Obsah (5)

§ 123§ 64§ 49§ 46§ 44

1-09-17568 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-17568 / nr . 09230110533 / Kohtukoosseis Kohtunik

ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja , tõlk Katrin-Jana Vaab Kohtuistungi aeg 30. juuni 2010.a. Kriminaalasi Reet Maasik süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi üldmenetluses. Prokurör Ringkonnaprokurör Rainer Amur Kaitsja Raul Ainla Kannatanu esindaja Ivo Kaurit SÜÜDISTATAV: Reet Maasik elukoht : xxx, isikukood: 47009034213, kodakondsus: EV, keskeriharidus, töökoht : E OÜ, karistatus: Varem väärteokorras karistamata . Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend: Ei kohaldatud RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel kriminaalasjas nr. 1-09-17568 / nr . 09230110533 / Reet Maasik’ süüdistuses KarS § 423 lg.1 järgi. Reet Maasik’

panna kohustusteks KrMS § 202 lg.2 p.1 alusel : - tasuda 6(kuue) kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud s.o. ekspertiiside maksumus ja koopiate tegemise kulud kokku summas 4443.10 krooni (neli tuhat nelisada nelikümmend kolm krooni ja 10 senti ) riigituludesse ; -tasuda 6(kuue) kuu jooksul kindel summa s.o. 5000.-(viis tuhat) krooni riigituludesse. Reet Maasik’l tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 1 2800049777 ning selgitus: „ Reet Maasik summa “. 1-09-17568, kriminaalmenetluse kulud, kindel Reet Maasik’l tasuda
2. juuliks 2010.a. kannatanu GSpoolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 25 000.-krooni (kakskümmend viis tuhat krooni ) .Kannatanu GSarveldusarve nr. xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank. Kohustuste tähtajaks mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja kriminaalasi vaadatakse läbi üldises korras. KrMS § 385 p.7 alusel ei saa antud kohtumääruse peale esitada määruskaebust. Esitatud süüdistus : Reet Maasik’ut süüdistatakse selles, et tema 30.10.
3. a õhtul kella 16:45 ajal juhtis mootorsõidukit Citroen Xantia registreerimismärgiga xxx , liikudes sellega Tallinnas Paldiski mnt poolt mööda Järveotsa teed suunaga Akadeemia tee poole, lähenedes enne Järveotsa tee ja Astangu tänava ristumisala asuvale reguleerimata ülekäigurajale, mis oli tähistatud liiklusmärkidega nr 544 /ülekäigurada/ ja teekattemärgisega nr 945 /vöötrada/, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks teeolusid /märg teekate/, ilmastikutingimusi /märg, hämarus/ ja muid liiklusolusid / jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees /

§ 123

/, ei olnud aga piisavalt tähelepanelik /

§ 64

/, kuigi lähenedes ülekäigurajale, peab autojuht alati arvestama võimalusega, et seal võivad liikuda jalakäijad, eriti kui nähtavus on piiratud seoses vastassuunast liikuva auto tõttu /

§ 49

/, jättis vähendamata oma sõiduauto kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /

§ 46

/, põhjustas liiklusõnnetuse, üritades kokkupõrke vältimiseks autot suunata vasakule, kuid tabas oma mootorsõiduki parema tagumise tiivaga reguleerimata ülekäigurada autojuhi suhtes vasakult paremale ületavat jalakäijat GS’t, mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile saades raske tervisekahjustuse /

§ 44

/. Oma käitumisega rikkus Reet Maasik järgmisi liiklusnõudeid:

§ 44/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 49 /kui vastassuunavööndi poolel on reguleerimata ülekäiguraja nähtavus varjatud seisva sõiduki või muu takistuse tõttu, peab juht sõidu jätkamisel olema eriti ettevaatlik, et mitte ohustada ülekäigurajal olevat jalakäijat/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani Reet Maasik toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2 Prokurör esitas kohtuistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel, sest Reet Maasik’

on esitatud süüdistus II astme kuriteo toimepanemises, mille eest on maksimumkaristusena ette nähtud kuni 3(kolme) aastane vangistus või rahaline karistus. Toimiku materjalidega tutvumisel selgus, et sisuliselt oli tegemist puhta liiklusõnnetusega, kus süüdistatav ei rikkunud tahtlikult ühtegi liikluseeskirja §-i , samuti on Reet Maasik varem karistamata isik, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Antud kriminaalasjas puudub avalik huvi. Reet Maasik oli nõus hüvitama kannatanule tekitatud moraalse kahju nõude summas 25 000.-krooni. Kohus

iab, et taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel saab rahuldada. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, Reet Maasik võttis endale kohustuse hüvitada kannatanu poolt nõutud moraalse kahju nõue, samuti võttis endale kohustuse tasuda menetluskulud ja kindla summa riigituludesse ning oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Prokuröri arvamusel puudub asjas kriminaalmenetluse jätkamiseks ka avalik menetlushuvi, millega kohus nõustub. Kohtunik 3 4