1-08-6897/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-6897 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Rahvakohtunikud Üllar Tammiste ja Kitty Parve Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Toomas Tammeoks’a süüdistus KarS §-i 118 p 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Toomas Tammeoks, isikukood 35812264223, elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, töövõimetu, varem kriminaalkorras karistamata, sest karistatus on kustunud Kaitsja Vandeadvokaat Mart Sikut Resolutsioon Süüdi tunnistada Toomas Tammeoks KarS § 118 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Toomas Tammeoks ei pane 4 (nelja) aasta ja 6 (kuue) kuusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049696) Toomas Tammeoksalt 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha katteks; 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) krooni postikulude katteks; 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ekspertiisikulude katteks ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 55.30 (viiskümmend viis kr 30 s) krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu või paljundamise kulu või kaitsjatasu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et
2. jaanuaril 2008 xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx maja ees Toomas Tammeoks lõi rusikaga näo piirkonda V. V., mille tagajärjel V. V. kukkus. Järvamaa haiglas diagnoositi kannatanul koljutrauma. Oma tegevusega, mis seisnes raske tervisekahjustuse tekitamises ning millega põhjustati oht elule, pani Toomas Tammeoks toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus ja kohtu põhjendused Süüdistatav kinnitab, et süüdistus on talle arusaadav. Ta ei tunnista end süüdi ei enne ega ka peale kannatanu ja tunnistajate ärakuulamist. Ta pole tahtlikult vigastusi põhjustanud. Õues ei olnud löömist. Kaitsja leiab, et tegemist oli joobesolekus omavahelise tüliga naiste pinnal. Toimus ainult rüselus restorani ees ja kukkumine tänavale. Kannatanu ja tunnistajate ütlused. Kannatanu V. V. on tõendanud kohtule, et süüdistatav võttis tema naise tantsima, mille peale oli öelnud Tammeoksale, et oleks võinud enne küsida. Tammeoksale see ei meeldinud. Ütles, kui tahad kakelda, siis läheme välja. Peo lõppedes läks autot soojendama, siis tuli Tammeoks ja lõi jalaga autot. Seejärel tuli tema autost välja ja ütles talle, et lolli mängid või. Siis Tammeoks lõi vastu suud ja tema kukkus pikali kõnniteele. Kõva kukkumine oli selletõttu, sest käed olid tal taskus. Edasist toimuvat ei mäleta enam. Toibus Tallinna haiglas. Tunnistaja H. V. on tõendanud kohtule, et peolt läks tütre juurde, abikaasa jäi autot soojendama. Temale helistas dispetšer, kuna abikaasa on pikali maas ja verine. Tema saatis tütre sinna. Tammeoks on tema endine töökaaslane ja on talle peale juhtunut öelnud, et lõi tema abikaasat. Ta ütles, et lõi korra näkku. Tunnistaja M. T. on kohtule tõendanud, et välisuksel rääkis Tammeoks kannatanuga. Jutuajamine oli kõvahäälne. Mõne aja pärast nägi Tammeoksa jope lendamist õe poole. Väljudes autost oli kannatanu pulksirgelt pikali maas, ei reageerinud üldse. Tema mõtles, et on surnud. Nägu oli kannatanul punane, kiirabi tuli kohale. Peale tunnistaja P. O. ütluste ärakuulamist, et kannatanu ukerdas kiirabi saabumisel üles tõusta, ei muuda oma ütlusi, et kannatanu oli kiirabini maas pikali. Tunnistaja S. K. on kohtule tõendanud, et nägi, kuidas kannatanu läks ruumist välja oma auto juurde. Siis läks süüdistatav. Nad rääkisid pikemalt, siis kannatanu tõugati pikali ja süüdistatav jooksis sisse, öeldes et kannatanu kukkus. Tema ütles talle, et ta ei kukkunud pikali, vaid lükkasid ta pikali. Mingit kähmlust ei olnud. Kannatanul olid käed taskus, ta kukkus kõnniteele, ta ei saanud käsi ette panna. Teisest autost tuli üks naine kannatanu juurde ja hoidis kannatanu pead. Kannatanu oli selili kuni kiirabi tulekuni, löögi sai kannatanu ettepoole. Kannatanule küsimusele vastab, et tõugati. Tunnistaja H. V. on kohtule tõendanud, et kohale jõudes oli isa pikali maas. Üldse ei olnud ta kontaktne. Oli kukkunud selili. Kiirabi oli siis tulekul. Nägu oli isal verine ja ninast tilkus verd, silm oli rullis, teises silmas oli verevalum, kõrvast oli verd tilkunud. Kiirabi viis isa ära. Ta oli haiglas paar nädalat või isegi rohkem. Tunnistaja P. O. on tõendanud, et peo ajal purjus kannatanu kippus kõigiga tüli norima, seejuures ei kuulnud mida ütles. Tammeoks tantsis kannatanu abikaasaga. Õues ütles kannatanu koledaid sõnu, pöördudes ebatsensuurselt Tammeoksa poole. Põhjust selleks ei olnud. Edasi läks rüselemiseks ja Tammeoks tõukas kannatanu eemale, sest kannatanu võttis Tammeoksal rinnust kinni. Taganedes 2 kannatanu komistas ja kukkus kõnniteele selili, kaotades teadvuse. Siis kutsus kiirabi. Enne kiirabi kohale jõudmist kannatanu ukerdas juba püsti. Tammeoks ei ole talle jopet visanud, vaid andis talle. Süüdistatav peale kannatanu ja tunnistajate ütluste ära kuulamist ei tunnistanud enda süüd. Kui tema tänavale jõudis, siis kannatanu tormas autost välja, karjudes ja sõimates teda, veel tahtis kallale jooksta. Rinnust lükates kukkus kannatanu maha, sest kõnnitee äärne lumevall, mille otsa kannatanu komberdas, oli libe. Peale seda tema läks ruumi sisse, et kiirabi kutsuda. Kannatanule vastab, et kukkusid näoli kõnniteele. Tunnistajate M. T., S. K. ja H. V. ütluste kohta arvab, et eks igaüks nägi asjaolusid omamoodi. Kohus uuris tõenditena veel kirjalikke tõendeid nagu Järvamaa Haigla saatekirja, kiirabikaarti, patsiendi kaarti ja kompuuteruuringu vastust (tl 6-10) kannatanu kehavigastuste kohta ja isiku ekspertiisiakti (tl 3236) ning selle akti arvamust tervisekahjustuste eluohtlikkuse kohta. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta KarS § 118 p 1 järgi ning tutvunud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo § 118 p 1 järgi karistusseadustikus sätestatud alustel. Ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline. Subjektiivsest küljest on tegemist kaudse tahtlusega, mis ei välista süüdimõistmist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus rajab oma otsuse järgmistele tõenditele. Kannatanu on tõendanud, et süüdistatav lõi teda ja ta kukkus pikali. Viibis haiglas, kus tuli teadvusele. Tunnistaja H. V. on tõendanud, et süüdistatav oli teadvuseta selili maas kuni kiirabi tulekuni, nägu oli vigastatud, oli verejooks kõrvast ja ninast. Tunnistaja M. T. on tõendanud, et kannatanu oli teadvuseta selili maas, tema hoidis kannatanu pead kuni kiirabi tulekuni. Tunnistaja H. V. on tõendanud, et peale juhtunut on talle Tammeoks öelnud, et lõi kannatanut korra näkku. Tunnistaja S. K. on tõendanud, et süüdistatav tõukas kannatanut eespoolt, mistõttu kannatanu kukkus maha, kuhu jäi kuni kiirabi tulekuni selili lamama. Kui süüdistatav tema juurde tuli ja ütles, et kannatanu kukkus, siis vastas süüdistatavale, et ise lõid kannatanut. Süüdistatav ise on samuti rinnust lükkamist tunnistanud. Tunnistaja P. O. on tõendanud, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli rüselemine, kannatanu oli selili maas, kuid ukerdas enda püsti enne kiirabi tulekut Tema ütlused ei lange kokku tunnistajate M. T., S. K. ja H. V. ütlustega. Tunnistaja P. O. ütlused jätab kohus arvestamata. Tõendiks on ka ekspertiisiakti arvamus. Ekspertiisiakt (tl 32-36) annab arvamuse, et kannatanul esines peaajupõrutus koos ajuturse ja verevalandusega paremas otsmikusagaras, kõva- ja pehmekelmealune verevalum mõlemal pool otsmiku ja oimupiirkonnas, otsmikuluu ja koljupõhimikumurd eesmises koljuaugus, nahaalune verevalum vasakul pool otsmikul ja vasaku silma piirkonnas, nahamarrastused otsmikul ja kuklapiirkonnas. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel ning need on tõenäoliselt saadud kukkumisest vastu kõva tömpi pinda kui ka löögist/löökidest kõva tömbi esemega. Tervisekahjustused on eluohtlikud. Kohus nõustub eksperdi arvamusega. Süüteokoosseisuks on oluline tagajärg. Kohus selgitab, et eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused nagu kolju murrud, pea-ja seljaaju vigastused, kuid ka rinna- ja kõhuõõnde ning siseorganitesse ulatuvad haavad, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Veel on tõendiks haigla saatekiri meditsiinilisele uuringule, kiirabi- ja patsiendikaart ning kompuuteruuringu vastus (tl6-10), milles on kannatanu kehavigastused märgitud, mis on kindlaks tehtud vahetult peale kiirabi saabumist sündmuskohale ja peale kannatanu äraviimist haiglasse. Kehavigastused ühtivad tunnistajate ütlustega ja kattuvad ekspertarvamuses märgituga. Eelpoolt märgitud tõenditega on leidnud tõendamist, et tegu vastab süüteokoosseisule KarS § 118 p 1 järgi – kannatanule on tekitatud eluohtlik terviskahjustus süüdistatava poolt. Rünnatud on isiku tervist – kehalist ja vaimset heaolu seisundit, põhjustatud on oht elule tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritud õigesti. Täidetud on teo objektiivne koosseis, milleks on raske tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tervisekahjustusest väljatulekuks oli vaja meditsiiniliselt sekkuda, sest tegemist oli eluohtlike vigastustega, mis tekitas ohu elule. Süüdistatava tegu ja teo tagajärg olid põhjuslikult seotud, mis on oluline, sest süüteokoosseis ei 3 eelda tingimata kehalise puutumatuse rikkumist, ka põhjustatud tasakaalukaotus võib tekitada raske tervisekahjustuse. Subjektiivsest küljest oli tegemist kaudse tahtlusega. Sellega on süüteokoosseis täidetud. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistataval puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud, veel seda, et tegemist on raske isiku ja tervisevastase I astme kuriteoga, mille karistuse sanktsiooniks on ainult vangistus alates 4-12-aastani, samuti seda, et tuvastamist leidnud kuritegu on toime pandud kaudse tahtlusega. Samas tuleb arvestada ka isikut ennast. Süüdistatav on raskelt haigestunud ja on varem karistamata kriminaalkorras. Need asjaolud annavad võimalus piirduda tingimisi karistusega, kuid pikema katseajaga aga ilma kriminaalhooldaja järelvalveta. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (KrMS § 175 lg 1 p 10), s.o 438 krooni ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni, kuna tegemist on ühe I astme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi on menetluskulu ka ekspertiisiasutuse tehtud kulutus. Nii on kriminaalasjas tehtud isiku ekspertiis – 5.02.2008 akt nr 13 – 2875 krooni. Menetluskulu on ka toimiku paljundamise kulu kaitsjale KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi, milleks on 55.30 krooni. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 73 lg 1 ja 118 p 1 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 1-10; 180, 189 lg 3, 190, 238, 306 ja
3. Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kitty Parve Rahvakohtunik Üllar Tammiste Rahvakohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 28.07.2010.a. määrusega 7-1-1-271-10 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus 23.04.2010.a. nr 1-08-6897 PMK Paide kohtumaja otsus muutmata 4