lg 1;
lg 1 Kaebuse esitaja Kersti Kaasik (isikukood 44701174712; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, korrakaitsebüroo Kohtuistungi toimumise aeg, koht, istungil viibinud isikud
) 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni ja VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti välja menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) 1500 krooni,
7431 lg 1 kohases väärteos lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otsuse kohaselt juhtis Kersti Kaasik 15.07.2009.a kell 13.25 Tallinnas Paldiski mnt 68A mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud Toyota Land Cruiserile reg märgiga xxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KLja VV. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt teatamise nõudeid rikkudes, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik on pannud toime LE § 91, 105 ja § 227 nõuete rikkumise, süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, liiklusekspertiisi aktiga, materjalile lisatud videosalvestisega ja muude asjas kogutud materjalidega. Õnnetuses osalenud sõidukite omanikele on tekitatud varaline kahju ja esinevad
Piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik liiklusõnnetuse tekkemomendil saama aru asjaolust, et toimus liiklusõnnetus. Kohtuväline menetleja võimaldas tasuda rahatrahvi kuue kuu jooksul. Kersti Kaasik esitas eelnimetatud otsuse peale 09.12.2009.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus 26.11.2009.a väärteoasjas nr 2302,09,011757 kogu ulatuses ja teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Ekspertiisitasu 1500 krooni palus kaebaja jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja sellest tuleneva isiku süü. Kohtuvälise menetleja väited otsuses ei ole tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatavate tõendite kaudu – eelkõige ekspertiisiakti kaudu. Väärteo toimikus puuduvad igasugused menetlusaluse isiku mööndused selle kohta, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Kohtuvälise menetleja antud faktiväide otsuses on väär ega tugine menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatule. Ei menetlusalune isik tunnistajana ega tunnistaja KLütlustega ei ole tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik. Liiklusekspertiisi akt loodi teistel tingimustel kui faktiline asjaolu võis toimuda ja selle sisust ning motiveerivast osast nähtuvalt võis vaid üks kolmest sõiduautole Land Cruiser tekitatud vigastustest olla seostatav sõiduauto xxxpoolt. Kohtuväline menetleja ei võimaldatud menetlusalusel isikul eksperdile küsimusi esitada, samuti ei taganud ekspertiisiks ligilähedaselt sarnast olukorda, nagu võis olla liiklusõnnetusel. 3 Ekspertiis viidi läbi 02.09.2009.a olukorras, kus sõiduauto Opel Vectra oli koormatud olulises mahus vähem kui oli olnud 15.07.2009.a, mil sõiduauto oli koormatud nii pagasiruumis kui ka tagaistmel glasuurpõrandaplaatidega ja kaugelt üle 100 kg kaaluva juhiga, milline oli oluliseks mõjuteguriks auto kõrguses maapinnast ja kahe auto puutekohas. Ekspert rikkudes KrMS § 107 lg 1 p 10 ei kandnud ekspertiisiakti isikuid, kes viibisid ekspertiisi juures. Kohtuväline menetleja esitas eksperdile kolm küsimust, millest esimesega soovis tuvastada kas Toyota Land Cruiser reg xxx vasakpoolsel esimesel (juhi) uksel olevad vigastused (kohtuvälise menetleja märkus: 3 vigastust) on tekkinud kontakteerumisel Opel Vectra reg nr xxxparempoolse tagastange nurgaga. Ekspert järeldas ekspertiisi tulemusena, et sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr xxx vasakpoolsel esiuksel olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel Opel Vectra reg. nr xxx tagastange parempoolse nurga kumerusega. Kujunenud menetluspraktika kohaselt ekspertiisiakti põhiosas tuleb esitada obligatoorselt uuringute kirjeldus, uurimistulemuste hindamise andmed ja ekspertarvamuse põhjendus ning ka märgitu aluseks olevad tõendid. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kajastada põhjusel, et nende pinnalt on pooltel võimalus veenduda ekspertarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse. Ekspertiisiaktist jääb arusaamatuks, kas sõiduauto Opel Vectra tagastangega tekitati üks, kaks või kolm vigastust. Ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg 3 p 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud ekspertarvamuse menetluskõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Videosalvestusest ei nähtu, et KL kirjakese jätta võinud tunnistaja võis näha kahe auto kontakteerumist, videomaterjali salvestamise aega, samuti et sõiduautot Land Cruiser ei saanud vigastada see auto, millest väljus kirja jätta võinud isik ega ka Land Cruiseri kõikumine. Millised võiksid olla muud asjas kogutud materjalid, otsusest ei nähtu. Ei ekspertiisiaktist ega toimikus olevatest muudest materjalidest ei nähtu, milles seisnes VV tekitatud kahju ja võimatu on ka määrata KL tekitatud kahju tegelikku ulatust. Menetlusalune isik sai kaevatava otsuse e-postiga 01.12.2009.a, mistõttu ei võimaldanud kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule otsuse kättesaadavust 27.11.2009.a. ja menetlusalusel isikul puudus võimalus kasutada seaduses ettenähtud 15 päeva kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja otsusele. Kohtuväline menetleja käsitles menetluses liiklusõnnetuse faktilise toimumise aega 15.07.2009.a kell 13.42, kuid väärteoprotokolli märkis aja 15.07.2009.a kell 13.25, mida menetlusalune isik avaldas kui võimalikus liiklusõnnetuse asukohas viibimise aega. 28.10.2009.a ei olnud väärteoasja materjalide hulgas osa Haapsalu politseinike tehtud fotodest, seega välistas menetleja osa väärteomaterjalidest. Ekspertiis määrati autole 02.09.2009.a, s.o vahega 1,5 kuud, terve augustikuu oli aga kohtuväline menetleja vedanud autoga järelkäru ja pagasiruumi appi võttes paekive, mis võisid põhjustada hulgaliselt nühkejälgi. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse ja tuvastanud ilma selleta tegude õigusvastasuse ja isiku süü. Pelgalt asjaolude nimetamine koosseisupärasteks, õigusvastasteks ja süüks neid selleks ei muuda. Otsusest ei selgu väärteo toimepaneku tõendatus, menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu ei tõenda otseselt mitte ükski tõend eraldivõetuna. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, mil põhjusel jättis ta menetlusaluse isiku poolt vastuväited arvestamata, kasvõi ekspertiisiaktis sisalduvate eksperdi põhjenduste kontrollimises ja ekspertiisiaktis sisalduvates vastuoludes, samuti vastuväites sisalduvates teistes asjaoludes. Kohtuväline menetleja ei ole rakendanud menetluses menetlusaluse isiku suhtes süütuse presumptsiooni KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud alusel ja on võimaldanud ekspertiisi läbi viia teistel tingimustel kui olid tehiolud n.n. liiklusõnnetuse toimumise päeval. Kohtuväline menetleja rajanud süüteokoosseisu eeldustele, mitte faktilistele tõendatud asjaoludele. 4 Kohtuistungil jäi kaebaja Kersti Kaasik kaebuse juurde ja täpsustas, et vaidlustab vaid
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist ning nõustub
Samuti palus välja mõista kulud õigusabile ja transpordile seoses toimunud väärteomenetlusega. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta 15.07.2009.a arsti juurde, number oli kell 13.
) 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 krooni ja VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti välja menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) 1500 krooni,
7431 lg 1 kohases väärteos lõpetati väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Otsuse kohaselt juhtis Kersti Kaasik 15.07.2009.a kell 13.25 Tallinnas Paldiski mnt 68A mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis otsa pargitud Toyota Land Cruiserile reg märgiga xxx. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KLja VV. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt teatamise nõudeid rikkudes, kui teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik on pannud toime LE § 91, 105 ja § 227 nõuete rikkumise, süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega, liiklusekspertiisi aktiga, materjalile lisatud videosalvestisega ja muude asjas kogutud materjalidega. Õnnetuses osalenud sõidukite omanikele on tekitatud varaline kahju ja esinevad
Piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik liiklusõnnetuse tekkemomendil saama aru asjaolust, et toimus liiklusõnnetus. Kohtuväline menetleja võimaldas tasuda rahatrahvi kuue kuu jooksul. Kersti Kaasik esitas eelnimetatud otsuse peale 09.12.2009.a Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas Põhja Politseiprefektuuri otsuse, paludes tühistada kohtuvälise menetleja otsus 26.11.2009.a väärteoasjas nr 2302,09,011757 kogu ulatuses ja teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Ekspertiisitasu 1500 krooni palus kaebaja jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja sellest tuleneva isiku süü. Kohtuvälise menetleja väited otsuses ei ole tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatavate tõendite kaudu – 6 eelkõige ekspertiisiakti kaudu. Väärteo toimikus puuduvad igasugused menetlusaluse isiku mööndused selle kohta, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Kohtuvälise menetleja antud faktiväide otsuses on väär ega tugine menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatule. Ei menetlusalune isik tunnistajana ega tunnistaja KL ütlustega ei ole tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustas menetlusalune isik. Liiklusekspertiisi akt loodi teistel tingimustel kui faktiline asjaolu võis toimuda ja selle sisust ning motiveerivast osast nähtuvalt võis vaid üks kolmest sõiduautole Land Cruiser tekitatud vigastustest olla seostatav sõiduauto xxxpoolt. Kohtuväline menetleja ei võimaldatud menetlusalusel isikul eksperdile küsimusi esitada, samuti ei taganud ekspertiisiks ligilähedaselt sarnast olukorda, nagu võis olla liiklusõnnetusel. Ekspertiis viidi läbi 02.09.2009.a olukorras, kus sõiduauto Opel Vectra oli koormatud olulises mahus vähem kui oli olnud 15.07.2009.a, mil sõiduauto oli koormatud nii pagasiruumis kui ka tagaistmel glasuurpõrandaplaatidega ja kaugelt üle 100 kg kaaluva juhiga, milline oli oluliseks mõjuteguriks auto kõrguses maapinnast ja kahe auto puutekohas. Ekspert rikkudes KrMS § 107 lg 1 p 10 ei kandnud ekspertiisiakti isikuid, kes viibisid ekspertiisi juures. Kohtuväline menetleja esitas eksperdile kolm küsimust, millest esimesega soovis tuvastada kas Toyota Land Cruiser reg xxx vasakpoolsel esimesel (juhi) uksel olevad vigastused (kohtuvälise menetleja märkus: 3 vigastust) on tekkinud kontakteerumisel Opel Vectra reg nr xxx parempoolse tagastange nurgaga. Ekspert järeldas ekspertiisi tulemusena, et sõiduauto Toyota Land Cruiser reg nr xxx vasakpoolsel esiuksel olevad vigastused võisid tekkida kontakteerumisel Opel Vectra reg. nr xxx tagastange parempoolse nurga kumerusega. Kujunenud menetluspraktika kohaselt ekspertiisiakti põhiosas tuleb esitada obligatoorselt uuringute kirjeldus, uurimistulemuste hindamise andmed ja ekspertarvamuse põhjendus ning ka märgitu aluseks olevad tõendid. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kajastada põhjusel, et nende pinnalt on pooltel võimalus veenduda ekspertarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse. Ekspertiisiaktist jääb arusaamatuks, kas sõiduauto Opel Vectra tagastangega tekitati üks, kaks või kolm vigastust. Ekspertiisiakt ei vasta KrMS § 107 lg 3 p 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud ekspertarvamuse menetluskõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Videosalvestusest ei nähtu, et KL kirjakese jätta võinud tunnistaja võis näha kahe auto kontakteerumist, videomaterjali salvestamise aega, samuti et sõiduautot Land Cruiser ei saanud vigastada see auto, millest väljus kirja jätta võinud isik ega ka Land Cruiseri kõikumine. Millised võiksid olla muud asjas kogutud materjalid, otsusest ei nähtu. Ei ekspertiisiaktist ega toimikus olevatest muudest materjalidest ei nähtu, milles seisnes VV tekitatud kahju ja võimatu on ka määrata KL tekitatud kahju tegelikku ulatust. Menetlusalune isik sai kaevatava otsuse e-postiga 01.12.2009.a, mistõttu ei võimaldanud kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule otsuse kättesaadavust 27.11.2009.a. ja menetlusalusel isikul puudus võimalus kasutada seaduses ettenähtud 15 päeva kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja otsusele. Kohtuväline menetleja käsitles menetluses liiklusõnnetuse faktilise toimumise aega 15.07.2009.a kell 13.42, kuid väärteoprotokolli märkis aja 15.07.2009.a kell 13.25, mida menetlusalune isik avaldas kui võimalikus liiklusõnnetuse asukohas viibimise aega. 28.10.2009.a ei olnud väärteoasja materjalide hulgas osa Haapsalu politseinike tehtud fotodest, seega välistas menetleja osa väärteomaterjalidest. Ekspertiis määrati autole 02.09.2009.a, s.o vahega 1,5 kuud, terve augustikuu oli aga kohtuväline menetleja vedanud autoga järelkäru ja pagasiruumi appi võttes paekive, mis võisid põhjustada hulgaliselt nühkejälgi. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kolmeastmeline deliktistruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse ja tuvastanud ilma selleta tegude õigusvastasuse ja isiku süü. Pelgalt asjaolude nimetamine koosseisupärasteks, õigusvastasteks ja süüks neid selleks ei muuda. Otsusest ei selgu väärteo toimepaneku tõendatus, menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu 7 ei tõenda otseselt mitte ükski tõend eraldivõetuna. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, mil põhjusel jättis ta menetlusaluse isiku poolt vastuväited arvestamata, kasvõi ekspertiisiaktis sisalduvate eksperdi põhjenduste kontrollimises ja ekspertiisiaktis sisalduvates vastuoludes, samuti vastuväites sisalduvates teistes asjaoludes. Kohtuväline menetleja ei ole rakendanud menetluses menetlusaluse isiku suhtes süütuse presumptsiooni KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud alusel ja on võimaldanud ekspertiisi läbi viia teistel tingimustel kui olid tehiolud n.n. liiklusõnnetuse toimumise päeval. Kohtuväline menetleja rajanud süüteokoosseisu eeldustele, mitte faktilistele tõendatud asjaoludele. Kohtuistungil jäi kaebaja Kersti Kaasik kaebuse juurde ja täpsustas, et vaidlustab vaid
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist ning nõustub
Samuti palus välja mõista kulud õigusabile ja transpordile seoses toimunud väärteomenetlusega. Kaebaja ütluste kohaselt sõitis ta 15.07.2009.a arsti juurde, number oli kell 13.
lg 1 ja
26.11.2009.a väärteoasjas nr 2302,09,011757 tehtud otsusega (VT toim lk 37) karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 3 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut ning
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo menetluse lõpetas kohtuväline menetleja VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 järgi on rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga karistatav mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete 9 rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Nii väärteoprotokolli kui -otsuse kohaselt seisnes Kersti Kaasiku poolt liiklusnõuete rikkumine LE § 91, 105 ja 227 nõuete rikkumises, seejuures on menetlusalune isik pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime LE § 91 ja § 105 rikkumisega ja
LE § 91 esimese lause kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 105 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. Ehkki nii LE 91 kui § 105 kohustavad expressis verbis vaid teiste liiklejate (ja LE § 91 ka teel töötajate) ehk isikute ohustamisest hoidumiseks ja nii väärteoprotokolli kui otsuse teokirjelduse kohaselt sõitis Kersti Kaasik otsa pargitud sõidukile, mis ei ole aga liiklejaks LE § 2 p 21 mõistes, on LE § 91 ja § 105 nõuete rikkumine omistatav ka liiklemiseks kasutatava liiklusvahendi ohustamise puhul. Nimelt peavad vastavalt
lg 1 kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida mistahes ohtu ja kahju tekitamist, sh kahju parkivatele liiklusvahenditele. LE § 227 kohaselt kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Kaebuse kohaselt eitas Kersti Kaasik tema poolt väärtegudena kvalifitseeritud tegude toimepanemist, s.o. sõiduautoga Opel Vectra Vectra, reg. märgiga XXX (edaspidi Opel) otsasõitu pargitud sõiduautole Toyota Land Cruiser, reg. märgiga xxx (edaspidi Toyota) ehk liiklusõnnetuse põhjudtamist ja sellele järgnenud liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist teatamise nõudeid rikkudes. Kohtumenetluses selgitas kaebaja, et ei soovi vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust osas, milles väärteomenetlus lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o
Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab kohus VTMS § 123 lg 2 järgi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Kuivõrd
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on otseses seoses
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoga, arutab kohus sõltumata kaebaja avaldusest seoses kaebuse piiridega sisuliselt mõlemat väärtegu. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolu, et Kersti Kaasik juhtis 15.07.2009.a Tallinnas Paldiski mnt 68a juures asuvas parklas VV kuulunud sõidukit Opel. Samuti ei ole kaebaja vaidlustanud asjaolu, et tema 15.07.2009.a parklas Opeli juhtimise ajal sellega tagurdas. Kaebaja on vaidlustanud tagurdamisel samasse parklasse pargitud Toyotale otsa sõitmise fakti ja selle otsasõiduga liiklusõnnetuse ning varalise kahju tekitamise KLja VV, samuti talle etteheidetava teo toimepanemise aja (kell 13.25), väärteoasjas tõendite kogumise ja kogutud tõendite hindamise. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited selle kohta, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev märge väidetava väärteo toimepanemise 10 aja kohta on ebaõige, samuti et tehtud järeldused, mille kohaselt põhjustas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas liiklusõnnetuse Kersti Kaasiku poolt sõiduki tagurdamine, ei ole leidnud asjas tõendamist, on umber lükatud väärteoasja kaebemenetluses uuritud tõenditega. Samuti ei ole kohus tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetluse olulist rikkumist. Väärteootsuse kohaselt on LE § 91, § 105 ja § 227 nõuete rikkumine tõendatud menetluse käigus kogutud materjalidega. Väärteoasjas otsuse tegemise ajaks olid väärteoasjas kogutud materjalideks ehk tõenditeks sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemiga (VT toim lk 1), Politseiameti fototabel 5 lehel 10 fotoga (VT toim lk 4-8), Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi fototabel 3 lehel 5 fotoga (VT toim lk 9-11), tunnistajate KL15.07.2010.a ütlused (VT toim 15) ja GV28.10.2009.a ütlused (VT toim lk 16), 23.07.2009.a ja 26.08.2009.a Kersti Kaasiku kui tunnistaja ütlused (VT toim lk 25 ja 27) ja 28.10.2009.a Kersti Kaasiku kui menetlusaluse isiku ütlused (VT toim lk 28), 07.09.2009.a ekspertiisiakt nr LT-210-09/3399 (VT toim lk 20-22; 27.08.2009.a ekspertiisimäärus VT toim lk 19; õiend ekspertiisi maksumuse kohta VT toim lk 23). Samuti oli Kersti Kaasik esitanud 09.11.2009.a vastulause väärteoprotokollile ja väärteoasjas oli olemas videosalvestus. Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 30.07.2009.a kaaskirjast väärteomaterjalide edastamisel Põhja Politseiprefektuuri nähtub, et VT toim lk 12-14 olevad 5 fotot 3 lehel on fototabelina esitanud Põhja Politseiprefektuurile Lääne Politseiprefektuur - seega olid ka need fotod väärteoasjas tõenditena olemas. Tunnistajatena kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikud on andnud vande all ütlused ka kohtumenetluses. Samas kaebaja poolt korduvalt viidatud kohtuvälise menetleja ametniku A. Mölli ütlused ei ole olnud tõenditeks kohtuvälises menetluses ega ole seda ka kaebemenetluses, mistõttu tuleb kõik kaebaja viited A. Mölli väidetavatele avaldustele jätta asjas tähelepanuta. Kaebuse kohaselt ei tõenda väärtegude toimepanemist kaebaja poolt otseselt mitte ükski tõend eraldivõetuna ega ka tõendid kogumina, kohtuvälise menetleja väited tuginevad üksnes eeldustele, oletustele ja tuletustele ja menetleja väited ei ole tõendatud ega kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatavate tõendite kaudu. Kohus sellise väitega ei nõustu. Väärteod olid tõendatud kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ja on seda jätkuvalt ka kaebemenetluses uuritud tõendite alusel. Kohtu hinnangul nähtub
lg 1 väärteo objektiivse tunnusena Kersti Kaasiku käitumisest tingitud liiklusõnnetuse toimumine 15.07.2009.a Tallinnas Paldiski mnt 68a juures asuvas parklas kõige selgemalt väärteoasjas uuritud videolt ning tunnistaja GV ütlustest, samuti kinnitavad kaebaja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist tema enda ütlused istungil. Kaebaja on kohtuistungil video uurimisel kinnitanud, et videol nähtav liikuv sõiduk oli tema juhitud Opel, millega ta videolt nähtava liikumise ajal parklast lahkus. Videolt on nähtav, et faktiliselt oli kaebajal võimalik liikuda Toyota kõrvalt parkimiskohalt välja sujuvalt eemale tagurdades. Selle asemel valis kaebaja parklast lahkumiseks manöövriterohke liikumisviisi piiratud alal sisuliselt teiste parkivate sõidukite vahel. Kaebaja juhitud sõiduki liikumine on videolt nähtuna silmnähtavalt ebakindel ja mittesujuv, auto ümberpööramiseks toimunud otsesuunas liikumised ning tagurdamised ei toimunud maksimaalses võimalikus ulatuses, mis tingis sõidukile korduvalt sobivaima liikumissuuna valimise ja liikumistrajektooride muutmise vajadust. Et valitud liikumisviis tekitas kaebajale probleeme ning selle liikumise jooksul kahtles ta valitud manöövrite edukas sooritamises ka ise, kinnitavad kohtu hinnangul ka kaebaja enda ütlused 17.03.2010.a kohtuistungil oma liikumise kirjeldamisel. Ka tunnistaja GV ütluste kohaselt liikus kaebaja manööverdades tähelepanu äratanud imelikul viisil, mis jättis temast mulje, justkui püüaks ta ühe koha peal ümber keerata; kaebaja manöövrid tunnistaja sõiduki läheduses tekitasid tunnistajas tunde, et kaebaja sõiduk võib sattuda kontakti tunnistaja sõidukiga ning hiljem tajus tunnistaja kaebaja sõiduki liikumist jälgides, kuidas kaebaja auto sõitis sisse maasturile. Kohus on seisukohal, et videolt 11 nähtub üheselt ja ilmselt, et Toyota paremal külje suunas tagurdades liikus Opel sellele tõepoolest parema tagumise nurgaga sedavõrd lähedale, et võimalikuks sai Toyota vasaku esikülje ja Opeli parema tagaosa kontakt. Vaatamata asjaolule, et videolt ei ole nähtav reaalne kahe sõiduki kokkupuude ja kokkupuutekoht ning seda kohta ei näinud oma autost ka tunnistaja GV, kinnitab sellise kontakti faktilist toimumist kohtu hinnangul sõidukite omavaheline asend hetkel, mil Opel on Toyota poole tagurdamise lõpetanud ja hetkeks seisatub. Samuti kinnitab videolt nähtav GV käitumine pärast Opeli lahkumist parkimisalalt, et Opeli liikumine oli temas tekitanud reaalse ohutunde nii seoses selle sõidukiga, milles ta ise istus kui ka Toyotaga. Et GV seejuures kahe auto kokkupuutehetkel kokku puutunud pindasid ei näinud, tema ütluste sisu ja nende usaldusväärsust ei mõjuta. Samuti ei oma asjas tähtsust videomaterjali salvestamise aja mittefikseerumine. GV reaktsioonidest videolt on üheselt näha, et Toyota juurde ei sattunud ta mitte juhuslikult, vaid ta liikus sinna kindla sihiga kontrollida sõiduki seisundit pärast Opeli liikumist, mida ta oli oma sõidukis istudes tajunud. Videolt nähtuvat Opeli lähimat asendit Toyota suhtes ja tunnistaja GV käitumist koos hinnates on kohtu jaoks üheselt ilmne, et Opel ja Toyota olid olnud omavahel reaalses kontaktis ning et see kontakt oli piisavalt tajutav ka GV sõidukisse. Asjaolu, et videolt ei ole nähtav Toyota kõikumine kontakti ajal, ei välista kohtu hinnangul, et selline kõikumisena kirjeldatud mõju oli tajutav sündmusele võrreldes kaamera asukohaga oluliselt lähemal asunud GVle. Et Toyota kõikumise võis põhjustada Opeliga kontakti asemel tuul, on ümber lükatud videost nähtava olustikuga sündmuskohal, milles mitte miski ei viita sedavõrd tugevale tuulele, mis oleks pannud Toyota või mistahes muu nähtava sõiduki liikuma. Kaebaja väited selle kohta, et sõidukite kontakti vähene intensiivsus välistab igasuguse Toyota tajutava kõikumise, on paljasõnalised. Et Opeli ja Toyota kontakti tulemusel tekkis varaline kahju, on tõendatud tunnistaja KLütlustega (et selliseid vigastusi autol varem ei olnud), ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastuvate sõidukite vigastuste kirjeldustega ning õnnetuses osalenud sõidukitest tehtud ja ekspertiisiakti lisadeks olevate fotodega. Kaebuse kohaselt puuduvad asjas tõendid selle kohta, et 15.07.2009.a oleks tekkinud mistahes kahju VV. Seoses liiklusõnnetusega varalise kahju põhjustamisega on Riigikohus kohtuasjas nr 3-1-1-117-04 10.12.2004.a otsuse p 7 märkinud, et üksnes väärteoprotokolli rikkumise kirjelduses sisalduvat viide isikutele varalise kahju tekitamise kohta ei saa lugeda piisavaks teabeks kahju kohta ning et lisaks kahju saanud isikule tuleb protokollis näidata ära ka, milles kahju seisnes (välja tuleb tuua autodel tekkinud kahjustused), kuid sellise kahju näitamise kohustuse rikkumise puhul ei ole siiski tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsustega tuvastatud ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud ja autodel olevad kahjustused on fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega. Kohus on seisukohal, et ka käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis ja otsuses üksnes KLja VV varalise kahju tekkimise fakti märkimisega ja selle konkretiseerimata jätmisega väärteomenetluse õigust oluliselt rikutud. Ka käesoleval juhul ei ole väärteoasjas tehtud otsusega tuvastatud kahju rahalist suurust ega seda menetlusaluselt isikult välja mõistetud ja autodel olevad kahjustused on tõendatud autodest tehtud fotodega. Varalise kahju tekkimise faktiks piisab vara seisukorra mistahes määral ja ulatuses halvendamisest võrreldes selle seisukorraga kahju tekitanud sündmusele eelnenud hetkel. Seega piisab käesoleval juhul VV kahju tekkimise tuvastatuks lugemiseks ka tema sõiduki tagastangel õnnetusjärgsete nühkejälgede tuvastamisest. Kas sellise kahju kõrvaldamine omab omaniku jaoks ka tegelikku tähtsust ning nõuab rahalisi vahendeid,
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste tuvastamiseks tähtsust ei oma. 12 Kuivõrd menetlusalune isik ei veendunud parkimiskohalt lahkumisel sõidu alustades valitud manöövrite ohutuses ning tekitas tagurdamisel tuvastamist võimaldanud varalise kahju, on üheselt tõendatud Kersti Kaasiku poolt LE § 91 ja 105 nõuete rikkumine ja sellega
mõistes liiklusõnnetuse põhjustamine ehk
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste vastava teo toimepanemine. Kaebaja on esitanud süüdistuse suhtes kahtluse tekitamiseks väite, et Toyotat võis tegelikult vigastada hoopis see sõiduauto, milles istus ja millest väljus tunnistaja GVja et selline vigastamine võis toimuda kell 13:42, mis oli kohtuvälise menetleja poolt esialgu avaldatud väärteo toimepanemise aeg. Kohus on seisukohal, et kaebaja sellised väited on ebaloogilised ja vastuolus asjas tuvastatud asjaoludega. Tunnistaja GVkohtus vande alla antud ütluste kohaselt märkis ta kaebaja sõiduki numbri üles pärast seda kui oli tajunud Opeli ohtlikku liikumist ja fikseerinud kriimustused Toyota juhiuksel. Kaebaja ütlustest nähtuvalt lahkus tema sündmuskohalt 13:
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliste tunnuste esinemise ning teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, on asjas leidnud tõendamist, et Kersti Kaasik on 15.07.2009.a pannud toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja et tema karistamine selle teo eest ning temalt väärteomenetluses tekkinud kuludena ekspertiisikulu väljamõistmine VTMS 38 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 ning § 180 alusel on olnud õiguspärane. Arvestades kaebajal üksnes ühe varasema väärteokaristuse olemasolu ning väärteo toimepanemist hooletusest peab kohus põhjendatuks K. Kaasiku karistamist rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses. Kuivõrd kohtuväline menetleja on võimaldanud menetlusalusel isikul KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv ositi ning kohtul puudub võimalus kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada, on õiguspärane ka kaebajale võimaluse andmine trahvi ositi tasumiseks kohtuvälise menetleja poolt määratud aja jooksul. Seoses
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo menetluse lõpetamisega VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse samuti muutmata. Kuna VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamine on kohtuvälise menetleja otsuses motiveeritud ja väärteoasjas on tõendatud ka
lg 1 vastava väärteo tunnuste esinemine kaebaja käitumises ning menetleja ei ole
lg 1 tunnustele vastava väärteo menetlemisel rikkunud väärteomenetluse õigus, puudub alus selles osas väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti puudub kohtul võimalus kaebemenetluses menetlusaluse isiku olukorda raskendada ja teda otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise asemel rahatrahviga karistada. Vaidluse all ei ole ning kaebaja ütlustega on tõendatud, et kaebaja 15.07.2009.a varalise kahju tekitanud liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, ehkki politseile teatamine oli selles olukorras vastavalt LE § 227 kohustuslik. Kaebaja ütlused, et ta õnnetust ei tajunud, ei välista
Kohus on seisukohal, et Kersti Kaasik pani ka
lg 1 vastava väärteo toime hooletusega, kuivõrd tähelepanelikuma ja hoolsama suhtumise korral tal oli võimalik õnnetuse toimumist tajuda oma sõiduki asukohta Toyota suhtes peeglitest kontrollides, samuti pidi autot juhtivale kaebajale olema tuntav seisva sõidukiga kontaktist tekkinud liikumistakistus. Kaebaja väide, et autos istudes ei ole kuuldav vastu autot löömise heli, ei ole asjakohane, kuna inimese löögist tekkivast helist ja teise sõiduki vastu liikumisel tekkivast liikumistakistusest juhil tekkiv tunnetus ei ole samastatavad. Vastavalt VTMS § 23 hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale 16 makstud mõistliku suurusega tasu üksnes väärteomenetluse lõpetamise korral vaid VTMS § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse kogu ulatuses muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata ning väärteomenetlust VTMS § 29 alusel ei lõpetata, jätab kohus rahuldamata ka kaebaja taotluse talle menetluskulude hüvitamiseks. Marie Tammsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.