Kriminaalasi nr 1-10-6935 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2010.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-6935 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margi
§ 76lg 1, maakohus määras: Mitte vabastada Aivo Kütt*i Järva Maakohtu 19.
jaanuari 2004.a. otsusega mõistetud karistuse 14 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 31.05.2010.a esitanud Tartu Maakohtule Aivo Kütt kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Järva Maakohtu 19.01.2004.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-165/2003 tunnistati Aivo Kütt süüdi
§ 114p.1 järgi ning karistuseks mõisteti 14 aastat vangistust. Karistusaja algus 21.05.2003.a, karistusaja lõpp 20.05.2017.a. 1
(4)Tegemist on esimese esildisega A.Kütti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Taotletud on vabastamist elektroonilise järelevalve alla. A.Kütt on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Järva Maakohtu otsusega 17.08.1999 KrK§ 144 lg.1- § 17 lg.6 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 8 kuud 2-aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele 07.09.2000.a. 2)Järva Maakohtu 08.11.1999.a. otsusega KrK § 139 lg.2 p.1 alusel rahatrahviga 1230 krooni. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Aivo Küttile soovitatakse riskide maandamiseks mitte tarvitada alkoholi, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, läbida katseaja jooksul kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid ja asuda tööle kohtu poolt määratud ajaks. Suhteid lähedastega- ema, kaks alaealist tütart eelmisest kooselust, abikaasa ja abikaasa tütar- hindab väga headeks. Töötas vangistuses, valib tööd. Eitab vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega ja ei seosta ka kuritegu alkoholi tarvitamisega, alkoholisõltlaseks ennast ei pea. Vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Ehkki sõnades toetab ühiskonna väärtushinnanguid, ei taju ta enda kuritegeliku käitumise ühiskonnaohtlikkust. On võtnud omaks vangla subkultuuri, kuid sõnades eitab seda omaksvõttu, omandanud kibestunud suhtumise õigussüsteemi. Probleemide määratlemisel keskendub välisele, vähendades oma vastutust. Vabanemiseks seatud eesmärgid realistlikud. Vangla toetab vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mis annaks pikema perioodi jooksul võimaluse jälgida vabaneja võimekust vabaduses toime tulla, vajadusel aidata tegeleda riskivaldkondadega. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu Aivo Kütti vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Aivo Küttil on vabaduses olemas elukoht abikaasa juures, kus elas ka varem. Abikaasa ja kinnistu kaasomanik on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks ja nõus abikaasat materiaalselt toetama. Potentsiaalne tööandja OÜ Traveter Ehitus on andnud nõusoleku võtta A.Kütt vabanemisel tööle. Kriminaalhooldaja arvates on A.Küttil alkoholisõltuvusprobleemid, mille tõttu pöörati ka varasem tingimisi karistus täitmisele. Uue kuriteo sooritamise risk seoses alkoholitarvitamisega kõrge. Oma süüd raskes isikuvastases kuriteos tunnistab osaliselt. Ka varem oli kriminaalhooldus, pere toetus, kindel elukoht, kuid varavastastele kuritegudele järgnes raske isikuvastane kuritegu vägivallaga. Sõltuvusprobleem seab kahtluse alla A.Kütti suutlikkuse pidada kinni elektroonilise järelevalve reeglitest ja piirangutest. Kohtuistungil 05.07.2010.a süüdimõistetu avaldas, et ta asub vabanemisel elama abikaasa juurde. Abiellus vanglas, koos elati varem. Alkoholisõltuvust ei ole, juba ammu on enda jaoks otsustanud alkoholi mitte üldse enam tarbida. Tal on hooliv pere. Pika vangistuse jooksul on saanud kõige üle järele mõelda. Kaitsja esitab kohtule isiku andmed, kes on nõus olema vabanenud A.Küttile tugiisikuks. Prokurör Aivo Kütti vabastamist ei toeta. Tuleb arvestada teo iseloomu, tegu on pöördumatu. Varasemast elukäigust näha, et tingimisi karistus pööratud täitmisele. Negatiivne kaalub positiivse üle. Kaitsja leiab, et kui seadusandja on näinud ette võimaluse esimese astme kuriteo sooritanut vabastada poole karistusaja järel, siis peab seda võimalikuks peetama. Tegu on liiga karmi karistusega juba I astme kohtu poolt, peaaegu maksimumkaristus. Inimeselt ei saa lootust ära võtta, lootusetu inimene on ühiskonnale kasutu. Iseloomustus vanglast on positiivne, ka enne vangistust usaldati teda- üks lastest jäeti A.Kütti kasvatada, järelikult sai temas kindel olla. Teda ollakse nõus tööle võtma. Statistiliselt panevad kõige vähem uusi kuritegusid toime need, kes on karistatud raskete kuritegude eest. Kaitsja hinnangul on positiivseid asjaolusid rohkem ja A.Kütt tuleks ennetähtaegselt vabastada. 2
(4)Kohtu seisukohad Aivo Kütt on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:
§ 76
lg 2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Kuna A.Küttile mõistetud karistus on 14 aastat, siis tuleb tal vabanemiseks karistusest ära kanda vähemalt 7 aastat vangistust. See aeg sai kantud 21.mail 2010. Seega on käesolevaks ajaks A.Küttil saabunud
§ 76
lg 2 p 1 sätestatud tähtaeg, see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Aivo Kütti vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole praegu põhjendatud. A.Kütt kannab kriminaalkaristust tapmise eest piinaval ja julmal viisil ja selle eest mõistetud karistus on 14 aastat vangistust. On õige, et tegemist on maksimumilähedase karistusega, kuid praeguseks on sellest ära kantud sedavõrd vähe aega, et kohtu hinnangul puuduks alus vabastamiseks ka juhul, kui karistus oleks lühem. Ärakantud karistusaeg 7 aastat vangistust on lühem kui käesoleval ajal võimalik miinimumkaristus taolise kuriteo eest. Kohus ei näe käesolevas asjas ühtki põhjust, miks peaks tegelikult ärakantav karistus kõige raskemaliigilise kuriteo eest jääma lühemaks kui võimalik miinimumkaristus. Ka kuriteo toimepanemise ajal oli miinimumkaristus sellise teo eest 8 aastat vangistust. Analüüsides karistuse mõju süüdimõistetule ja kujunenud hoiakuid, on kohus seisukohal, et need ei toeta ennetähtaegset vabastamist: A.Kütt peab ennast pigem ohvriks selles asjas, näeb pigem teiste süüd ja oma süüd vaid osaliselt. Asjaolu, et isik oma probleemide määratlemisel näeb põhiliselt väliseid tegureid, osutab, et ta minimeerib oma käitumises ja tegevustes enda rolli ja enda vastutust. See tähendab, et puudub soov põhjusi endas näha ja ka midagi teisiti teha. Sotsiaalprogrammid vangistuses on mõeldud kinnipeetavate mõjutamiseks ennast analüüsima, oma käitumist kriitiliselt hindama. Süüdimõistetu, kes teatab, et ta osaleb programmides ajaveetmise eesmärgil, kuulutab sellega tahtmatust lasta ennast mõjutada ja oma hoiakuid muuta. Kriminaalhooldusele on õigustatud määrata isik, kes näeb ja tunnistab oma vigu ja soovib neist vabaneda. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga, et A.Kütt ei tunnista tõsist riski- alkoholitarvitamist. On küll õige, et A.Kütti otsustust loobuda alkoholitarvitamisest saab kontrollida alles siis kui A.Kütt on vabaduses, kuid arvestades liiga vähest ärakantud karistusaega ja tegelike märkide puudumist Aivo Kütti hoiakute muutumisest, ei pea kohus Aivo Kütti vabastamist praegu põhjendatuks. Kohtunik Ü.Raag 3
(4)4
(4)