1-09-2288/14

1 Ärakiri Kohtuasi nr 1-09-2288 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 10.02.2010 Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Sekretär Aile Siil juuresolekul Prokurör Sirje Merilo Kaitsja Marika Kutser osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil

1. ja 26.08.
2. ja 19.01.2010 Rakvere kohtumajas kriminaalasja Ekateriina Krivošejeva Elukoht xxxx, isikukood 48903082765, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus: emakeel: eesti keel, kohtu poolt karistamata tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON Ekateriina Krivošejeva süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses summas 3000.00 krooni riigituludesse. KarS § 73 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Katseaja alguseks lugeda 10.02.
3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- Ekateriina Krivošejeva suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Ekateriina Krivošejevalt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: toimiku paljundamise kulu 50.60 krooni; määratud kaitsjale makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 420.00 krooni ekspertiisitasu 4160.00 krooni sundraha 6525.00 krooni Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 1-09-2288 menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 17.02.
5. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
6. 03
7. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega so hiljemalt 18.03.
8. Süüdistuse sisu 2 Ekateriina Krivošejevat süüdistatakse selles, et tema, lüües ajavahemikul 13.-15.06 2008.a. xxxx I A elukohas käega vastu vasakut põske C A (s. xxxx) põhjustas talle valu ning tekitas vasaku põse muljumise jäljed väheste verevalandustega, Et tema ajavahemikul 29-31.08.2008.a. xxxx I A elukohas, lüües käega vastu tuharaid C A, põhjustas talle valu ning tekitas tuharapiirkonna marrastused mõlemal tuharal. Seega Ekateriina Krivošejeva lüües korduvalt teist inimest-lapseealist kannatanut- ja tekitades talle valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse kohta Esitatud süüdistuses E.Krivošejeva ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tema elukaaslase I A lapsed C ja R viibisid nädalavahetusel sageli nende juures, lapsed on elavaloomulised ja tegid vahel ka pahandust, kuid füüsilist vägivalda nende karistamisel pole ta kunagi kasutanud. Esimese kuriteoepisoodi kohta väidab, et juba reede õhtul märkas ta Ci põsel õrna sinikat ja kriimu, laupäeval nägi, et kriimud on tumedamaks muutunud, pühapäeval hakkas paistma ka teisel põsel olev laik, ta ei tea kust need kriimud pärit olid, C küsimise peale midagi ei vastanud, samal nädalavahetusel laupäeval või pühapäeval hüppasid poisid diivanil ja patjadel ning C kukkus vastu tumbat ja sai otsaette muhu. Algul väitis E.Krivošejeva kohtus, et teise, augustis toimunud episoodi kohta ei tea ta midagi, Ci tuharail olnud löögijälgi pole ta näinud. Hiljem väitis, et süüdistuses märgitud augusti nädalavahetusel olid lapsed I maal vanaema juures kuhu tema kaasa ei läinud. Kaitsja küsimustele vastates väitis ta vastupidiselt eelpoolöeldule, et sel nädalavahetusel läks ka tema koos laste ja Iiga maale, et tema seal lastega ei tegelenud, lastega tegeles Ii ema ja tema kohtus lastega vaid söögi ajal. Arvab, et M.A valetab tema peale ja on ka Rle sõnad suhu pannud. Kannatanu M Ai kohtus antud ütlustest nähtub, et tema pojad C ja R käisid tihti nädalavahetustel tema endise abikaasa I A juures, 2008.a. juunis süüdistuses märgitud nädalavahetusel olid lapsed reede õhtust pühapäeva õhtuni Ii juures, kui I pühapäeva õhtul lapsed tagasi tõi nägi ta, et Cil põsk punetas, näol oli tugev sõrmede jälg, küsimise peale vastas C, et tädi Kata lõi, tädi Kata on Ii elukaaslane. Samal õhtul helista talle naaber K P ja küsis, mis lapsega juhtus, temalegi oli C öelnud, et tädi Kata lõi, järgmisel hommikul tegi K.P Ci näost fotoaparaadiga pildi ja käskis traumapunkti minna. Ta läkski Ciga traumapunkti, ka seal ütles C, et tädi Kata lõi, kuid ta pole kindel kas sealsed töötajad lapse jutust aru said., ta pöördus ka lastekaitsetöötaja poole, ka lastekaitsetöötajale Annika Kapile ütles C, et tädi Kata lõi, A.Kapp tegi ka Cist pidi ja pani kinni aja politseis uurija juurde, ta küsis seletust ka Iilt, kes vastas, et laps kukkus vastu diivani nurka, järgmine kord, kui I tuli lastele järgi, siis C nuttis, kartis ja kaasa ei läinud, hiljem jälle läks. Tema ütlustest nähtub, veel, et samal reedel enne, kui I lapsed ära viis sai C toas oleval plastmassist liumäel endale näkku ühe väikese täpikese, ta ei saanud seal kriimu ega sinikat, kinnitab, ka seda, et 17.06.
9. (s.o. paar päeva peale süüdistuses märgitud nädalavahetust) sai C kodus viga kui jooksis vastu kaminat ja talle pandi pähe plaaster. M.Ai poolt teise episoodi kohta antud ütlustest nähtub, et 2008.a. augustis süüdistuses märgitud nädalavahetuse pühapäeval, kui I oli lapsed koju toonud, märkas ta Cil tuharatel verevalumit, C ütles, et tädi Kata tegi, ta väidab, et R räägib sageli, et tädi Kata peksab ja tutistab. Ta tunnistab, et on ka ise ühel korral Ci rihmaga löönud, kui viimane oma väikest õde kiusas. Tunnistaja Annika Kapi, Rakvere Linnavalitsuse lastekaitsespetsialisti kohtus antud ütlustest nähtub, et 16.06.2008 tuli tema juurde M.A koos oma laste Ci ja Rga, 2,5 aastasel Cil oli näol sõrmejälgedega sarnane hematoom, mõlemad lapsed ütlesid, et tädi Kati tegi, ta uskus Ci juttu kuna leiab, et nii väikesele lapsele pole võimalik nii lühikese ajaga midagi ütlema õpetada ja tal endal oleks veel raske midagi välja mõelda ja olematust asjast rääkida, ta tegi Cist pilti, muid vigastusi Cil polnud, täke silma juures võis olla, ta soovitas M.Ail politseisse pöörduda. Tunnistaja K P kohtus antud ütlustest nähtub, et M.A on tema naaber, mäletab, et 2008.a. juunis ühel õhtul tõi M.Ai endine abikaasa I A lapsed koju, ta seisis aiaväraval ja nägi Ci näol laiku, üks silm oli 3 paistes, järgmisel hommikul nägi täpsemalt, et Ci näo oli käe jälg, C ütles, et täta Kati lõi, hiljem ütles R, et see on issi uus naine, ta väidab, et sama nädalavahetuse reedel enne Ii tulekut nägi lapsi lähedalt ja siis Cil vigastusi polnud Tunnistaja I A kohtus antud ütlustest nähtub, et E.Krivošejeva saab tema lastega hästi läbi, et 13.juuni 2008.a.õhtul viis lapsed enda juurde ja samal õhtul märkas Ci näos kriime, need polnud löömisele viitavad vaid lihtsalt nahakriimud, pühapäevaks muutusid need tumedamaks, ta helistas samal õhtul M.Aile ja küsis kriimude kohta, viimane vastas, et C oli kukkunud liumäel, sel nädalavahetusel oli koos laste ja elukaaslasega maal ja seal C mingit vigastust ei saanud, ta mäletab, et ühel korral C kukkus patjadelt ja sai muhu pähe aga ei mäleta kas see juhtus samal nädalavahetusel, 2008.a. augustikuu episoodist ei tea ta midagi, kuulis sellest uurija juures. Tunnistaja R A (sünd. xxxx) KrMS § 291 p 5 alusel kohtus avaldatud ütlustest nähtub, et ta on andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi kolmel korral. Ülekuulamisel 20.06.2008.a. millel osales ka lastekaitsespetsialist A.Kapp, on R.A 2008.a. juunikuu episoodi kohta öelnud, et C tegi pahandust ja tädi Kati lõi Ci käega vastu põske. 02.09.2008.a ülekuulamisel on R.A öelnud, et C ei tahtnud magama minna ja tädi Kati lõi talle käega kaks korda pepule. 05.11.2008.a. videosalvestatud ülekuulamisel on R.A öelnud, et Cil olid triibud põsel, et tädi Kati lõi põse peale, on öelnud ka seda, et ühel korral kui C ei tahtnud magama minna andis tädi Kati peksa käega pepu peale. Selgitamaks välja R.A võimet ütlusi anda ja otsustamaks tema kohtusse tunnistajaks kutsumise võimaluse üle määras kohus kriminaalasjas ambulatoorse kohtupsühholoogilise ekspertiisi. Ekspertarvamusest nähtub, et R.A oli kohtueelsel menetlusel võimeline andma tõepäraseid ütlusi ja tal ei esine kõrgendatud vajadust fantaseerida, märgitakse, et möödunud pikka ajavahemikku, tema iga ja muid tegureid arvestades on langenud tema poolt antavate ütluste täpsus ja tõepärasus venna suhtes toimepandud tegude suhtes. Arvestades ekspertarvamuses toodud seisukohta, et kohtuistungil ütluste andmine oleks R.A stressitekitav negatiivne sündmus, ei pidanud kohus võimalikuks ja vajalikuks tema kohtusse kutsumist, ning määras tema ütluste avaldamise kohtuistungil. Kohtu arvates vastab selline praktika Riigikohtu poolt lahendites 3-1-1-45-07 ja 3-1-1-125-06 väljendatud seisukohtadele ning sellest tulenev kohtualuse kaitseõiguse mõningane piiramine on antud juhul põhjendatud. 17.06.2008.a. kell 15.13 koostatud isiku läbivaatuse protokollist ja fotodelt nähtub, et C A vasaku põse piirkonnas on eristatavad vaheldumisi heledamad ja tumedamad triibud, mis asetsevad risti üle põse ja meenutavad sõrmede jälgi. AS Rakvere Haigla Patsiendikaardi koopiast nähtub, et C A tuli erakorralise meditsiini osakonda 16.06.
10. kl 10.50, diagnoositi vasaku põse muljumise jäljed väheste verevalandustega, fikseeriti vasakul põsel ja kaelal korrapäratud verevalandused mis tekivad kas muljumisel, näpistamisel või löömisel ja mis ei ole tüüpilised kukkumisele. AS Rakvere Haigla Patsiendikaardi koopiast nähtub, et C A tuli erakorralise meditsiini osakonda 31.08.
11. kl 19.26, diagnoositi tuharapiirkonna marrastused mõlemal tuharal. Kohus ei loe usaldusväärseiks E.Krivošejeva ennastõigustavaid vastuolulisi ütlusi kuna need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamine on komplitseeritud kuna M.Ai ja I.A ning E.Krivošejeva vastastikused suhted on pingelised. Samas põhineb süüdistus olulisel määral lapseealise R.A ütlustel, kelle kohtusse kutsumine polnud võimalik. Kohus peab R.A E.Krivošejevat süüstavaid ütlusi usaldusväärseiks kuna need riimuvad teiste asjas olevate tõenditega ja puuduvad tõendid selle kohta, et teda oleks ütluste andmisel mõjutatud. R.A on korduvalt andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et C A lõi mõlemas episoodis E.Krivošejeva. Need ütlused langevad kokku tunnistajate A.Kapi, K.P ja kannatanu M.Ai ütlustega, kellele C A on öelnud sama. Kui M.Ai puhul võib tekkida kahtlus tema ütluste objektiivsuses, siis A.Kapi ja K.P ütluste usaldusväärsuses pole kohtul põhjust kahelda, seda enam, et ülalnimetatud tõendite tõepärasust kinnitavad objektiivsete tõenditena isiku läbivaatluse protokoll 4 ja patsiendikaardid, millistel on mõlema kuriteoepisoodi puhul C.A tekitatud vigastused fikseeritud. On tõenäoline, et E.Krivošejeva lõi C.A olukorras, kus juures viibis vaid R.A ja seetõttu pole võimalik koguda täiendavaid tõendeid. Seetõttu ei oma asjas tõenduslikku tähtsust ka I.A ütlused, kes tunnistab vaid seda, et E.Krivošejeva sai lastega hästi läbi. C.A east ja elavast loomust tingituna on ta 2008.a. juunis saanud mitmeid pisemaid kriimustusi ja vigastusi, kuid kohtu arvates pole need segamini aetavad süüdistuses märgitud E.Krivošejeva poolt C.A põsele tekitatud ja patsiendikaardil fikseeritud vigastusega. Vasaku põse muljumisjälgede ja verevalanduste (esimeses episoodis) ja tuharapiirkonna marrastuste (teises episoodis) olemasolu C.A on ülalmärgitud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid nende vigastuste tekitamisele kellegi teise poolt või õnnetusjuhtumi tagajärjel, kõik asjas olemasolevad tõendid kinnitavad nende vigastuste tekitamist E.Krivošejeva poolt. E.Krivošejeva ja I.A on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas süüdistuses märgitud aegadel veetsid nad koos lastega nädalavahetuse I.A elukohas xxxx või viimase ema juures maal. Eelnevast tulenevalt polnud kohtuistungil võimalik usaldusväärselt kindlaks teha kuriteo toimepanemise kohta. Kohtu arvates ei oma aga see asjaolu määravat tähendust hinnangu andmisel E.Krivošejeva tegevusele kuna C.A löömine E.Krivošejeva poolt on tõendamist leidnud ja seda võis ta tehe mõlemas kohas. Kehalise väärkohtemise puhul on rünnatavaks õigushüveks inimese tervis, koosseisupärasteks tegudeks on teise inimese tervise kahjustamine, löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Teise inimese löömine mille tagajärjel tekitatakse kehavigastusi ja põhjustatakse valu on kvalifitseeritavad kehalise väärkohtlemisena ja seega on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine E.Krivošejeva tegevuses mõlema kuriteoepisoodi puhul tõendamist leidnud. On mõistetav, et kui last lüüakse täiskasvanud inimese poolt nii, et selle tagajärjel tekitatakse muljumise jäljed, verevalandused ja marrastused siis põhjustatakse sellise löömisega valu. Kohus leiab, et E.Krivošejeva pani mõlemad kuriteoepisoodid toime vähemalt otsese tahtlusega. Ta ei pruukinud vigastuste tekitamist või valu põhjustamist oma eesmärgiks seada, kuid ta sai aru oma tegevuse lubamatusest ning süüteokoosseisule vastavast tagajärjest ning soovis või vähemalt möönis valu tekitamist. I E.Krivošejeva tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualuse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kohtualune pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Kohus arvestab ka seda, et E.Krivošejeva on enne kuriteo toimepanemist kui ka peale seda käitunud õiguskuulekalt. Eelnevast lähtudes peab kohus võimalikuks E.Krivošejeva puhul karistuse eesmärkide saavutamist sanktsiooni minimaalmäära lähedase rahalise karistusega mis on otstarbekas tingimisi kohaldamata jätta. Tsiviilhagi Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud ja tsiviilhagi asjas puudub. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb E.Krivošejevalt mõista välja menetluskulu. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp 5 Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2010 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
12. veebruari 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-2288 muutmata, kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
13. juulil
14. a. Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent Lea Herne