4-09-24953/2

4-09-24953 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-24953 (2230,09,003413) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Pertti Saare (Saar) kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse osakonna 21.10.2009.a. otsuse peale väärteoasjas nr 2230,09,003413 karistuse vähendamiseks Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Pertti Saar (isikukood: 38808020260, elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur (alates 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Pertti Saare kaebus rahuldada osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 21.10.2009.a otsus Pertti Saarele määratud põhi- ja lisakaristuse suuruse osas.
4. Määrata Pertti Saarele LS § 7419 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühikut, s.o 8 400 (kaheksa tuhat nelisada) krooni.
5. LS § 7419 lg 3 alusel võtta Pertti Saarelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.
6. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades (840 krooni kuus), arvates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220095147308 ja selgituseks väärteoasja number: 2230,09,
7. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
8. 21.10.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini otsusega väärteoasjas nr 2230,09,003413 karistati Pertti Saart LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 12 000 krooni ja lisakaristusena LS § 7419 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Pertti Saar 28.09.2009.a kell 06:47 Tallinnas Tehnika tänaval Veerenni tn ja Vana-Lõuna tn vahel mootorsõidukit isikuna, kelle 1 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,27 mg. P. Saar rikkus seega LS § 20 lg 4 nõudeid, pannes toime LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.
9. Kaebuse esitaja taotleb trahvi vähendamist ja juhtimisõiguse allesjätmist. Nii suure summa tasumine on väga raske isegi kuue kuu jooksul. Töötab käidu-elektrikuna ja sõita tuleb autoga mööda objekte elektri hooldus-paigaldustööde tegemiseks. Ei osanud arvata, et peale seitset tundi magamist võib alkoholisisaldus veres olla nii suur. P. Saar on 27.04.2010.a kohtule täiendavalt teatanud nõusolekust kirjaliku menetlusega.
10. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses palub kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse esindaja komissar Aivar Hirs jätta kaebus rahuldamata. Mootorsõiduki juhtimise õigusega isik on teadlik liikluseeskirja nõuetest ja nende rikkumisele järgnevatest sanktsioonidest. Seega ei saanud P. Saarele olla ootamatu, et sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes võidakse lisaks rahatrahvile karistada ka lisakaristusega - juhtimisõiguse äravõtmisega. Ei ole vastu rahatrahvi ositi tasumisele maksimaalse aja jooksul. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2230,09,003413 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et P. Saar juhtis mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,27 mg/l, pannes sellega toime LS § 7419 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest teda karistati rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeritud õigesti. Kohtu hinnangul on P. Saarele kohtuvälise menetleja poolt määratud 200 trahviühiku suurune rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra ning käsitletava rikkumise raskust arvestades ebaproportsionaalselt suur ja seda järgmistel põhjustel. 3 Hinnates P. Saare toimepandud rikkumise raskust, ilmneb, et kaebajal tuvastatud alkoholijoove (0,27 mg/l) jääb LS § 7419 lg 2 sätestatud alampiiri lähedale, milleks on alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,25–0,74 mg/l. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Antud asjas ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P. Saare suhtes väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja teos puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arvestamata on jäetud, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on P. Saar oma süüd tunnistanud. Süü ülestunnistamine on aga vastavalt KarS §-le 57 karistust kergendav asjaolu, mida tuleb süüdlase karistamisel arvestada. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmise määra piires, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kuivõrd käsitletavas väärteoasjas esineb süü tunnistamise näol karistust kergendav asjaolu, kehtivaid karistusi P. Saarel ei ole, temal tuvastatud alkoholijoove jääb LS § 7419 lg 2 ettenähtud alampiiri lähedale, on kohtu arvates põhjendatud vähendada temale määratud rahalist karistust ning tema materiaalset olukorda arvestades võimaldada trahvi tasumist ositi, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust juhtimisõiguse allesjätmiseks, kuna joobes sõidukijuht seab reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise ning õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud isikult sellise rikkumise eest juhtimisõigus ära võtta. Kohus peab aga võimalikuks mõjutada P. Saart edasistest rikkumistest hoiduma ka lühemaks ajaks juhtimisõiguse äravõtmisega, s.o. mõista talle lisakaristus sanktsiooni alammääras – s.o. juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Õigusnorm, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
11. Kohtunik