, § 122 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on
lg 1 alusel mõistetud 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.09.2008.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, mis on 11 kuud 27 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust.
, § 136 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, millest kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 11 kuud 27 päeva vangistust mõisteti 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksandr Opikovi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei ole nõus Aleksandr Opikovi vabastamisega enne tähtaega. Ta on karistatud kokku 10-l korral. Seda on väga palju suhteliselt noore inimese kohta. Kuriteod on olnud seotud vägivallaga ja ka lähedaste suhtes. Prokurör leiab, et Opikov on ennastõigustav. Agressiivsust ei ole võimalik kohtus näidata, kuid see oht on olemas vabaduses. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada tegu, mille eest inimene vanglas on. Prokurör leiab, et Opikovi puhul on olemas oht uute kuritegude toimepanemiseks suur ja seetõttu ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palub süüdimõistetu vabastada enne tähtaega. Opikovil on olemas elukoht, perekond ja töökoht väikeettevõttes, mille omanik ta ise on ja käesoleval ajal on loomulik, et firma omanik ise teeb tööd. Mis puutub Opikovi iseloomustusse, siis ta on toime pannud palju vägivallaga seotud kuritegusid, kuid ta saab ravi ja katseajal on võimalik panna kohustus seda jätkata. Tähtaegselt vabanedes ei ole Opikovil järelevalvet, mis võimaldaks tal paremini vabaduses kohaneda ja distsiplineeriks teda. Aleksandr Opikov palus ennast vabastada enne tähtaega ja selgitas, et on käesolevaks ajaks teadvustanud enda süüd ja lubab enam õigusvastaselt mitte käituda. Tema viimased kuriteod tulenesid pereprobleemidest, kus on kaks osapoolt. Nüüd on need probleemid lahenenud ja mingit riski sellest enam ei tulene. Kinnipeetaval on loodud uus perekond, kes teda toetavad ja koju ootavad. Tal on võimalus tööle asuda firmas, mis tegeleb teede remondiga ja mille omanik ta ka ise on. 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub
Aleksandr Opikov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Aleksandr Opikovi ei ole võimalik vabastada enne tähtaega. Tegemist on isikuga, keda on karistatud kriminaalkorras 10-l korral ja varem muuhulgas ka raskete isikuvastaste kuritegude eest. Vaatamata sellele on kohus pidanud võimalikuks kohaldada tema suhtes nn šokivangistust ja mõistetud vangistuse ainult osaliselt täitmisele määranud. Aleksandr Opikov ei kasutanud võimalust ja peale otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse kandmisele asumist, s.o katseajal pani toime uue kuriteo. Samuti jätkas ta kuritegude toimepanemist vangistuses viibimise ajal. Eelnev näitab süüdimõistetu suhtumist õiguskorda ja, et käitumiskontrollile allutamine ei ole piisav hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist Aleksandr Opikovi poolt. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Aleksandr Opikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.