1-10-7346/3

Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 7346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Maris Karna juuresolekul prokuröri: Vahur Verte kaitsja: Eva Tibar – Šuvalov osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Jaanus Rannala ik. 38308260252 eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, põhiharidus, töök. P G OÜ, eluk. xxx, varem kri-minaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 424, § 215 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Jaanus Rannala on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, 27.11.2009 kella 21 paiku, kasutades eelnevalt oma isa RRtoast laua sahtlist võetud võtmeid, võttis omavoliliselt ajutisse kasutusse Harju maakonnas Xxxtalu lukustatud garaažist sinna pargitud RRkuuluva sõiduauto Audi A4 reg nr xxx maksu-musega 25 000 krooni, millega sõitis ringi, kuni tegi samal õhtul kella 23 paiku Loksa-Liiapeksi mnt 9,
2. km-l avarii. Seega pani Jaanus Rannala toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, mis on KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti tema, 27.11.2009.a., kella 23:01 ajal Harjumaal, Kuusalu vallas, Loksa-Liiapeksi mnt 9,
3. km-l juhtis mootorsõidukit Audi A4, reg.nr. xxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 2,67 ± 0,06 mg/g) /tl 48/ Seega Jaanus Rannala pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. pani toime KarS § 424 kvalifitseeritava kuriteo Süüdistatav Jaanus Rannala tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav Jaanus Rannala ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et isa hoiab autovõtmeid kohas, kus kõik pereliikmed teavad. Tal puuduvad juhiload ja samuti pole õigust isa autot kasutada. 27.11.2009 a. ta tarvitas kodus alkoholi ja mingil ajal otsustas minna Loksale, et vaadata, mida sõbrad teevad. Ta läks isa tuppa, isa magas ning võttis autovõtmed. Sõitis autoga Loksale, mis asub tema elukohast 3 km. kaugusel. Käis veel poes, kuid rohkem ei mäleta. Hakkas uuesti mäletama kui järgi sõitis politsei ja millegi vastu sõitis. Lisab kohtuistungil, et tunduvalt on muutnud oma käitumist, isaga on ära leppinud. Kahetseb juhtunut ja püüab elada korralikult, asudes alalisele tööle. Kannatanu RRpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et talle kuulub sõi-duauto Audi reg. nr. xxx. 27.11.2009 a. sõiduauto oli pargitud maja juures olevasse kuuri. Autovõtmed asuvad toas oleva kirjutuslaua sahtlis. Poeg Meelis äratas ta üles ning ütles, et vend Jaanus oli võtnud autovõtmed ja läinud autoga sõitma. Samal ööl sai teada, et poeg Jaanus oli teinud sõidukiga liiklusõnnetuse. Poja suhtes tsiviilhagi nõuet ei esita. Tunnistaja EKpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 27.11.2009 a. ta oli politseipatrullis ja kella 22.30 ajal märkas Loksa poolt lähenemas ühte sõidukit reg. nr. xxx. Otsustati sõidukit kontrollida. Sõidukijuhile anti peatumismärguanne. Sõiduk ei peatunud, kuid hiljem teise politseiauto abiga juht peatus. Toimus ka liiklusõnnetus. Juhiks osutus Jaanus Rannala, kellel tuvastati alkoholijoove. Tunnistaja DBpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused haakuvad tunnistaja EKpoolt antud ütlustega. Jaanus Rannala süü on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt antud kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, ekspertiisiaktiga ( Jaanus Rannalal tuvastatud alkoholijoove 2, 67 +- 0, 06 mg/g ), väärteomenetluse lõpetamise määrusega / t.l. 20 – 40, 48, 66, 67 / KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, alalisele tööle asumist, seega töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, liiklusõnnetusega perele tekitatud materiaalse kahju suurust ja endale kehaliste vigastuste tekitamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Jaanus Rannala KarS § 63 lg. 1 alusel KarS § 215 lg. 1 ja § 424 järgi ning mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pöörata kui Jaanus Rannala ei pane kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Jaanus Rannalalt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Jaanus Rannalalt kaitsjatasu 2040 krooni 4 Välja mõista Jaanus Rannalalt kohtukuludena ekspertiisitasu 226 krooni. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik