lg.1, maakohus m ä ä r a s : Vabastada Andrei Štšepetov temale Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2009.a. otsusega mõistetud karistuse 3 (kolm ) aastat 6 (kuus) kuud vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
kuni 23. märts 2012.a. Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 kuud. Kohustada Andrei Štšepetov*i katseajal järgima
lg.2 p.1,2,4,7 alusel määrata Andrei Štšepetovile katseajaks järgmised lisakohustused: 1.Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 14 päeva jooksul alates vabanemisest. 3.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja isikutega, kes tarvitavad narkootilisi aineid. 4.tasuda täitemenetluses olevaid rahalisi nõudeid vabanemisele järgnevast teisest kuust vähemalt 1000 krooni kuus. Määrata Andrei Štšepetov kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Määrus Andrei Štšepetovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
lg.2 alusel hakata Andrei Štšepetovi katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Andrei Štšepetov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrata advokaat Heiki Kuningas tasu õigusabi eest 600 krooni (tasu 500 krooni+ käibemaks 100 krooni). Mõista välja Andrei Štšepetovilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 600 (kuussada ) krooni. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Andrei Štšepetov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 20.01.2009.a. otsusega kriminaalasjas nr.1-085120
lg.2 p.2 ja § 209 lg.2 p.1 järgi, mõistetud liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistus 9 kuud 28 päeva vangistust kaetuks ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Arvestades
lg.1on kandmiseks jäävat karistust 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.09.2008.a. Vangistuse algus 26.09.2008a , karistuse lõpp 23.03.2012.a. 2
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
lg.2 p.1 järgi võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3
lg.2 p.2 nõutav formaalne tingimus ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kohus hindab esmalt toimepandud kuriteo asjaolusid
lg.3 tähenduses: tegemist on esimese astme kuriteoga ja narkootilise ainega suures ulatuses. On fikseeritud kaks episoodi. Kelmusi neli episoodi, toime pandud kahel päeval. Kohus on esimese astme kuriteo eest karistuse mõistnud alammääras. Varem ei ole A. Štšepetovile nii pikka vangistust mõistetud ja ta ei ole vangistusi ka ära kandnud nii pikas ulatuses. Arvestades, et ärakandmisele kuulub viimase kohtuotsuse järgi 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, ei sisaldu selles mööndusi ega järeleandmisi vastavalt teole valitud karistuse pikkuses. Seoses narkootilise ainega on A.Štšepetov kriminaalkorras karistatud aastal 2000 (KrK § 202 5 lg.1). Asjaolud, mis on seotud süüdimõistetu elutingimustega, tagajärgedega, mida võib kaasa tuua ennetähtaegne vabastamine, on kohtu hinnangul vabastamist pigem toetavad: elukoht ja keskkond elukohas on ühiskondlikult aktsepteeritav, kõik lähedased töötavad, õigusvastase käitumisega isikuid lähedaste hulgas ei ole. Selline õhustik elukohas kujundab vabaneja hoiakuid. On võimalik, et Andrei Štšepetovil on vabaduses olnud lähedaste eest varjatud kriminaalse taustaga tutvusringkond. Kohus märgib, et siinkohal tuleb teha panus kinnipeetava poolt vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidele: sotsiaalprogrammide eesmärgid ja suunitlused on erinevad, kuid nad kõik on määratud kujundama isiku hoiakuid, muutma mõtlemist, õpetavad leidma lahendusi ettetulevatele probleemidele. A.Štšepetov on läbinud seejuures joovastisõltlastele mõeldud programmi. Kohus ei suhtu sellesse kui tagajärjetusse, vaid lähtubki eeldusest, et tegemist on abinõuga isiku toimetulemiseks. Kui vabanejal on piisav hõivatus, lähedastega suhtlemise võimalus, siis tuleb eeldada, et ta on võimeline varasematest pahedest vabanema. Seetõttu peab kohus võimalikuks A.Štšepetovi vabastamist praegu. Elektrooniline järelevalve muu hulgas tähendab, et isik tunnetab igapäevast erksat kohustust ennast jälgida ja see abinõu toetab nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduma. Varasemalt on A.Štšepetovil olnud probleem, et ta on kasutanud riukalikke võtteid et mitte tasuda varalisi nõudeid. Selle vältimiseks tulebki talle panna kohustus tasuda igakuiseid makseid nõuete katteks ja on nõutav tööle vormistamine. Kuna töökoht on tagatud (isegi kaks varianti), määrab kohus tööleasumise kohustuse lühikese tähtaja jooksul. Arvestades, et ka kriminaalhooldusametnik on näinud potentsiaali isiku mõjutamiseks, leiab kohus, et ühiskonnale ei saa olla vastuvõetamatu A.Štšepetovi vabastamine ennetähtaegselt. Kohtunik Ülle Raag 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.