Toimik nr 1-09-2042 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.juulil 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2042 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sek

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Pavel Terentjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 25.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Pavel Terentjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pavel Terentjev tunnistati süüdi 02.04.2004 Narva Linnakohtu poolt

§ 100

ja § 139 lg 2 p 1,2 järgi ning karistati

§ 64lg 1 alusel vangistusega 12 aastat 3 kuud vangistust.

Karistuse tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg kokku 6 kuud 8 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja algus 02.04.2004. Viru Ringkonnakohtu 22.06.2004 kohtuotsusega tühistati Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsus Pavel Terentjevi süüdistusajas KrK § 100 järgi mõistetud karistuse,

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Pavel Terentjevile mõisteti Kr

K § 100 järgi karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel, arvestades Ida-Viru Maakohtu 13.03.2002 otsusega mõistetud 1

§ 68

alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 aasta 10 kuud 16 päeva ja alates 02.04.2004 jäi karistust kanda 8 aastat 1 kuu 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.04.2004 ja lõpp 16.05.

1. Pavel Terentjevi ennetähtaegse vabanemise küsimust arutati viimati Viru Maakohtus 16.04.
2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest ja määrati, et ennetähtaegse vabastamise materjalid võib arutada ühe aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Nimetatud määruse peale esitas süüdimõistetu määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2009 määrusega jäeti Viru Maakohtu 16.04.2009 määrus muutmata. Määrus jõustus 25.05.
3. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 25.05.
4. Kinnipidamisasutusest Pavel Terentjevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 11 korral distsiplinaarkorras karistatud ( 1 karistus loetelust on tühistatud – kohtu märkus). Kinnipeetav töötab alates 27.11.2009 vanglas köögitöölisena. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde xxx. Haridustase on 7 klassi. Isiku sõnul tarvitas alkoholi harva. Sõltuvust eitab. Peaaegu kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes on käitunud vägivaldselt. Kriminaalkorras karistatud neli korda. Reaalses vangistuses viibib kolmandat korda. Kuriteo dünaamika on läinud raskemaks. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi
5. Kinnipeetav on ohtlik nii vanglas kui ühiskonnas. Isik võib olla ohtlik nii ametnikele (esinenud ametniku solvamist), samuti ohtlik ka kaaskinnipeetavatele (võib käituda impulsiivselt). Viru Vangla ei toeta isiku enne tähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Pavel Terentjev ei oska veel teadvustada seadusekuuleka elu normide järgimise vajadust ühiskonnas. Pavel Terentjevi on karistatud kriminaalkorras 4 korda, praegune vangistus on tema jaoks kolmas. Uuekuriteo sooritamise risk on olemas, eriti juhul, kui Pavel Terentjev jätkab alkoholi tarvitamist. Kõige tõenäolisem on varavastaste kuritegude toimepanemine. Vabaduses on kinnipeetaval olemas toetus MTÜ „Abistavad käed“ ja perekonna liikmete poolt. Viimase 9 kuu jooksul vangistuses ei oma kinnipeetav uusi distsiplinaarkaristusi, töötab. Pavel Terentjevi jätkuv režiimikuulekas käitumine vanglas ja tööharjumuse säilitamine karistuse kandmise ajal annavad lootust, et kinnipeetav võib tulevikus oma eluviisi muuta. Pavel Terentjev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama ema juurde kus ta omab ka sissekirjutust. Põhiharidust ei ole, kuid ta võib tööle minna. Vanglas ei ole talle võimaldatud õpingutele ega sotsiaalprogrammide osalemist. Ta on oma hoiakuid muutnud paremuse poole. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist, tuginedes kriminaalhooldusametniku arvamusele. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Pavel Terentjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning loeti karistus täielikult ärakantuks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Pavel Terentjevi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2005 ja 2006 5 distsiplinaarkaristust. 2008 aastal on teda karistatud distsiplinaarkorras 4 korral. 15.08.2008 karistati teda noomitusega, kuna astus ilma vanglaametniku loata üle punase joone. 16.09.2008 karistati töölt eemaldamisega 1 nädalaks, sest keeldus tööle minemast. 08.10.2008 karistati noomitusega, sest viibis päevaruumis palja ülakehaga. Peale viimast tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 16.04.2009, on Pavel Terentjevil 3 uut distsiplinaarrikkumist. Käesoleval ajal omab kinnipeetav 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Pavel Terentjev oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. P.Terentjev ei ole vangistuse jooksul läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas köögitöölisena ja käib kirikus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 21.12.2010. Vabanedes on Pavel Terentjevil kindel elukoht ema juures xxx linnas. Nimetatud korter on 3toaline ja heas korras, kõik tingimused elamiseks ja puhkamiseks on olemas. Korteris elavad kinnipeetava ema G G, kes on ka korteri omanik ja tema abikaasa V G. Kinnipeetava ema töötab AS xxx töölisena ja tema abikaasa saab pensioni. Vabanedes ei ole Pavel Terentjevil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat.. Samuti puudub tal haridus ja eriala ning töökogemus, mis omakorda raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust töötas 1 kuu jooksul AS-s xxx (käitumiskontrolli toimiku andmetel esines töötamise ajal tööluuse). Eesti metodistlik u kiriku Kunda koguduse kaplan A S, kes töötas Viru Vanglas ja on mitmel korral vestelnud kinnipeetavaga lubab aidata kinnipeetavat töökoha leidmisega. A S omab MTÜ „Abistavad käed“. Arvestades Pavel Terentjevi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Süüdimõistetul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Kuid lähedaste toetus ei takistanud tal korduvalt kuritegusid toime panna, sealhulgas kahel korral esimese astme kuriteod ( röövimine, tapmine). Süüdimõistetu võimalused tööturul on kasinad, tal ei ole ühtegi eriala ja isegi põhiharidust. Vangistuse ajal ei asunud ta õppetööle. Seega üsna tõenäoline on see, et süüdimõistetul puuduks vabaduses reaalne võimalus oma vaba aega kasuliku tegevusega 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Pavel Terentjevi temale Narva Linnakohtu 02.04.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4