lg 1 mõttes ja kuuludes MTpeaspetsialisti ametikoha kõrval OÜ L E K juhtorganisse, rikkus Enn-Toivo Annuk
lg 2 p 2 tulenevaid töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime
Väärtegu on toime pandud alates 05.02.2008.a Tallinnas Narva mnt 9j. Enn-Toivo Annuk on 13.03.2001.a käskkirjaga nr 1040-p alates 19.03.2001.a nimetatud Tolliameti tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse peaspetsialisti ametikohale ja 12.11.2008.a MTpeadirektori käskkirjaga nr 2688-k loeti jätkuvaks Enn-Toivo Annuki teenistussuhe ametinimetusega tollikontrollitalituse peaspetsialist. Töötades MTtollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialistina aktsiisialuste kaupade tollikontrolli alal, kuulus Enn-Toivo Annuk samal ajal alates 05.02.2008.a OÜ L E K juhatusse. MTtollikontrolli osakonna peaspetsialisti ametijuhendi järgi on peaspetsialisti töö põhieesmärk aktsiisikaupade tollikontrolli korraldamine ning teenistusülesannete hulgas: tollikontrolli aastaplaanide, aastaplaanide täitmise aruannete ja tööaruannete koostamine; tollikontrollialaste töökorralduslike juhendite väljatöötamine tollieeskirjade rakendamiseks, nende täitmise kontrollsüsteemi väljatöötamine ning arendamine; ameti struktuuriüksuste juhendamine tollikontrolli puudutavas valdkonnas ning avalikkuse teavitamine tollieeskirjade täitmise tagamiseks; õigusaktide eelnõude läbivaatamine ning muudatus-ja täiendusettepanekute tegemine; tollikontrollialase koostöö arendamine teiste struktuuriüksustega, samuti teiste ametiasutuste organisatsioonide ja äriringkondadega; osalemine koostöölepingute koostamisel. Enn-Toivo Annuk peaspetsialistina on ametiseisundit omavaks isikuks
lg 2 järgi ja ametiisikuks
Tähtsust ei oma, kas menetlusalune isik töötab äriühingu juhatuses majandusliku kasu saamise eesmärgil või mitte, sest seadusandja on seadnud töökoha-ja tegevuspiirangute kehtestamisel
lg 2 p 2 mõttes eesmärgiks abstraktse korruptsiooni ohu ning huvide konflikti tekkimise vältimise. Vastulause ja selle lisas esitatut kohtuvälise menetleja ametnik otsuse kohaselt otsuse tegemisel ei arvestanud, v.a juhatusest lahkumise fakti, mida kohtuvälise menetleja ametnik käsitles karistust kergendava asjaoluna lisaks kehtivate karistuste puudumisele. 15.03.2010.a esitas Enn-Toivo Annuki kaitsja 19.02.2010.a kohtuvälise menetleja otsusele Harju Maakohtusse kaebuse, milles taotles vaidlustatud otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist Enn-Toivo Annuki suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning
Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja hinnanud valesti väärteoasjas nr 2301,10,000001 kogutud tõendeid, jätnud osa asjas kogutud tõendid hindamata, seadust valesti kohaldanud ning teinud seeläbi ebaõige otsuse, mis tuleb täies mahus tühistada.
lg 2 p 2 tulenevad töökoha- ja tegevuspiirangu nõuded on ebaproportsionaalsed ja põhiseadusega vastuolus olevad. Kaebuse kohaselt ei ole Enn-Toivo Annuk ametiisikuks
mõistes ja seega ei saa teda karistada
sätete rikkumise eest. Enn-Toivo Annuk töötab MTi tollikontrolli osakonna peaspetsialisti ametikohal, ametijuhendi kohaselt ei ole tal mitte ühtegi alluvat, samuti puudub tal ametikoha kohaselt õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Ametijuhendi kohaselt ei esine Enn-Toivo Annuki puhul mitte ühtegi teenistusülesannet, mille täitmisel võiks tal tekkida ametiseisund
Ametiseisundi olemasolu tuvastamine ei ole põhjendatud ka väärteootsuses ning jääb arusaamatuks, milliste konkreetsete tõendite alusel on kohtuväline menetleja jõudnud 2 järeldusele, et Enn-Toivo Annuki puhul on tegemist
järgi ametiseisundit omava ametiisikuga. Isegi juhul kui Enn-Toivo Annuki puhul oleks tegemist ametiseisundit omava isikuga
mõttes, on
lg 2 p 2 vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta antud kohtuasjas kohaldamata.
lg 2 p 2 toodud piirang riivab ebaproportsionaalselt isiku põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, selline absoluutne piirang ei aita mitte mingil määral kaasa piirangu eesmärgi (abstraktse korruptsiooniohu vähendamisele) saavutamisele, ei anna võimalust haldusorganil kaalutlusõiguse kasutamiseks ja sellise kaalutlusõiguse võimaluse puudumine on põhiseadusevastane.
lg 2 p 2 toodud piirangu vastuolu põhiseadusega on tunnistanud ka Eesti Vabariigi Justiitsministeerium. Riigikogu menetluses on uus korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis muudab oluliselt kehtivat õiguslikku regulatsiooni ja uue seaduse kohaselt ei oleks Enn-Toivo Annuki poolt väidetavalt sooritatud väärtegu enam karistatav. Täiendavalt avaldas kaitsja, et 10.03.2010.a pöördus Tallinna linnapea õiguskantsleri poole taotlusega võtta menetlusse küsimus
lg 2 p 2 sätestatud töö- ja tegevuskohapiirangu põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja 27.04.2010.a. teatas õiguskantsler, et on avaldusest lähtuvalt alustanud vastavalt õiguskantsleri seaduse § 15 menetlust, kontrollimaks
Samuti taotles kaitsja kohtukulude jätmist kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles ta kaebuse rahuldamisega ei nõustu ja on seisukohal, et Enn-Toivo Annuki tegu vastab süüteokoosseisule, puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Rahatrahvi suurus on määratud oluliselt alla keskmise sanktsioonimäära proportsionaalselt süüteo raskusastmega. Riigikohus on märkinud, et ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks ei ole lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine, vaid piisab sellest, kui isik saab niisuguse otsuse tegemise protsessi sisuliselt suunata. Menetlusalune isik saab suunata tollikontrollitalituse peaspetsialistina teiste töötajate järelevalveotsuseid ja Enn-Toivo Annukil ei peagi olema alluvaid, samuti ei pea ta isiklikult vastu võtma teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, kuid tema saab neid protsesse suunata. Vastavalt KrMS § 2 lg 4 on üheks kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kohtuvälise menetleja otsus on põhistatud. Riigikohtu lahendist kohtuasjas nr 3-1-1-109-09 tuleneb otseselt, et kaalutlusotsustuse tegemiseks
lg 2 p 2 alust ei anna ja selles sättes sisalduv keeld on imperatiivse iseloomuga. Antud koosseisu puhul ei ole vaja tuvastada konkreetset korruptsiooniohtu, seadusandja on seadnud töökoha- ja tegevuspiirangute kehtestamisel
lg 2 p 2 mõttes eesmärgiks abstraktse korruptsiooniohu ning huvide konflikti tekkimise vältimise. Riigikogu menetluses olev korruptsioonivastane seaduse eelnõu tuleb jätta käesoleval juhul tähelepanuta. Karistamisotsuste tegemisel ei ole võimalik lähtuda tulevikus aset leidvatest sündmustest või oletustest, kuid õiguse allikaks saavad olla Riigikohtu lahendid. Riigikohus on vähemalt kahel korral arutanud
lg 2 p 2 keelu rikkumist ja õigusnormi põhiseaduslikkuse vastuolu küsimust tõusetunud ei ole. Sellised piirangud on õigustatud ja vajalikud,
lg 2 p 2 ei ole vastuolus põhiseadusega ning Harju Maakohus on pädev väärteoasja arutama täies ulatuses kuni lahendini. Abstraktse korruptsiooniohu vähendamine on õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus. Kohtuistungil jäid kaebaja ja kaitsja kaebuse ning selle täienduse juurde ning kohtuvälise menetleja esindaja kaebusele esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et tema ametiülesandeks on ametijuhendist tulenevalt aktsiisikaupade tollikontrolli korraldamine ja rakendamine ja ta ei tee seda üksi, lahendusi otsustatakse kolleegidega ühiselt. Strateegiliste arenguplaanidega seoses osaleb ta nii plaani 3 koostamisel kui selle täitmise jälgimisel ja aruannete koostamisel, aastaplaani täitmise jälgimisel annab soovituslikke korraldusi plaani tõhusamaks täitmiseks. Piiripunktidesse antavad juhised on seadusandluse muutumisel selle selgitamiseks. Tollikontrolli juhendite väljatöötamisel osaleb ettepanekute tegemisel juhendite muutmiseks, samuti struktuuriüksuste juhendamisel kontrolli puudutavates valdkondades. Alluvaid ei oma, väärteomenetlusi ja teenistuslikku järelvalvet ise läbi ei vii, kontrolle ei teosta, ühtegi otsust vastu ei võta. Kooskõlastab seadusandlikke küsimusi puudutavaid õiguslikke hinnanguid. Dokumentidest vaatab läbi esitatud juhendeid ja kontrollijate taotlusi seoses tehnoloogiliste küsimustega. OÜ L E K juhatuse liige oli vaid selleks, et osaleda vara võõrandamisel, aga see osutus majanduslanguse tõttu võimatuks. Seoses kohtuvälises menetluses antud ütlustega avaldas, et lause korralduste andmise kohta seoses tollikoridorides liikuva kauba saatusega on kontekstist välja rebitud ja vaid osa tollikontrolli üldist spetsiifikast puudutavast jutust, mida ta ütluste andmisel rääkis. Uute aktsiisiladude avamise või muudatuste korral teostatav dokumentide kontroll on vaid tehnilist laadi, mille käigus vaadatakse dokumentide järgi, kas sellise tehnoloogia järgi on üldse võimalik toota või ei ja see puudutab vaid biokütuse lubasid. Kaitsja avaldas, et kaebajal ei ole olnud ega ole ka asja kaebemenetluses arutamise ajal ametiseisundit tulenevalt ametikohast, tal ei ole ühtegi vastavat pädevust, sh pädevust võtta vastu otsuseid ja ta ei mõjuta ka otsuste vastuvõtmist sisuliselt, tema käitumises puudub väärteokoosseis. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna kaebaja on
Ametiseisundi omamiseks piisab sellest, kui isik saab suunata järelvalveotsuste langetamist teiste isikute suhtes ja seda kaebaja sai ja saab. Isikule ei olegi heidetud ette, et tema võtab vastu otsuseid. Ehkki väärteoprotokollis ei ole märgitud väärteo toimepanemise lõppemise aega, on selleks ajaks juhatuse otsuse tegemise aeg tema juhatuse liikme kohalt välja arvamiseks, mis nähtub väärteootsusest. Väärteootsuse tegemisel tugines kogutud materjalidele, sh menetlusaluse isiku ütlustele. Annika M u ei kuulatud kohtuvälises menetluses üle, kuna asjaolud olid niigi selged, ametiseisundit kinnitasid menetlusaluse isiku enda ütlused. Ka kaebaja ütlused kohtus kinnitavad ametiseisundit. Tunnistajate ja Enn-Toivo Annuki enda ütlustega on tõestatud OÜ L E K juhatusse kuulumine. Kuna isikul on ametiseisund, allub ta
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kaebaja ja kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad Lenna R ning Annika M , hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Enn-Toivo Annuki kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja väärteomenetlus Enn-Toivo Annuki suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas seisneb väärteoprotokolli kohaselt Enn-Toivo Annukile etteheidetav käitumine selles ja teda on menetlusaluse isikuna
järgi karistatud selle eest, et tema, olles MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialistina aktsiisialuste kaupade tollikontrolli alal ametikohal ametiisik
lg 1 mõttes, oli samal ajal alates 05.02.2008.a OÜ L E K juhatuse liige, rikkudes sellega
Vastavalt VTMS § 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja 4 väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Ehkki väärteoprotokollist nähtuvalt algas Enn-Toivo Annukile etteheidetav tegu veebruaris 2008.a ja protokollist ei nähtu talle etteheidetava teo lõppu, ei tõusetu kohtu hinnangul käesoleval juhul siiski küsimust väärteo võimalikust aegumisest ja etteheidetava teo ebaselgusest. Kuivõrd Enn-Toivo Annukile on etteheidetav MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialisti ametikohal töötamise ja OÜ L E K juhatuse liikmeks olemise üheaegsus, siis on üheselt arusaadav, et menetlusalusele isikule heidetakse ette kogu osundatud staatuste üheaegse kulgemise aega - see on aeg kuni kas ametikohal töötamise või juhatuse liikmeks olemise aja lõpuni. Vaidluse all ei ole ning nii Enn-Toivo Annuki ja tunnistaja Lenna R ütlustega kohtuistungil kui äriregistri teabesüsteemi 07.01.2010.a andmete väljatrükiga (VT toim lk 39-42) ja 01.02.2010.a OÜ L E K juhatuse koosoleku protokolliga nr 2 (VT toim lk 59) on tõendatud, et Enn-Toivo Annuk oli OÜ L E K juhatuse liige 05.02.2008.a kuni 01.02.2010.a. Seega ei ole vaidluse all, et väärteoprotokolli koostamise ajal oli menetlusalune isik kestvalt nii osundatud töökohal kui juhatuse liikme staatuses ning et selline seisund säilis Enn-Toivo Annukil kuni 01.02.2010.a. Tolliameti peadirektori 11.05.2001.a teatisest loa andmise kohta (VT toim lk 52) nähtub küll, et Tolliameti peadirektor oli seisuga 11.05.2001.a andnud Enn-Toivo Annukile loa tegelemiseks ettevõtlusega tollitööst vabal ajal, kuid RKKO on lahendis nr 3-1-1-109-09 p 11 sellise ettevõtlusega tegelemiseks antud loa osas märkinud, et "
lg-s 1 nimetatud ametiisikul on keelatud olla äriühingu juhtorgani liikmeks, v.a seaduses sätestatud juhtudel, ja sellisest keelust kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka
lg 3 alusel saadud nõusolek, kuivõrd äriühingu juhtorgani liikmeks olek ei ole kõnealuse sätte mõttes käsitatav ettevõtjana tegutsemisena." Seega ei mõjuta Tolliameti peadirektori 11.05.2001.a teatisest nähtuv luba ettevõtlusega tegelemiseks hinnangut Enn-Toivo Annuki käitumises
Samuti ei oma väärteoasjas tähtsust tõenditena kogutud OÜ L E K põhikiri (VT toim lk 6-7), OÜ L E K 2008.a majandusaasta aruanne (VT toim lk 8-18) ja Enn-Toivo Annuki poolt esitatud 2008.a ja 2009.a majanduslike huvide deklaratsioonid (VT toim 28-34).
lg 2 p 2 kohaselt on
lg 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Seega laieneb
lg 2 p 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist Enn-Toivo Annukile ette heidetakse, üksnes
lg 1 nimetatud ametiisikutele ja käesoleva väärteoasja lahendust esmaselt määravaks küsimuseks on, kas Enn-Toivo Annuk oli MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialistina ametiisik
Menetlusaluse isiku kaitsja leidis kohtule esitatud kaebuses, et menetlusalusel isikul puudus väärteoprotokollis märgitud ajal ja ka vaidluse kohtus lahendamise ajal ametiseisund
lg 2 mõttes, mille tõttu ei laiene talle sama seaduse § 19 lg 2 p 2 sätestatud piirangud.
lg 1 kohaselt on ametiisik sama seaduse järgi § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Vastavalt
lg 2 on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Kui
2. lõike p 1-28 5 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ainuüksi nende ametikohast ja nende puhul ei ole täiendavalt vajalik tuvastada ametiseisundit
lg 2 mõttes, siis
Vaidluse all ei ole ning tõendatud on, et 13.03.2001.a Tolliameti peadirektori käskkirjaga nr 1040-p (VT toim lk 24) nimetati Enn-Toivo Annuk alates 19.03.2001.a Tolliameti tollijärelevalve osakonna kontrollitalituse peaspetsialisti ametikohale, 17.02.2004.a MTi peadirektori kohusetäitja käskkirjaga nr 1210-k loeti Enn-Toivo Annuki teenistus jätkuvaks MTi teenistujate koosseisus tollikontrolli osakonna peaspetsialistina ja 12.11.2008.a MTi peadirektori käskkirjaga nr 2688-k (VT toim lk 26) loeti jätkuvaks Enn- Toivo Annuki teenistussuhe ametinimetusega tollikontrollitalituse peaspetsialist. Samuti ei ole väärteoasjas vaidluse all ning MTi peadirektori 30.12.2008.a käskkirjaga nr 78-P kinnitatud MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialisti ametijuhendiga (VT toim lk 21) ja sellele eelnevalt MTi peadirektori 16.01.2007.a käskkirjaga nr 17-P kehtestatud ametijuhendi (VT toim lk 22) ja MTi peadirektori 22.06.2004.a käskkirjaga nr 412-P kehtestatud ametijuhendiga (VT toim lk 23) on tõendatud, et MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse peaspetsialisti ametiülesannete hulka kuuluvad aktsiisialuste kaupade tollikontrolli alal tollikontrolli aastaplaanide, aastaplaanide täitmise aruannete ja tööaruannete koostamine; tollikontrollialaste töökorralduslike juhendite väljatöötamine tollieeskirjade rakendamiseks, nende täitmise kontrollisüsteemi väljatöötamine ning arendamine; ameti struktuuriüksuste juhendamine tollikontrolli puudutavas valdkonnas ning avalikkuse teavitamine tollieeskirjade täitmise tagamiseks; õigusaktide eelnõude läbivaatamine ning muudatus- ja täiendusettepanekute tegemine; tollikontrollialase koostöö arendamine teiste struktuuriüksustega, samuti teiste ametiasutuste organisatsioonide ja äriringkondadega, osalemine koostöölepingute koostamisel, koolituse kavandamisel ja lektorina koolitusel. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil, et vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olid ühe olulise tõendina menetlusaluse isiku ütlused oma ametiülesannete kohta. Samuti avaldas ta, et kuna kaebaja kohtuvälises ja kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised, on kaebaja istungil antud ütlused ebausaldusväärsed. Enn-Toivo Annuk on kohtuistungil selgitanud kohtuvälises menetluses oma ametiülesannete 6 kohta antud ütluste sisulist tähendust ja selle sisu erinevust protokollis fikseeritud sõnade puhtgrammatilisest tähendusest. Vastates kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele kohtus on kaebaja selgitanud, et kohtuvälises menetluses antud ütlused on ülekuulamist läbi viinud isik pannud kirja osaliselt kontekstist väljarebitutena ning et mõistet „korraldus“ tuleb sisustada üksnes kui üht võimalikku soovituslikku hinnangut. Kuivõrd kohtuvälises menetluses saadud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis puuduvad valdavas osas (VT toim lk 50 ütluste osas) konkreetsed küsimused, millele vastates isik neid ütlusi andnud on, ei saa kohus välistada Enn-Toivo Annuki väite tõelevastavust ning seda, et tema ütlused on protokollitud valikuliselt ja et tema üksikud väited on olnud laiemast kontekstist eraldatud ning et kirjalikult fikseeritud ütlused võimaldasid kohtuvälises menetluses nende tegelikule sisule mittevastavat tõlgendamist, mis on viinud kohtuvälises menetluses põhjendamatu otsuse tegemiseni. Sellist võimalust kui asjas püsivat kahtlust KrMS § 7 lg 3 kohaselt menetlusaluse isiku kasuks tõlgendades ning istungil ütluste andmise laadi ja nende sisu arvestades ei ole kohtu hinnangul Enn-Toivo Annuki kohtuvälises ja kohtumenetluses antud ütlused vastuolulised ja kohtus antud ütluste ebausaldusväärseks lugemiseks puudub alus. Kaebuse esitaja selgitused kohtuistungil olid muutumatud, põhjendatud ja konkreetsete eluliste asjaoludega seostatud, neis puudus ebausutavus ja ennastõigustav toon ning kohus hindab neid usaldusväärse tõendina kogumis teiste tõenditega. Tunnistaja Annika M on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli ja on kaebaja peamiseks tööülesandeks MTi tollikontrolli aktsiisikaupade järelvalve ja selle käigus juhendite koostamine, seaduste eelnõude läbivaatamine ja ettepanekute tegemine. Otsene kontrolli teostamine toimub regioonide tasandil, keskuse tasandil töötav T.-E. Annuk kontrolle läbi ei vii ja otsuseid ei tee. Ka ei teosta T.-E. Annuk järelevalvet isikute üle, kuid koordineerib seda kontrollide ühtlustamise ja ametisiseste juhendite andmisega, seejuures tähendab järelevalve mõiste üldiste suuniste andmist ja poliitikaid. Kui konkreetse kontrolli käigus tõusetub küsimus seoses kehtiva juhendi kohaldamisega, siis annab T.-E. Annuk juhtnööre juhendite täitmisel tekkida võivate ebaselguste lahendamiseks, õiguslikke hinnanguid juhendite tõlgendamiseks. Sellised hinnangud on soovituslikud, ei ole kohustuslikud ja sanktsiooni nende hinnangute mittejärgmisele ei järgne. T.-E. Annuk jälgib, et kontrolli teostataks ühtsetel alustel, tollikontrolli efektiivsust ja aktsiisimaksude laekumist tervikuna. Korraldusi teistele töötajatele annab T.-E. Annuk kas tunnistaja kaudu või neid eelnevalt tunnistajaga kooskõlastades. Biokütuse lubade andmisel annab kooskõlastuse maksude osakonnale, kes otsustab loa väljaandmise. Erimärgistatud kütuse asendamisel otsetoetustega, mis on T.-E. Annuki suur ülesanne, töötab ta koos ministeeriumitega. Vaidluse all ei ole, et Enn-Toivo Annuk oma ametikohal riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel väidetava väärteo toimepanemise ajal ei osalenud. Samuti nähtub kohtu hinnangul vääreoasjas uuritud tõendite kogumist üheselt, et oma ametikohal ta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ainuisikuliselt vastu ei võtnud ja kohtuvälise menetleja esindaja väitel talle seda ka ette heidetud ei ole. Teisi isikuid puudutavate otsuste ning toimingute kujunemise protsessis osalemist puudutavalt loeb kohus kaebaja ja tunnistaja Annika M ütlustega tõendatuks, et Enn-Toivo Annuk osaleb selles protsessis kollegiaalselt teiste MTi tollikorralduse osakonna tollikontrollitalituse liikmetega ja seejuures annab Enn-Toivo Annuk oma seisukoha selliste otsuste kujunemise protsessis kas oma vahetu juhi Annika M kaudu või tema eelneval kooskõlastusel. Seejuures ei nähtu väärteoasja materjalidest kohtu hinnangul, et selles otsuste kujunemisfaasis, kus Enn-Toivo Annuk vastavas protsessis osaleb, oleks tema kaastegutsemisel antavad juhtnöörid tulevase otsuse kujunemisse lõpliku otsustuse vastuvõtja tegevust kohustuslikult ega otsustavalt määravad. Biokütuse lubade andmise otsustusprotsessis antav kooskõlastus põhineb vaid tehniliste andmete võrdlusel. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja Annika M ütlustest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et Enn7 Toivo Annuki võimalus panustada lõpliku otsustuse kujunemisesse piirdub peamiselt kehtestatud norme sisustavate ja seejuures üksnes soovitusliku loomuga sõnumitega. Vaatamata Enn-Toivo Annuki ametijuhendi üldsõnalisusele ja selles avarat sisustamist võimaldavate väljendite sisaldumisele oli Enn-Toivo Annuki ametist tulenev pädevus kohtu arvates reaalselt siiski piiratud vaid üldiste ja põhimõttelist laadi õiguslike selgituste ja hinnangute andmisega ning tal puudus tegelikult võimalus teistele isikutele kohustuslike otsuste vastuvõtmiseks kui ka niisuguste otsuse tegemise protsessis olulise panuse ja mõjuga osalemiseks. Ametiisiku teenistuslikust pädevusest lähtuv, kuid seejuures lõppotsustuse suhtes määrava tähtsuseta osalus otsustuse kujunemise protsessis isikule
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Enn-Toivo Annuki osalus mistahes otsustuste tegemise protsessis oli nii ajaliselt, ruumiliselt kui mõjuvõimult liiga kaugel lõpliku otsustuse tegemisest, et sellisest mõjust oleks võimalik tuvastada ametiseisundiks vajalikku teenistuslikku pädevust. Enn-Toivo Annuki teenistuslikust pädevusest tuleneva tööpanuse sisulist mõju teistele isikutele kohustuslike otsustuste kujundamisel ei saa lugeda selliseks, et teda saaks pidada
Kuna kohus ei loe Enn-Toivo Annukit ametiisikuks
lg 1 mõistes, ei laiene talle ka
lg 2 p 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist kaebajale ette heidetakse. Kuivõrd
lg 2 p 2 tulenev piirang Enn-Toivo Annuki suhtes ei kehtinud ja teda ei saa selle rikkumise eest
järgi karistada, tuleb juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 kohtuvälise menetleja otsus Enn-Toivo Annuki karistamises
Et
lg 2 p 2 lähtuv piirang käesolevas väärteoasjas Enn-Toivo Annuki suhtes ei kehti, ei kuulu see norm ka kohaldamisele ega ole asjassepuutuv. Kuna konkreetsesse vaidlusesse mittepuutuva sätte väidetavat vastuolu põhiseadusega maakohus hinnata ei saa, ei analüüsi kohus ka kaebuse ja selle täienduse väiteid
lg 2 p 2 vastuolu kohta põhiseadusega osas, milles see ei võimalda kaalutlusõiguse teostamist.
lg 2 p 2 tuleneva piirangu mittekehtimise tõttu kaebaja suhtes puudub kohtul ka nii võimalus kui vajadus hinnata äriühingu juhtorganisse kuulumise keelu sisu ja ulatust ning seetõttu ei oma asjas ka tähtsust tunnistaja Lenna R ütlused ning OÜ L E K 01.02.2008.a protokollid osas, milles need puudutavad OÜ L E K juhatuse liikmete vahelise tööjaotuse korraldamist. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks, kuid kuna sellele ei ole lisatud tõendeid menetluskulude tekkimise fakti ja nende suuruse kohta, puudub kohtul võimalus võtta kohtuotsuses seisukohta menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatuse osas. Marie Tammsaar Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.