 000.-krooni juurde ning palub see süüdistatavalt sisse nõuda, kuna on siiani invaliid, kardab autosse istuda, on psüühilist laadi probleemid. Kohus kontrollis kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid: -Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse poolt koostatud liiklusõnnetuse aktist nr 3010 /t.l. 5-6/ koos skeemiga /t.l. 7/ ja fototabelitest nähtub, et 22.12.2008. a. kella 13:10 ajal Tallinnas Sõle tänaval Kolde pst poole liikunud mootorsõiduk Volvo S80 registreerimismärgiga XXX, mida juhtis Enn Kuldjärv, sooritas vasakpöörde valgusfooridega reguleeritud ristmikule Sõle tänavalt Ädala tänava suunas ning põrkas kokku vastassuunavööndist lähenenud ning ristmikku otse ületanud mootorsõidukiga Kia Rio registreerimismärgiga XXX, mida juhtis VV. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Kia Rio vastassuunavööndisse, kus põrkas seal kokku otse liikunud teises sõidureas viibinud mootorsõidukiga Volkswagen Multivan registreerimismärgiga XXX, mida juhtis VS. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Volkswagenis viibinud kaasreisija JG tervisekahjustusi, millest paranemine kestab üle 4 kuu. -Sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 8/ nähtub, et sündmuskoht on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on sirge, tasane ja märg. On valge aeg, ilm on pilvine. Sõle tänaval enne ristmikku pärisuunavööndis on kolm sõidurada, millest esimene 3,3 meetrit lai, teine 2,7 meetrit lai ja kolmas 2,5 meetrit lai. Vastassuunavööndis enne Ädala tänavaga ristumist on samuti kolm sõidurada, mis kõik laiusega 3,0 meetrit. Ädala tänava kogulaius on 8,2 meetrit. Suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. - Liiklusvahendi vaatlusprotokollist /t.l. 21-22/ nähtub, et mootorsõiduk Volvo S80 registreerimismärgiga XXX oli tehniliselt korras. -Liiklusvahendi vaatlusprotokollist (Kia) /t.l. 23-24/ nähtub, et Kia Rio’l (omanik VV) olid järgmised vigastused : mõlemad esitiivad, kapott, esistange, esimene reg.märk ning selle alus, iluvõre, esituled, esisild, radiaator, parem esiuks, paremal külje esitiival asuv suunatuli ja esiklaas vigastatud, Rooliseadet, pidurisüsteemi kontrollida võimatu sõiduki deformatsiooni tõttu. - Liiklusvahendi vaatlusprotokollist (Volkswagen) /t.l. 25-26/ nähtub, et VW Multivan’l , reg. XXX (omanik JG) olid vigastatud esimene põrkeraud, iluvõre, esituled, esimesed suunatuled, esimene registreerimismärk ning selle alus.Rooliseade , pidurisüsteem töökorras, rehvid vastavad nõuetele. -Isiku ekspertiisiakti nr 106 eksperdiarvamuse järgi /t.l. 39/ tuvastati JG’l parema reieluu luukeha murd, vasaku reieluu põndaüline murd ning peaajuvapustus. Mõlema reieluu murrud vajasid operatiivset ravi. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nende paranemise kestus ületab 4 kuud, mistõttu on tegemist raske kehalise haigusega. 3 -Tunnistaja MK’e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt /t.l. 43-44/ seletas tunnistaja, et oli oma abikaasa Enn Kuldjärve autos kaassõitja, istus juhi kõrval. Sõitsid mööda Sõle tänavat ja tahtsid minna Verekeskusesse, selleks tegid vasakpööret. Autode kokkupõrget ei näinud, kuna otsis samal ajal kotist mobiiltelefoni; -Tunnistaja VS’i ütluste /t.l. 45-47; 50-52/ kohaselt juhtis tema VW Multivan Sõle tänaval keskmises sõidureas .Valgusfooris algas vilkuma roheline tuli, kuid ta lõpetas läbisõidu ja sõitis ristmikule välja, kus põrkas kokku sõiduautoga KIA. Ei näinud, kus sõiduauto KIA varem liikus, kuna enda ees KIA’t märkas, pidurdas, kuid toimus ikka kokkupõrge. Abikaasa koos lapsega istus tagaistmel, sest abikaasa tahtis last riidest lahti võtta ,palav oli. Tema oli turvavööga kinni, kuid naine ja laps mitte. Helistas peale avariid numbrile 112, saabus kiirabi ja viis naise ära, tema koos pojaga sõitis teise kiirabiautoga.Naisel said vigastada mõlemad jalad, vasakul jalal oli lahtine luumurd. -Tunnistaja ATütluste kohaselt /t.l. 53-54/ juhtis ta 2008.a. detsembris Sõle tänaval sõiduautot Audi A6, Sõle tänaval on kahesuunaline liiklus, tema sõidusuunas oli 3 sõidurada. Reastus kolmandasse, kõige vasakpoolsemale rajale, et keerata vasakule.Ristmik on valgusfooridega reguleeritud ja seal asub ka jalakäijate ülekäigurada. Tema ees oli kolmandas sõidureas veel üks sõiduk, kuid marki ei mäleta.Ristmikul lisa valgusfoori tuld ei ole.Kui fooris süttis roheline tuli, hakkas tema ees olnud sõiduk liikuma, tunnistaja sõitis eesliikuvale sõidukile järele. Eesolev sõiduk jäi korraks seisma, et vastassuunast otseliiku-nud läbi lasta. Ootasid mõlemad võimalust vasakpöörde sooritamiseks. Kui otse liikunud sõidukid möödunud olid, nägi tunnistaja vastassuunast kaugelt tulevat sõidukit , kusagil 50-60 m kauguselt.Tunnistaja hindas seda kaugust piisavaks, et vasakpööret sooritada. A. T ees olnud sõiduk alustas vasakpöörde sooritamist ja liikus Ädala tänava suunas.Sõiduauto, mis otse liikus, lähenes ristmikule parempoolsest äärmisest sõidureast.Tema ees olnud sõiduk jõudis peaaegu Ädala tänavale ära sõita, kui otse liikunud sõidukijuht ei muutnud oma sõiduki kiirust ega trajektoori ning sõitis vasakpööret sooritanud sõidukile otsa vastu parempoolset tagakülge.Sõiduk, millele otsa sõideti, sõitis Ädala tänavale ja peatus. See sõiduk, mis otsa sõitis, liikus kokkupõrke jõul kannatanu sõiduki suunas, kuid A.T keeras kiiresti vasakule ning sõiduk möödus temast ja järgmine kokkupõrge toimus selles sõidusuunas, kust tunnistaja tuli , põrkas kokku tunnistaja kõrval teises sõidureas olnud sõidukiga.Tunnistaja sõitis ristmikult ära, peatus ja läks vaatama, mis juhtunud oli.Nägi, et sündmuskohal oli olukord kontrolli alla ja liiklus hakkas uuesti tihedamaks minema, seetõttu kohale kauemaks ei jäänud. Ühegi sõiduki marki öelda ei oska. ; - Kannatanu VV’e ütluste /t.l. 48-49; 55-57/ kohaselt sõitis ta 22.12.2008.a. mööda Sõle tänavat ja liikus Mustamäe suunas. Sõle tänav on talle hästi tuttav, kuna sõidab seda tänavat mööda tihti. Juhtis endale kuuluvat sõiduautot KIA Rio, reg. Nr. XXX, oli sõidukis üksinda.Tal olid esmased juhiload. Oli teadlik, et Ädala ja Sõle tänava ristumisala on valgusfooriga reguleeritud. Oli ristmikule päris lähedal, umbes 30 m kaugusel, fooris põles talle roheline tuli ja ta jätkas sõitu. Sai vaevalt mööduda enne ristmiku enda suunavööndisse jäävast valgusfoorist, kui nägi järsku sõiduki varju, mis oli tema ees.Püüdis pidurdada, kuid see ei aidanud, teine sõiduk oli täiesti tema sõidurajal.Sõitis enda sõiduauto esiosaga vastu teise sõiduki paremat külge. Kokkupõrge lõi roolil olnud turvapadja lahti.Vaateväli oli seetõttu takistatud, samuti oli raske ja valus hingata.Kokkupõrke tagajärjel paiskus tunnistaja auto vastasuunavööndisse, , kus jäi seisma. Mustamäe poolt lähenes talle veel üks sõiduk, mis sõitis esiosaga vastu tunnistaja auto parema külje esiosa. See kokkupõrge ei olnud nii tugev, kui esimene. Peale avariid tuli üks noormees ja küsis, kuidas ta ennast tunneb. Kui autost väljus, nägi kiirabi ja politseid. Samuti nägi, et üks naisterahvas pandi kiirabiautosse. Ka tema 4 viidi haiglasse traumapunkti. Haiglaravile ei jäetud ja lubati kodusele ravile.Tsiviilhagi ei soovinud esitada ja pretensioone kellegi suhtes ei ole. ; - Kannatanu JG ütluste järgi /t.l. 58-59/ sõitsid nad 22.12.2008.a. Plegulinna sünnitusmaja suunas. Talle kuuluvat autot juhtis tema abikaasa. Tema koos lapsega istus tagaistmel. Ei tema ega laps turvavööga kinnitatud ei olnud, mis põhjusel, öelda ei oska. Ei mäleta, milline ilm oli.Ka ei pööranud tähelepanu sellele, millises reas abikaasa sõitis. Nägij ärsku vastassuunast nende sõiduki poole liikuvat halli värvi autot. Haaras lapse sülle ning käis pauk.Kukkus mikrobussis tagumise istme pealt maha ja tundis, et jalgadega juhtus midagi.Järgmisena ärkas siis, kui kohal oli päästeamet, kiirabi. Ta viidi autost välja ja pandi kanderaamile.Ta viidi haiglasse, kus viibis nädal aega. Hiljem oli 6 kuud haiguslehel.Oli mõlema jalaluu murd ning teda opereeriti. 19.augustil 2009.a. kannatanuna ütlusi andes oli tal töövõime kaotus 80%. On soovitatud käia koos pojaga, kes on peale avariid väga närviline, psühholoogi juures, kuid siiani ei ole seda teinud. Sõidukile tekitatud kahjud hüvitati kindlustuse poolt ; -Kahtlustatavana on Enn Kuldjärv eeluurimisel ütlusi andnud /t.l. 41-42; 64-66/ ja oma süüd osaliselt tunnistanud. 22.12.2008.a. sõitis koos abikaasaga Ädala tänavale verd andma, tee oli tuttav, ka varem on käinud seal verd andmas.Et vasakpööret saaks sooritada, sõitis kolmandasse sõiduritta.Ei mäleta, kas tema ees või taga oli teisi vasakpööret ootavaid sõidukeid. Sõle tänaval on ilma lisasektsioonita valgusfoor. Kui fooris süttis roheline tuli, sõitis ta ristmikule välja ja lasi mööda otse sõitnud vastutulevad sõidukid. Ühel hetkel hindas vastutuleva sõiduki kaugust piisavaks, et vasakpööre ilma kiirustama rahulikult ära teha. Ja jätkas ristmikult vasakpöörde sooritamist Ädala tänavale. Üllatas sõiduki KIA kiire lähenemine ja hetkel, kui oli oma sõiduki esiosaga praktiliselt Ädala tänavale jõudnud, sõitis KIA tema sõidukile otsa, vastu parempoolset tagatiiba. Peale kokkupõrget liikus oma sõidukiga natuke edasi ja kuulis kohe järgmist pauku. Peatus Ädala tänaval, mis selja taga toimus, seda ei näinud. Peale peatumist veendus, kuidas on lood abikaasaga, kes oli šokis, kuid vigastused puudusid. Nägi KIA keset ristmiku Sõle tänaval. KIA juht, vanem naisterahvas, küsis, kas tema on avariis süüdi, väliseid vigastusi KIA juhil ei näinud. Helistas kas päästeametisse või politseisse, täpselt ei mäleta, kuhu. Nägi, et ristmikul on veel sõiduauto Volkswagen mahtuniversaal kerega, sõiduki juht ei olnud viga saanud, küll oli Volkswagenis salongis kahe esimese istme vahel naisterahvas, kes oli viga saanud. Sõiduki oli ka väike laps. Kiirabi tuli kohale ja andis inimestele esmaabi. Arvab, et tema süü oli selles, et sooritas vasakpööret liiga aeglaselt. ; -Liiklustehnilise ekspertiisi akti nr LL-247-09/4062 /t.l. 73-80/ ekspertarvamuse kohaselt oli sõiduauto KIA Rio reg. Nr. XXX arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel väikebussiga VW Multivan reg.. nr. XXX ca 23 km/h ning sõiduauto KIA liikumiskiiruse suurusjärk kokkupõrke hetkel sõiduautoga Volvo S80 reg. Nr. XXX ei ületanud suurusjärku 49 km/h.Liiklusõnnetuse tekkemehhanismi käsitleb ekspertiisiakti kogu uurimuslik osa. - Kannatanu JG esitas kohtueelse menetluse lõpus tsiviilhagi /t.l. 103-105/ mittevaralise kahju nõudes summas 150 000.-krooni.Hagiavalduses kirjeldab oma kannatusi ja üleelamisi. Mõlemasse jalga on pandud raudkonstruktsioonid.Pärast operatsioone on jalad arme täis.Avarii tulemusena sai tugeva psühholoogilise trauma, hakkasid tekkima paanikahood. Tarvitab pidevalt südametilkasid. Ei saa kaua jalgadel seista, raskeid asju sülle võtta. Avarii rikkus perekonna tavapärase elukorralduse. Kohtu järeldused. 5 Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist
idnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 423 lg 1 järgi see on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Enn Kuldjärv möönas kohtuistungil, et tunnistab ennast süüdi osaliselt, nimelt selles, et tegi vasakpöörde liiga aeglaselt . KarS § 423 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära, lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, võib selle suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Kohus juhindub karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus . Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Kohus
iab, et ei ole otstarbekas karistada Enn Kuldjärv’e rahalise karistusega hoolimata asjaolust, et seadus näeb sellise võimaluse ette. Kohus nõustub prokuröriga, et Enn Kuldjärv’e on võimalik karistada lühiajalise tingimisi vangistusega. Prokurör taotles Enn Kuldjärv’e karistamist 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega , mida lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra vähendada , tingimisi koos katseaja kohaldamisega ning lisakaristuse kohaldamist prokurör ei taotlenud. Kohus
iab, arvestades Enn Kuldjärv’e senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et teda on võimalik karistada lühimenetluse sätteid kohaldades 10 kuulise vangistusega koos KarS § 73 sätete kohaldamisega s.t. jätta karistus täitmisele täielikult pööramata, kui Enn Kuldjärv ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et lisakaristuse kohaldamine antud kuriteo eest ei ole põhjendatud ega karistuse eesmärke arvestades vajalik. Tsiviilhagi Kannatanu JG esitas kohtueelse menetluse lõpus tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 150 000.-krooni.Hagiavalduses kirjeldab kannatanu oma kannatusi ja üleela-misi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvasta selt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 6 VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1) . Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju ulatuse määramisel ja VÕS § 130 lg 2 alusel väljamõistmisel tuleb arvesse võtta kannatanule kõnesoleva kuriteoga põhjustatud füüsilise valu suurust ( lahtine jalaluumurd ja operatsioonid põhjustavad valu, valulik on ka tavapärane operatsioonijärgne paranemisperiood), elukorralduslikke muutusi ja vaimseid vaegusi ( takistatud tõstmis- ja kandmisvõime, taastusravivajadus, ebaselge tervenemisperspektiiv, esteetilisest väljanägemisest (armid jalgadel) ja abivajadusest tingitud meeleolulangus), tegevusvabaduse piiratust nii eraelulise kui ka töise elu korraldamisel, elukvaliteedi ja heaolu langust. Seega on olemas seaduslik alus moraalse kahju hüvitamiseks süüdistatava poolt. Kohtu hinnangu kohaselt on süüdistatav regulaarset sissetulekut omav töövõimeline isik, kuid kellelt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kannatanu poolt nõutud suuruses ilma seda vähendamata ei ole objektiivselt võimalik. Käesolevas asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid mittevaralise kahju hüvitise määramist kannatanu poolt taotletud suuruses. Kohus
iab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel tuleb arvestada kahju tekitanu süü astet ja tema varalist olukorda selliselt, et ei langeks oluliselt tema ja tema perekonna heaolu ja mõningaid teisi käesoleva asjaolusid . Nii ei olnud kannatanu turvavööga kinnitatud , seega ei täitnud kannatanu ka ise liikluseeskirja vastavat nõuet (
sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.). Sellest tulenevalt
iab kohus, et hüvitis mittevaralise kahju eest peab olema tunduvalt väiksem summast, mida taotles kannatanu. Süüdistatav Enn Kuldjärv töötab , tema peres on kokku 7 last, nendest 4 on alaealised. Enn Kuldjärv’e seletuse kohaselt ei ole ta võimeline sellist tsiviilhagi tasuma, tema enda ja pere materiaalne olukord ei võimalda seda. Enn Kuldjärv pani ettevaatamatusest toime kuriteo ja sellega kaasneb tahestahtmata oluline muudatus perekonna majandamisel Kohus
iab, et õiglane hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju on 50 000 krooni. Sellise kaalutlusotsuse tegemisel kohus ühtlasi arvestab kohtupraktikat analoogiliste nõuete rahuldamisel. Kannatanu heitis kohtuistungil süüdistavale ette, et see pole kordagi tundnud huvi tema tervise ja muu olukorra vastu ning pole oma teo pärast vabandanud ega püüdnud kompenseerida seda valu ja läbielamisi. Puhtinimlikult on sellest tekkinud solvumine arusaadav, kuid kohus
iab, et selline asjaolu võib omada kaalu süü suuruse hindamise, seega karistuse mõistmise, mitte aga kahju hüvitamise juures. Menetluskulud . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele KrMS § 180 lg.3 alusel menetluskulud osaliselt s.o. sundraha, sest kohus võtab menetluskulusid määrates arvesse süüdimõistetu varalist seisundit ning
iab, et kõikide menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule üle jõu. Kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.