150 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Andrus MAISTE
4 nõudeid, millega pani toime
2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse esitaja taotlus ja sisu: Andrus MAISTE on esitanud eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles ta palub nimetatud otsus tühistada lisakaristuse osas – ta palub tühistada lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Rahatrahvi 9000.- krooni on ta juba tasunud 18.02.2010.a. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on teda liiga karmilt karistanud. Isik kinnitab, et 17.01.2010.a. juhtis ta autot kella 11:15 paiku, kui politsei andis talle peatumismärguande. Kaebuse esitaja leiab, et alkoholijoove tuvastati korrektselt. Kaebuse esitaja oma kaebuses kirjutab, et ta soovib, et võetaks karistuse määramisel arvesse, et ta istunud rooli vahetult alkoholitarvitamise järgselt, st. ta ei tarvitanud alkoholi nimetatud hommikul või möödunud öösel. Eelmisel õhtul viibis kaebuse esitaja X MK murdmaasuusatamise etapil ja õhtul sportis ka ise. Pärast seda lõõgastus saunas ja tarvitas alkoholi. Järgmise hommiku enesetunnet hinnates sai kaebuse esitaja aru, et tal võivad olla jääknähud eelmise õhtu alkoholitarvitamisest, mistõttu loobus hommikul rooli minemisest ja tegi veel sauna, jõi taastavat vitaminiseeritud vedelikku ja sõi glükoositablette. Seega tegi kõik, et jääknähtusid neutraliseerida. Kaebuse esitaja kaalus olukorda ja oma tervislikku seisundit ning kella 11 paiku tundis end füüsiliselt täiesti normis olevat ja tuginedes varasematele kogemustele, otsustas rooli istuda. Kaebuse esitaja ei taha eelneva jutuga end ülearu õigustada, sest jääknähud tal siiski fikseeriti ja tunnistab, et ülehindas oma organismi taastumise võimeid. Kuid samas leiab, et lisakaristuse rakendamine lisaks põhikaristusele on liialdatud. 2
2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on nähtud ette vastutus
2 järgi järgmistel juhtudel – mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle • ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või • ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega nimetatud väärteo objektiivse koosseisu realiseerimiseks piisab kui mootorsõidukit juhtiv isik täidab kasvõi ühe eelnimetatud tingimustest. Antud juhul on kohtuväline menetleja Andrus MAISTEle süüks pannud, et ta on
3 sätestab, et juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama seaduse § 20 lg. 31 kohaselt juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
4 sätestab, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Ülalkirjeldatud tõenditele tuginedes jõuab kohus järeldusele, et kuna A.Maiste väljahingatavas õhus ühe liitri kohta oli alkoholi 0,54 grammi, siis A.Maiste oli alkoholijoobes ning ta vastutab sellise teo eest
2 ettenähtud korras. Seega on Andrus MAISTEi poolt toime pandud väärtegu leidnud tõendamist ning kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toime panemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7419 lg. 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. LS § 7419 lg. 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
nõuete rikkumise eest. Paar kuud enne antud menetluses arutamisel oleva rikkumise toimepanemist, s.o. 29.10.2009 on A.Maistet karistatud Alkoholiseaduse § 70 järgi. Seega on A.Maistet varem korduvalt karistatud erinevate alkoholi kuritarvitamise ja liiklusrikkumistega seotud väärtegude eest, kuid kaebuse esitajale ei ole need piisavalt mõju avaldanud ning ta pani 17.01.2010 toime raske väärteo – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise. Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta, et isik, kes vajab oma igapäevatöös mootorsõidukit, peab selle kasutamisel üles näitama erilist hoolikust ja vastutustunnet ning täitma kõiki Liikluseeskirja ja
sätteid, et mitte kaotada juhtimisõiguse peatamise tõttu oma igapäevast sissetulekut. Samuti pole A.Maiste esitanud kohtule ühtki tõendit, mis kinnitaksid, et juhtimisõiguse peatamisel 4 kuuks jääks tema pere väga raskesse olukorda. A.Maiste kinnitas, et abikaasa omab juhtimisõigust ning vajadusel saab pere ja selle vajadustega seotud sõidud teha abikaasa. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et seega on mõistetud karistus igati vastav Kars § 56 toodud nõuetele ja ei kuulu kohtu poolt muutmisele. Samuti leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus on koostatud seaduse nõuetest lähtuvalt ning kohtuväline menetlus on toimunud Väärteomenetluse seadustikuga sätestatud korras. Annemarie Gerassimov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.