S § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas 5 000 (viis tuhat) krooni. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Mari Purtsak suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt Mari Purtsak´ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB Pank 10220034800017) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. Välja mõista süüdistatavalt Mari Purtsak´ilt joobe tuvastamisega tekkinud ekspertiisikulu summas 226 (kakssada kakskümmend kuus) krooni Lõuna Prefektuuri (Riia 132, Tartu) kasuks. Rahaline karistus ja sundraha tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 06.08.2010.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M.Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja Mari Purtsak süüdistuses KarS § 424 järgi. Kuriteo asjaoludena on ringkonnaprokurör märkinud järgmist: Kriminaalasja kohtueelse menetlusega on tuvastatud, et Mari Purtsak on juba 6 aastat oma puudega ema hooldaja, mis on tema tekitanud pingeid ja stressi. 11.06.2010.a. hommikupoolikul jõi ta ära 1,5 l siidri ilma, et oleks midagi söönud. Kuna ema tervis halvenes, oli vaja sõita X perearsti juurde. X sõitis ta läbi X, kus ta peeti kinni politsei poolt. Mari Purtsaku ütluste kohaselt on tal puhumise suhtes foobia, kuna varem on õhupall puhumisel katki läinud, mistõttu toimetati ta X X, kus tuvastati veres 2,33 mg/g kohta alkoholi. Politseitöötaja ütluste kohaselt oli Mari Purtsak haiglas ebastabiilse käitumisega, küll ei tahtnud korraldustele alluda, küll kutsus külla kohvi jooma, küll lubas kaevata. Mari Purtsak tunnistab end süüdi ja kahetseb. Varem on ta nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. X X ja perearsti tõenditega on tuvastatud, et Mari Purtsak on tõepoolest oma raske puudega ema hooldaja. Tema elukoht on lähimast 2 bussipeatusest X km kaugusel. Arvestades eeltoodut on adv.Margo Normann esitanud taotluse lisakaristuse kohaldamatajätmiseks. Taotlusega tuleb arvestada, kuna juhtimisõigusest ilmajäämine raskendab Mari Purtsaku teiste pereliikmete, s.h. 13-aastase poja toimetulekut igapäevaeluga. Samuti saab arvestada sellega, et Mari Purtsak ei ole varem toime pannud õiguserikkumisi. KarS § 57 lg.1 p.4 kohaselt on karistust kergendav asjaolu süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, kuid alkoholi tarvitamine ja joobnuna liiklusse minemine teiste juhtide ja muude isikute elu ohtu seades ei ole selline süütegu, mida saaks õigustada pingelise koduse olukorraga. Karistuse mõistmisel saab arvestada sellega, et raskelt haige ema juurest kodunt lahkumine tekitab lisapingeid ja ohtu ema tervisele, mistõttu on otstarbekas käskmenetluse kohaldamine. Süüdistatava süü ja muud iseloomustavad andmed: Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Prokuröri poolt esitatud tõendite loetelu: 1) Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 2) 2) Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 3 ) 3) Tunnistaja M. X ülekuulamise protokoll (tl 9-10) 4) Kahtlustatava M. Purtsaki ülekuulamise protokoll (tl 11-12) 5) Kaitsja taotlus koos lisadega (tl 21-23) Asitõendite ja salvestiste loetelu ning nende asukoht: puuduvad Andmed tsiviilhagist: puuduvad Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: puuduvad Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, Mari Purtsak süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. 5 000 krooni suuruse summas. Kriminaalasjas süüdistatakse Mari Purtsak`i selles, et tema, juhtis 11.06.2010.a kella 22.15 ajal X maakonnas X linnas X tänaval sõiduautot Volkswagen Passat riikliku reg nr XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus ühes grammis veres oli 2,40 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 lugeda lõplikuks tulemiks 2,33 mg/g. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Mari Purtsak toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PROKURÖRI ETTEPANEM KARISTUSLIIGI JA MÄÄRA OSAS Süüdi mõista Mari Purtsak KarS § 424 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 5000.- krooni. Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525.- krooni Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Mari Purtsak toimepandud tegu vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas Mari Purtsak õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Mari Purtsak süüd välistavaid asjaolusid ning Mari Purtsak tuleb KarS § 424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav Mari Purtsak tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase Mari Purtsak karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Mari Purtsak pani toime mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leiab, et Mari Purtsak´ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja Mari Purtsak süü suurust, tuleb Mari Purtsak süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära (a’ 50 krooni) s.o. 5000 (viis tuhat ) krooni.. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 6525.- krooni. Samuti on menetluskuludeks ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, milleks käesolevas asjas on AS X joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 226 krooni. Vastavalt
Süüdistatavalt Mari Purtsak`ilt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja ekspertiisikulu 226 krooni. Vastavalt
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Aivar Pellja Kohtunik 10.08.2010.a 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.