1-10-4425/5

(08230119751)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi Juri Surussini süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Väliste Süüdistatav Juri Surussin - isikukood 37506260279; Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: Xxx; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 08.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 347 lg 1 - § 25 lg 3 järgi – rahaline karistus 2 000 krooni; 2) 26.05.2009.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 183 lg 1; § 184 lg 2 p 2 järgi – 3 aastat vangistust algusega 07.10.2008.a.; kannab karistust Tallinna Vanglas. Kaitsja advokaat kokkuleppel Andres Gorkin RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J u r i SURUSSIN KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus (6 kuud vangistust) kaetuks raskema karistusega, mis on J. Surussinile mõistetud 26.05.2009.a. Harju Maakohtu otsusega (3 aastat vangistust) ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust algusega 07.10.2008.a. .
2. Välja mõista Juri Surussinilt õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 483 383,93 kr (nelisada kaheksakümmend kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend kolm krooni ja 93 senti) OÜ Rosmonde kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS J. Surussinit süüdistatakse selles, et ta 30.12.2007.a., saades enda valdusesse kasutusrendi ja teenuslepingu nr. 080102 alusel Nordea Finance Estonia AS-le kuuluva, vastutava kasutaja liisingfirma OÜ Rosmonde sõiduauto Toyota Land Cruiser (VIN kood JTEBZ29J400082543; 2005.a. väljalase) registrimärgiga xxxväärtusega 525 000 krooni, s.o. võõra vallasasja suures ulatuses, pööras sõiduki ebaseaduslikult enda kasuks. Nimelt jättis ta tasumata alates 15.08.2008.a. kuni käesoleva ajani kasutusrendi ja teeninduslepingust nr 080102 tulenevad rahalised nõuded, ei lõpetanud sõiduki kasutuslepingut ega ole käesoleva ajani tagastanud sõidukit OÜ-le Rosmunde, vaid pööras sõiduki enda kasuks. Seega J. Surussin, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks suures ulatuses valduses oleva võõra vallasasja, pani sellega toime KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjas sõlmiti poolte vahel kokkulepe ning prokurör taotles asja arutamist kokkuleppemenetluses. KrMS § 250 kohaselt on kohtul õigus pärast nõusoleku protokollide ja kokkuleppe saamist jätkata asja arutamist KarS § 247 sätestatud korras. Süüdistatavale on kohtuistungil selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses, s.h. piiratud edasikaebeõigust ning ta on nõustunud asja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Kokkuleppe sisu. Süüdistatava J. Surussini, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J. Surussini süüdi tunnistamist KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud, mis lugeda kaetuks 26.05.09.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks jääb 3 aastat vangistust algusega 07.10.2008.a. . Rahuldamisele kuulub Rosmonde OÜ tsiviilhagi summas 483 383,93 krooni. Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 järgi tunnistas J. Surussin oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja jääb selle juurde täies ulatuses. Esitatud hagile ta vastuväiteid ei esitanud. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada. Kannatanu esindaja K. T on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. 2 Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et J. Surussini poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud J. Surussini käitumine, süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Põhjendatud on esitatud tsiviilhagi ning see kuulub rahuldamisele. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1, 5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Kohus nõustub kaitsja ja prokuröri seisukohaga, et antud asjas menetluskulud puuduvad, sest sundraha I astme kuriteo järgi oli J. Surussinilt välja mõistetud juba eelmise kohtuotsusega ning temast mitteolenevatel põhjustel on tema süütegusid arutatud erinevates menetlustes ning sellisel juhul ei ole sundraha teistkordne väljamõistmine põhjendatud. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311,
3. Kohtunik 3