Obsah (4)

§184§ 65§ 68§ 56

1-09-8984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. septembril 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-09-8984 (09230106597) Kohtunik Külli I

§184

lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Taavi Pern Süüdistatav M a r t i n LAANEVÄLI - isikukood 39105254933; elukoht: Xxx; Eesti kodanik; põhiharidusega; õpilane; varem kriminaalkorras karistatud ühe korra: 12.01.2009.a. Harju Maakohtu otsusega

§184

lg 1 järgi – 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud (millest eelvangistusena ära kantud 1 kuu ja 2 päeva; kandmata vangistus 10 kuud ja 28 päeva); tõkend – vahi all pidamine alates 28.04.2009.a. (kahtlustatavana oli kinni peetud 26.04.09.a.) Kaitsja määratud korras advokaat Juho-Enn Aule RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M a r t i n LAANEVÄLI

§ 184lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 aasta ) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust 12.01.2009.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (10 kuu ja 28 päeva) võrra, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 26.04.2009.a.

1. Asitõendid: 2.
2. Narkootiline aine marihuaana (asub EKEI’s) - konfiskeerida ja hävitada. 2.
3. 10 minigrip kilekotti ja neli fooliumpakendit (asuvad kriminaalasja materjalide juures) konfiskeerida ja hävitada. 2.
4. Sularaha summas 100.- (ükssada) krooni (mis uurija E. Järviku 22.05.09.a. määrusega on kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole) – tagastada M. Laanevälile ja arvata menetluskulude katteks ning kanda pärast otsuse jõustumist kohtuotsuse p-s 3 näidatud rahandusministeeriumi arvele.
5. Välja mõista Martin Laanevälilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. narkootilise aine ekspertiisitasu 1 510 (üks tuhat viissada kümme) krooni; määratud kaitsjale makstav tasu 2770,20 kr (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend krooni ja 20 senti) ning sundrahast 6 875 (kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Menetluskulusid on võimalik tasuda 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB-is või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777 (maksekorraldusel ära märkida kriminaalasja number 1-09-8984 ja süüdimõistetu nimi). Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate esitamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist ning saadetakse kinnipeetavale. Menetluskulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 päeva jooksul, esitades kaebuse Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS Martin Laaneväli’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult, edasiandmise eesmärgil seitse minigrip kilekotti ning neli fooliumipalli kokku 6,54 grammi narkootilise aine marihuaanaga s.o narkootiline aine suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis ta endaga kaasas kuni 26.04.
3. a, mil ta Tallinnas, 2 aadressil Uus 3 juures kahtlustatavana kuriteos kinni peeti ning narkootiline aine tema juurest leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo pani Martin Laaneväli toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et M. Laaneväli süü on tuvastamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kinnipidamisel võeti süüdistatavalt ära 7 minigrip kilekotti ja 4 fooliumpalli narkootilist ainet, mis osutus marihuaanaks ning mis oli tavapärasest oluliselt kangem (sisaldas THC-d 9-11%, kui tavapäraselt marihuaana sisaldab 2-4% THC-d). Kuivõrd iga üksik M. Laanevälja juurest leitud marihuaanadoos oleks tekitanud joovet vähemalt ühele inimesele, oli tema valduses kokku 11-s erinevas pakendis suures koguses marihuaanat. Kuna M. Laaneväli tunnistas oma süüd ning puuduvad tõendid, et ta kanepi müügist oleks jõudnud rikastuda, pidas prokurör võimalikuks tema karistamist sanktsiooni alammääras – s.o. 3 aastat vangistust, mida lühimenetlusest tingituna tuleb vähendada kolmandiku võrra.

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõistetavale karistusele liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust algusega 26.04.2009.a. Kaitsja leidis, et M. Laanevälja tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kuna ta oma süüd tunnistab ja kahetseb, tuleb teda karistada sanktsiooni alammääras. Paraku on tegu toime pandud katseajal, mistõttu liitkaristus tuleb mõista

§ 65lg 2 alusel.

Temalt kinnipidamisel ära võetud 100 krooni tuleb talle tagastada. Ei ole tõendatud, et see oli saadud kuritegelikul teel ja seetõttu ei ole põhjust ka seda raha konfiskeerida, vaid tagastada süüdistatavale ja arvata menetluskulude katteks. Menetluskuludele vastuväiteid kaitsja ei esitanud. Süüdistatav M. Laaneväli tunnistas end süüdi täielikult ja kahetses toimepandut. Palus vähendada menetluskulusid, kuna tal vara ei olevat. Kinnitas, et äravõetud raha ei olnud saadud narkootikumide müügist ja palus seda mitte konfiskeerida. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil on M. Laaneväli süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -Kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (tl. 4 – 5), mille kohaselt 26.04.09.a. kell 18.50 võeti M. Laaneväljalt ära sularaha 100 krooni, 7 minigrip kilekotti rohelise taimse puruga ja 4 fooliumpalli rohelise taimse puruga; -äravõetud asju kui asitõendeid on vaadeldud ning protokollile on lisatud ka fototabel ( tl. 6 – 7) ning raha 100 krooni on uurija määrusega kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole (tl.9). -Eksperdi arvamuse kohaselt (narkootilise aine ekspertiisi akt nr. AN-436-09/1851 – tl. 12 13) rohelised taimeosad (7-s minigripp kilekotis, mis omakorda olid kolme ja nelja kaupa kahes minigrip kilekotis) – massiga kokku 4,57 g on kapiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12 % ning rohelised taimeosad 4-s fooliumpakendis massiga kokku 1,97 g on samuti kanepiõisikud (maruhuaana), mille THC sisaldus 3 on 9,8%. Kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr. 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. -Karistusregistri väljavõte (tl. 18 – 20) ja kohtuotsuse ärakiri (tl.21- 22) tõendavad, et M. Laaneväli on isik, keda on 12.01.09.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 184lg 1 järgi, s.o.

narkootilise aine (kanepi ja marihuaana) suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. -Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti (tl.32) kohaselt esines M. Laaneväljal 26.04.09.a. segatüüpi joove narkootilisest ainest (kannabinoididest) ja alkoholist. -Kahtlustatavana ülekuulamisel on M. Laaneväli 27.04.09.a. väitnud, et kanepit oli ta omandanud oma tarbeks. Maneeži tn. majade siseõues oli ta tundmatult tõmmunahaliselt meesterahvalt ostnud umbes 10 g kanepit 2 000 krooni eest ning enne kinnipidamist oli ta ühe fooliumpakikese ja ühe gripikoti kanepiga andnud Jukule, kes oli tema kätte andnud 450 krooni. Samuti kinnitab ta, et pärast kohtuotsust jaanuaris 2009.a. on ta ise kanepit suitsetanud üliharva ega oska seletada oma mõttetut tegu (tl. 34). Ülekuulamisel 27.05.09.a. M. Laaneväli kinnitab, et ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse (tl.37). -Tunnistaja ML(süüdistatava ema) ütluste kohaselt on ta pojaga rääkinud pärast kohtuistungit ja talle tundus, et Martin sai asjadest aru. Martin oli 2008.a. suvel viibinud vangistuses 1,5 kuud. Pärast kohtuistungit ta jälgis poega rohkem, kuid ei märganud midagi narkootikumidega seotut (tl.53). -Tunnistaja LL ütlustest nähtub, et ta nägi, kui politsei Martini Mc Donaldsi juures kinni võttis ja minema viis. Enne seda oli ta Martinile helistamiseks laenanud oma mobiiltelefoni. Ta teadis, et Martinil on taskus narkootikumid, sest need olid tal taskust välja kukkunud ühe tuttava korteris viibides. Ühise tutvusringkonna kaudu ta teadis, et Martin müüb narkootilist ainet, mida kutsutakse „lill“; ta ei tea, kas Martin ise narkootikume tarvitab (tl.59) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käeoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. M.Laaneväli, kes kinnipidamisel oli ise narkojoobes ja kelle ütluste kohaselt oli ta enne kinnipidamist 2 pakendit narkootilist ainet jõudnud üle anda Juku-nimelisele isikule ning kelle juurest leiti veel narkootilist ainet, mis oli pakendatud üheteistkümnesse pakendisse on kohtu arvates käidelnud narkootilist ainet koguses, millest piisas narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele isikule, s.o. suures koguses. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M. Laaneväli süü narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamisega on tõendamist leidnud ning kuna tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud

12.ptk 1.jaos sätestatud kuriteo, on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtu arvates puuduvad tõendid selle kohta, et M. Laaneväljalt kinnipidamisel ära võetud 100 krooni olid saadud tahtliku süüteoga ning seetõttu puudub alus selle raha konfiskeerimiseks. 4 Kohus nõustub siin kaitsjaga, et see summa tuleb süüdistatavale tagastada ja arvata menetluskulude katteks. Karistuse mõistmine

§ 56kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

M. Laaneväli on toime pannud raske esimese astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse süü puhtsüdamlikku kahetsust ning süüdistatava alaealisust kuriteo toimepanemise ajal. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlusega karistada M. Laanevälja vangistusega sanktsiooni alammääras, s.o. kolm aastat vangistust. Põhjendatud on alammääras karistuse mõistmine ka narkootilise aine kogust silmas pidades. Kuna uue tahtliku kuriteo on M. Laaneväli toime pannud katseaja, tuleb täitmisele pöörata kandmata karistus eelmise kohtuotsuse järgi ning liitkaristus mõista vastavalt

§ 65lg 2 sätetele.

Karistusaja hulka tuleb arvata ka eelvangistusaeg. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetult KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2, 5 palga alammäära ehk 10 875 krooni. Narkootilise aine ekspertiisitasu oli 1 510 krooni (tl. 14); määratud kaitsjale (osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil) on tasutud 2 770,20 krooni. Kuriteo toimepanemise ajal oli M. Laaneväli küll alaealine, kuid otsuse tegemise ajal on ta täisealine ning menetluskulud tuleb välja mõista temalt endalt, mitte aga tema vanematelt. Süüdistatav taotles kohtult oma viimases sõnas menetluskulude vähendamist, kuna tal polevat vahendeid nende kulude koheseks tasumiseks. Tema varalise seisundi kohta kriminaaltoimikus andmed puuduvad. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, seda, et kuriteo toimepanemise ajal ta õppis, ei töötanud, jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. osa sundrahast KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Asjaolu, et vanglas viibides ei pruugi M. Laaneväli leida tööle rakendamist ja tal puuduvad regulaarsed sissetulekud, ei saa olla aluseks, et jätta temalt suuremas ulatusest menetluskulud välja mõistmata. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS § 175, § 179, § 180, § 238 lg 1 p 4, § 312, § 313, § 315. Kohtunik 5