lg 2 p 1 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja kariststi 3-aastase vangistusega,
lg 1 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega,
järgi ja karistati 2-kuulise vangistusega,
lg 1 järgi ja karistati teda 10kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti Priit Hürdenile üksikkaristusestest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
a ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust, mille algust arvestada alates 20.06.
a. Poolte seisukohad Priit Hürden soovib vabaneda katseajaga tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Vangla toetab Priit Hürdeni katseajaga tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Vangla iseloomustuse kohaselt on Priit Hürdenil vabastamise järgselt olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus, ta on hakanud oma elukäiku analüüsima ning soovib oma käitumist parandada. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid nende lahendamisoskused on kesised ning ta võib kergesti konfliktisituatsioonides kaotada oma tegevuse üle kontrolli, millele on aga hästi mõjunud vangistuses läbitud vihajuhtimise programm. Vangla iseloomustuse kohaselt on Priit Hürdeni ennetähtaegse vabastamise korral ohustatud kaaskodanikud ning oht ilmneb varalise kahju tekitamises. Oht on kõige suurem kindla sissetuleku puudumisel ja narkootikumide kasutamisel. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 29% ja muu kuriteo toimeoanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%. Kriminaalhooldaja ei poolda Priit Hürdeni katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on Priit Hürdeni vabastamist toetavad asjaolud vabanemisel garanteeritud elamispinna olemasolu ning ema materiaalne ja moraalne toetus. Vabastamist ei poolda kriminaalhooldusametnik, kuna Priit Hürden on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on esinenud sõltuvusprobleeme ning teda on varasemalt korduvalt karistatud vangistusega, kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on tutvusringkonnas palju kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega ta vabanedes väidetavalt suhtlema ei hakka, samas kui vanglas ta kirja teel teiste kinnipeetavatega suhtleb. Isik on teiste poolt kergesti mõjutatav ja paljud kuriteod on varasemalt toime pandud isikute grupis. Samuti ei toeta kriminaalhooldusametniku arvates Priit Hürdeni ennetähtaegset vabastamist tema majanduslik olukord ning kindla töökoha puudumine. Prokurör on seisukohal, et Priit Hürdeni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja oleks käesoleval ajal ennatlik. Priit Hürden on korduvalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik. Vabanedes ei ole töökoha garantiid. Vabanemisfondis on 335 krooni. Tema vastu on materiaalseid nõudeid. Ta on narkosõltlane. Tööleasumine õe juures talus ei ole garanteeritud; see on dokumentaalselt tõendamata: Tõendamata on ka töö saamine rehabilitatsioonikeskuses. Kui tal sissetulek puudub, ei saa ta ka rehabilitatsioonikeskuses elada. Kohtu seisukoht ja põhjendid
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Kohus, kuulanud ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, leiab, et süüdimõistetu Priit Hürdeni katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning Priit Hürden tuleb jätta vabastamata. Täidetud on formaalsed eeldused Priit Hürdeni katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks – Priit Hürden on ära kandnud kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast; seega on alaus tema karistusest ennetähtaega vabastamist arutada. Priit Hürdenil on tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral olemas kindel elukoht xxx ning tal on head suhted ka ema ja õega. Samas aga on kinnipeetaval vabaduses palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kellega ta väidetavalt küll suhtlema ei kavatse hakata, kuid samas on ta ka käesoleva vangistuse ajal suhelnud kirja teel teiste kinnipeetavatega, mistõttu ei ole kohtul veendumust, et isik ei hakkaks vabanedes kriminaalkorras karistatud isikutega enam suhtlema. Samuti on paljud kinnipeetava varasemad kuriteod toime pandud isikute grupis ning isik on iseloomustuste põhjal kergesti mõjutatav, mistõttu on kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine ohufaktoriks uue kuriteo toimepanemiseks kinnipeetava poolt. Puudub töökoha garantii. Töökohata ei ole Priit Hürdenil võimalik tasuda elulaseme eest ning on oht et ta peab rehabiitatasioonikeskusest lahkuma. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Priit Hürdeni suhtes esitatud rahalisi nõudeid summas 78355.29, vabaduses olles ta rahalisi nõudeid ei täitnud, umbes aasta jooksul enne vangistust elatud ta kuritegelikul teel saadud rahast, tal puudus kindel töökoht ning seda ei ole talle garanteeritud ka vabanemise järgselt ning isikul ei ole omandatud ka mingisugust elukutset. Käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo puhul on tegemist varavastase kuriteoga ning samuti on isikut varasemalt korduvalt karistatud varavastase kuriteo eest. Priit Hürden tarbis enne vangistust pidevalt narkootilisi aineid ning teda on ka korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Enda sõnul mõistab ta narkootikumide kahjulikkust ja soovib neid mitte tarvitada. Kohtu arvates on sõltuvusprobleemid ohufaktoriks uute süütegude toimepanemiseks. Kinnipeetav ei ole enda sõnul rahul oma senise elukorralduse ja käitumisega ning soovib muutuda, kuid motivatsioon näib olevat kantud soovist kiiremini vabaneda ning esineb siiski viiteid kriminaalsele hoiakule, oma tegude õigustamisele ning vastutuse vähendamisele. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid nende lahendamise oskus on mõneti puudulik. Konfliktisituatsioonides on kaotanud enesekontrolli ning on kasutanud vägivalda oma eesmärkide saavutamiseks. Isikut on vangistuse ajal ka kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, millest ühel korral oli tegemist vanglaametnike vastu suunatud rünnakuga ning teisel korral keelatud esemete omamisega. Priit Hürdeni ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmist pooldab ka asjaolu, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja sealjuures korduvalt ka vangistusega, kuid isik on jätkanud siiski kuritegude toimepanemist. Positiivseks võib Priit Hürdeni puhul pidada seda, et vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Vihajuhtimine“ ja „Eluviisitreening“ ning töötab vangla tööhõives majandusabitöölisena. Paraku aga ei ole positiivsed asjaolud piisavad, et tagada kohtule piisav kindlus sellest, et kinnipeetav on oma käitumist ja eluviisi muutnud ning vabastada Priit Hürden ennetähtaegselt tingimisi temale mõistetud vangistuse kandmisest. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades Priit Hürdenit ning tema käitumist iseloomustavaid materjale, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalusi vabaduses, leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud Priit Hürdeni vabastamine tingimisi ennetähtaegselt temale mõistetud karistuse kandmisest, mistõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt tingimisi vanglast vabastamata. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.