lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigusi. Eelnevast tulenevalt tuleb muuhulgas tuvastada, kas mõõtja kasutas taadeldud mõõtevahendit.
lg 3 kohaselt paigaldab taatleja taotluse tulemuse põhjal taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised.
lg 3 kohaselt võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks. Väärteoasja nr 4-08-6352 menetluses on tuvastatud, et kasutatud mõõtevahendil puudusid selle kasutamisel taatlusmärgised. Mõõtevahendi tutvustamisel olid mõõtevahendil kolmes kohas kinnituskruvide peal hõbedased markeeringuta kleebised ning sihikul roheline tekstita kleebis. Viidatud väärteoasjas nr 4-086352 esitas kohtuväline menetleja 22.09.2008 kohtuistungil kohtule tutvumiseks mõõtevahendi ning kohus tutvus nimetatud mõõtevahendiga ning tuvastas, et sellel olid taatlusmärgised - infokleebis ja sulgemiskleebised. Samas selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et need taatlusmärgised paigaldati mõõtevahendile 17.09.2008. Kohus tuvastas ka, et mõõtevahendil olid ümmargused ühte värvi kleebised, mis nii kohtuvälise menetleja ametniku kui kaebuse esitaja ja tema kaitsja kinnitusel olid mõõtevahendil ka varasemalt. Kohtunik tuvastas, et need garantiikleebisteks nimetatavad halli värvi ühevärvilised ümmargused kleebised olid markeeringuta - tekst ei ole loetav.
lg 4 kohaselt võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega.
lg 4 kohaselt peavad taatlusmärgised olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg. Taatlusmärgise paigaldamise kohustus mõõtevahendile tuleneb
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.06 määrusega nr 56 kehtestatud „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu" § 2 lg 2 p 1 kohaselt on infokleebis kohustuslik taatluskleebis, mis on ette nähtud taotluse läbiviijast ja toimunud taatlemise ajast informeerimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrusega nr 107 «Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord" § 13 lg 2 kohaselt märgistab amet esitatud dokumendid taatluskleebisega ning vajadusel sulgeb taatlusmärgisega juurdepääsu mõõtevahendi justeerimiselementidele. Ilmselgelt esineb kiirusemõõteseadmete puhul vajadus sulgeda taatlusmärgisega juurdepääs justeerimiselementidele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.06.2008 kirjaga nr 19-5/8-03555/002 saadetud vastuses selgitustaotlusele sisaldub selgitus legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud järgmise selgituse: Erandregulatsioon on kooskõlas teenuste vaba liikumise ja teiste riikide jälgitavate mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mistõttu ei ole õigustatud ega vajalik mõõtevahendile, millele kohaldub siseriikliku esmataatluse nõue ja millele on juba teise riigi pädeva asutuse poolt kantud asjakohased infoja sulgemiskleebised ning sellekohane teave sisaldub asjaomases taotlus- või kalibreerimistunnistuses, enam Eesti siseriiklikke märgiseid dubleerivalt kanda. Sel juhul piisab vaid Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt mõõtevahendiga kaasasoleva dokumentatsiooni märgistamisest. /.../ Kuna Teie kirjas viidatud juhul oli(
Kui mõõtetulemus ei ole
kohaselt usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Süü tõendamatuse korral tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. Peale selle leiti kaebuses, et kaebemenetluse käigus leiab siiski tõendamist Aimar Naggelile etteheidetav väärtegu, palub menetlusalune isik kergendada talle määratud karistust. Aimar Naggel töötab taksojuhina ning juhtimisõigust omamata kaotab ta töökoha. Aimar Naggeli abikaasal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid tema ema ja ämm vajavad tema abi, sealhulgas abi liikumisel. Emal oli 2006 aastal südameoperatsioon ning ämmal on raske puue. Selle tõendamiseks esitab Helga Jahimees arstliku ekspertiisi otsuse ja Eevi Pruun väljavõtte haigusloost. Kaebuses taotletakse tühistada otsus väärteoasjas nr 2302,08,029157, lõpetada menetlus väärteoasjas väärteotunnuste puudumise motiivil ja kui menetlusaluse isiku süü leiab tõendamist, siis palutakse kergendada tema karistust ja vabastada ta lisakaristusest Kaebuse esitaja Aimar Naggel jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et kaebuses on võrdlemisi täpselt kirjeldatud asjaolusid. Kliendiga oli arusaamatus, klient oli rahulolematu liiga aeglase sõiduga, toimus rooli rabamine kliendi poolt. Oli vaja õnnetust vältida. Täpset kiiruse suurust ei ole võimalik märkida kuna situatsioon ei võimaldanud keskenduda. Tunnistaja leidis üles, käis seal mõned korrad, on nõus ütlusi andma. Tunnistajana üle kuulatud Priit Estermaa seletas, et mõõtis A.Naggeli sõiduki kiirust Ultralytega. Kontrollis enne mõõteseadet, alati teeb seda. Seade oli korras. Millised kleebised seadmel peal olid, seda ie mäleta kahjuks, et oleks terved. A.Naggeli isik on varasemast ajast tuttav, kunagi ammusest ajast oli rikkuja. Negatiivset emotsiooni jäänud ei ole. Eelmine vaidlustati ka kohtus, tulemust ei tea, ei ole uurinud. Mõõtis kiirust Vabaduse pst-l, tuli takso, peatas takso kinni, oli A.Naggel. Ei mäleta kas kohapeal selgitas midagi. Vist olid ka kliendid peal, ei ole kindel. Mõõtis üksinda, keegi oli veel autoga, kuid tema oli mootorrattaga. Ise mõõtis, ise koostas protokolli. Teelõigul oli veel autosid, kui kaugelt mõõtis, seda ei mäleta. Võtab seadme kohvrist välja, kontrollib, et ei oleks vigastusi, kleepsud korras, testib. Suunab seadme sajakonna meetri kaugusel oleva tavalise liiklusmärgi peale, peavad olema nullid. Küljel on kolm nuppu. Mõõtis seda sõidukit sellepärast, et tuli ühest reast teise, vahetas korduvalt rida. Vahetas mitu korda, liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud. Kui peatama läks, siis oli esimeses reas. Et reavahetused oleks olnud järsud, ei oska öelda, nagu autod ikka linna vahel. Tunnistaja Ilmar K seletas, et töötab ASs M, taatleb, kalibreerib mõõteriistu. Taatleb ka Ultralyte seadmeid, teevad kordustaatlusi. Seade peab olema eelnevalt taadeldud, peavad peal olema taatlusmärgised. Ei tee esmataatlusi, see oli uus, Austrias tehtud kalibreerimine ja 4 tunnistatud taadelduks. Seadmel oli Austria kalibreerimiskleebis, Tehnilise Järelevalve Ameti taatlusmärgis ja Markato garantiikleebis. Markato on laserkiirusmõõtjate ametlik maaletooja. Kui nimetatud toode tuli kordustaatlusele, siis pöördus ülemuse poole, so labori juhataja poole, kes võttis ühendust Tehnilise Järelevalve Ametiga, öeldi, et Markato kleebis tuleb tunnistada taatluskleebiseks. Nii ütles talle edasi ülemus. Näitas seadet ülemusele, kontrolli saatmist ei nõutud. See ei ole esimene mõõtevahend, millega nii oli, kleebised on raskesti loetavad, kuid lähemal uurimisel loeb välja, et Markato. Kleebis on ümmargune, hõbedane, kirjed sisse pressitud. Vesipilte peal ei ole nagu nende omadel. Need ei ole nagu nende turvaelemendid. Ülemus ütles, et võib kordustaatluse läbi viia. Kirjed olid ringikujuliselt mööda äärt, Markato ja garantii. Ülemus vestles järelevalveametiga, sealt ilmselt öeldi, et need on õiged. Kui palju kleebiseid peal oli, seda ei mäleta, kolm peab olema: esi- ja tagakaanel diagonaalselt ja kui, siis üks veel kruvi peal. Kordustaatlusel panevad peale sulgemiskleebised ja infokleebised. Üks infokleebis ja neli sulgemiskleebist. Panevad nii nagu viimasel ajal tüübikinnitusel kirjas, kus asuma peavad. See seade ei olnud uuem, sellel ei olnud kirjeldatud, kus asuma peavad. Loogika järgi selliselt, et ei saa ligi minna ja parameetreid muuta. Varasematel aegadel panid kolm kleebist. Infokleebisel markeering, väljalaskeaasta. Mõõtevahendil olid Austria kalibreetimiskleebis ja Markato garantiikleebis ning taatlusmärgis Tehnilise Järelevalve Ameti poolt dokumendil. Kui tuleb kordustaatlusele seade, millel ei ole taatlusmärgist, siis Ultralyte saadavad omanikule tagasi. Kui on rikutud, siis tuleb teha esmataatlus, kuid neil seda õigust ei olnud. Kui tuleb kordustaatlusele ja eelmise on nemad ise teinud, kuid kui on rikutud, saadavad tagasi. Aparaadi lahtivõtmine ei puutu nende kompetentsi. Austria kalibreerimiskleebisel on rohelisel taustal musta kulli kujutis, number, mis kattub kalibreerimistunnistusel olevaga, kontrollivad, et need vastaks. See kleebis on küljel, panevad enda oma kõrvale, need ei sulge midagi. Mõnel juhul kasutavad infokleebist sulgemiskleebisena, kaks otstarvet on lubatud. Markato kleebisel numbrit ei ole, on nagu nende sulgemiskleebised. Selliseid kiirusemõõteseadmeid tuli vabariiku kuus tükki. Ida Politseiprefektuuri kiirusemõõtja pildid saatsid Tehnilise Järelevalve Ametile, kinnitati, et Markato kleebiseid tuleb käsitleda sulgemiskleebisena. Kirjavahetus on kaasas, esitab kohtule. Kohus kontrollis väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid: 01.09.2008 koostatud väärteoprotokolli nr AB 1080546 kohaselt on väärteoprotokoll koostatud selles, et samal päeval kella 10.10 ajal Vabaduse pst ja Kaare tänava ristmikul Hiiu tänava suunas Aimar Naggel juhtis autot kiirusega 78 km/h +/-3 km/h lubatud 50 km/h. Seega ületas mitte vähem kui 25 km/h, millega rikkus LE § 124 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt koostati protokoll 01.09.2008. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultralyte nr 018490, taatlustunnistuse nr T07/1295/6. Seadet testiti 01.09.2008 kell 08.00, seade oli töökorras. Mõõtmise teeolude kirjelduse kohaselt oli nähtavus hea, valgeaeg, sademeteta, kuiv, kattega tee, asulasisene tee. Sõidridasid oli 2, tee oli kahesuunaline. Patrullauto asukoht: seisis paremal. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurajal ja lähenes. Liikus mitu sõidukit ja sõiduk möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Seadme lugem 78 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Isik avaldas, et radari näitu nägi. 15.09.2008 koostatud Aimar Naggeli vastulause, mille kohaselt soovib vastulause esitaja avaldada kahetsust toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamise pärast. Oli taksoteenust osutades alkoholijoobes keskealise meestrahvaga teel kesklinnast Sauele. Vabaduse pst-l tekkis Nurme tänava kandis sõnelus kliendiga sõidumarsruudi ning kiiruse üle, mistõttu kaotas hetkeks tähelepanu lubatud sõidukiiruse hoidmisel. Paremal esiistmel olev klient oli 5 rahulolematu, mis ta ei põika mööda ees liikunud sõidukist. Klient nõudis eessõitvatest sõidukitest möödumist ning rabas rooli järsult vasakule. Tekkis avariiohtlik olukord ning järsult kiirendades suutis eest ära liikuda sõidusuunas lähenenud sõidukist. Seetõttu tema ühtlane ning sujuv sõidukiirus kõrvuti teiste sõidukitega võis mõneks hetkeks tõesti kasvada mõõdetud 75 km-ni tunnis. Kui juhtub see, et tema sõnad ei leia aktsepti ja leitakse piisavalt tõendatud olevat kiiruse ületamine süüks arvatud määras, siis palub karistuse määramisel väidetuga siiski arvestada ja pidada võimalikuks vaid rahalist karistamist ning mitte rakendada tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Ühtlasi peetakse vajalikuks selgitada, et 6 aastat on taksojuhiamet olnud talle põhiline elatise teenimise allikas. Ülalpidamisel on alaealine tütar. Hoolitseb oma südameoperatsiooni läbinud ema eest, kes elab eraldi ja keda tuleb abistada. Samuti on tema ja tema abikaasa hooldada abikaasa ema, kes on raske puudega invaliid ja kes ei ole seetõttu liikumisvõimeline. Kuna abikaasal juhtimisõigust ei ole, on ka selle kohustuse täitmine otseses sõltuvuses temast. Lisaks eeltoodule on ta kohtu poolt määratud OÜ H likvideerijaks ning likvideerija kohustuste täitmine eeldab samuti sagedast ringisõitmist. Seekordne kiiruseületamine oli tingitud kliendiga sõnelusse sattumisest ning kohustuste kollisiooni olukorras tähelepanu hetkelisest hajumisest, olgugi, et autorool ja tänav ei ole sõnelusteks just sobivaim paik. Oluline oli selles olukorras igal juhul vältida võimalikku toimuvat liiklusõnnetust ning autojuhina arvab, et kiirendamine tundus sel hetkel parim olukorra lahendamine. Arstliku ekspertiisi otsus nr 226156, mille kohaselt 04.11.2005 on leitud, et Helga J on raske puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tehnilise Järelevalveameti 20.06.2008 kirjalik vastus nr 4.5-4/08-1500-002 kaitsjale I.Sirk, milles märgiti, et Mõõtevahendi taatluskohustuse täitmiseks juhul, kui Eestis selleks võimalus puudub, sätestab erandreegli
(edaspidi MõõteS ) § 10 lg 4. Teie käsitletud juhul on tegemist 01.10.2007.a Austria riiklikus metroloogiaasutuses BEV-is kalibreeritud laserkiirusmõõturitega.
S § 32 alusel oli selleks kuni 01.01.2008 TJI, praegu TJA) tunnistada legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusel mõõtevahendi taadelduks. Seejuures ei olnud TJI ega ole TJA volitatud taatluslaborid MõõteS § 14 mõttes.
lg 4 ei käsitle mõõtevahendi taatlemist, vaid taatluskohustuse täitmist legaalmetroloogilise ekspertiisi ja selle alusel mõõtevahendi taadelduks tunnistamise teel, siis tegemist ei ole taatlemine
Seega ei ole
neljanda jaotise järgnevad sätted, mis käsitlevad taatlemist ja selle vormistamist üksüheselt rakendatavad viidatud erandregulatsiooni suhtes, kuna mõõtevahendi taatluskohustus (esmataatlus) on täidetud taadelduks tunnistamise teel § 10 lg 4 alusel. 18.10.2007 Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis läbi viidud legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusena märgistas legaalmetroloogia osakonna juhataja A.Võrk spetsiaalse (TJI) taatluse infokleebisega Austrias laserkiirumõõturi LTI 20.20 Ultralyte 100LR väljastatud kalibreerimistunnistuse T07-1259/6 taatluskleebised on kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2006.a määruse nr 56 § 4 lõikega 4. Kuna nimetatud kiirusmõõturi kalibreerimistunnistuses on toodud teave konkreetsele mõõturile paigaldatud Austria kalibreerimiskleebiste kohta, ei olnud vajadust neid kiirusmõõturitel Eesti infokleebistega dubleerida.
märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi..."). Teie kirjas viidatud käsikirjalise selgitava teksti ja viisa lisamist ei ole õigusaktides nõutud, kuid konfliktsituatsioone tekitavas olukorras pidas legaalmetroloogilise ekspertiisi läbi viinud isik (eelnimetatud A.Võrk) sellise kirje lisamist põhjendatuks. Kiirusmõõturite taatlemiseks Eestis on volitatud AS M, kes omab laserkiirusmõõturite korral ainult kordustaatluse õigust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.06.2008 vastusest nr 19-5/8-03555/002 kaitsjale I.Sirk nähtub, et: Mõõteseadus (edaspidi MõõteS) § 10 lõige 1 sätestab viisid, kuidas võidakse täita mõõtevahendite taatluskohustust - selleks on EÜ vastavushindamine, EÜ esmataatlus, EÜ vastavusdeklaratsiooni esitamine, siseriiklik esmataatlus, kordustaatlus - ja 6 lõikes 4 erijuhtu, mille järgimisel loetakse taatluskohustus samuti täidetuks. MõõteS § 10 lõike 4 kohaselt, kui konkreetse mõõtevahendi taatlemiseks Eestis võimalus puudub, võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega. MõõteS § 10 lõikes 4 toodud erandregulatsioon käsitleb mõõtevahendi taatluskohustuse täitmise viisi taadelduks tunnistamise teel. Taadelduks tunnistamine ei ole taatlemine
lg 1 p 29 mõttes ja seega ei ole selle menetluse puhul üks-üheselt kohaldatavad ka
§-le 10 järgnevad sama (neljanda) jaotise sätted. Erandregulatsioon on kooskõlas teenuste vaba liikumise ja teiste riikide jälgitavate mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mistõttu ei ole õigustatud ega vajalik mõõtevahendite, millele kohaldub siseriikliku esmataatluse nõue ja millele on juba teise riigi pädeva asutuse poolt kantud asjakohased info- ja sulgemiskleebised ning sellekohane teave sisaldub asjaomases taatlus- või kalibreerimistunnistuses, enam Eesti siseriiklikke märgiseid dubleerivalt kanda. Sel juhul piisab vaid Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt mõõtevahendiga kaasasoleva dokumentatsiooni märgistamisest. Ülalviidatud regulatsiooni alusel võib Eesti legaalmetroloogia asutus, kelleks on MõõteS § 32 alusel TJA (kuni 01.01.2008 Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, TJI) tunnistada legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusel mõõtevahendi taadelduks, märgistades spetsiaalse (TJI) infokleebisega kas mõõtevahendi või asjakohase dokumendi. Kuna Teie kirjas viidatud juhul oli(
lõikes 4 sätestatud legaalmetroloogilise ekspertiisi alusel mõõtevahendi taadelduks tunnistamist. Kui mõõtevahend on vahepeal läbinud Eestis siseriikliku erakorralise taatluse, peavad mõõtevahendile olema kantud Eesti siseriiklikud taatlusmärgised. 11.09.2008 toimunud kohtuistungi protokollist Vallo P väärteoasjas nr 4-08-6352 on kaebuse esitaja kaitsja I.Sirk väitnud, et politseiprefektuuris vaatas ka tema seda mõõteriista ja seal puudusid märgised. 22.09.2008 toimunud kohtuistungi protokollist Vallo P väärteoasjas nr 4-08-6352 on kohtuvälise menetleja esindaja esitanud kohtule kiirusemõõteseadme ja seletanud, et aparaat on vahepeal läbinud kordustaatluse. Kohus vaatleb mõõteseadet: 3 uut kleebist on pandud Tartus AS Mi poolt, sihiku küljel - rohelist värvi kleebis, see oli tol ajal ka ja see on Austria labori kalibreerimiskleebis, olid veel ees garantiiplommid, on praegu ka, tagaküljel on garantiiplomm - on ümmargused ühte värvi kleebised, see halli värvi on tarnija poolt pandud garantiiplomm, uuesti oli see aparaat taadeldud 17.09.
sätestatud juhtudel ning peab toimuma riiklikku tegevuslitsentsi omavas laboris (esmataatlus toimub vastavalt
DigiCam UL 100 LTI komplekti kuuluvad kiirusmõõtur Ultralyte 100 LTI, digikaamera MicroDigiCam, pihuarvuti Compaq iPAQ Pocket PC. Käesolev tüübikinnitus kehtib kuni 22.11.
st tulenevaid nõudeid, mis on vajalikud mõõtja erialase pädevuse hindamiseks ja tõendamiseks. Käsitleti Põhja Politseiprefektuuri mõõtesüsteemi lähtudes Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.04.2004 määrusest nr
Vastab MKM 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 ja 2 täpsusnõudele. Tehnilise Järelevalve Ameti 08.05.2009 vastus nr 6.13-1/09-1234-002 kohtu järelepärimisele kiirusmõõteseadme taatlusprotokolli kohta, milles on märgitud, et edastatakse väljavõte kiirusemõõteseadme LTI 20.20 Ultralyte 100 LR nr UX018490 17.09.2008 taatlusprotokollist nr TRSS-08/
lg 4 alusel, mida kinnitab TJI taatluskleebis kiirusmõõturi kalibreerimistunnistusel. Kiirusmõõturil puuduvad justeerimiskohti sulgevad taatlusmärgised (sulgemiskleebised). Justeerimiskohtadele ligipääsu takistavad mõõtevahendi maaletooja nn garantiikleebised, milledelt on kirjeid praktiliselt võimatu lugeda nende kulumise tõttu (ei ole võimalik kindlaks määrata kuupäeva, millal on nimetatudkleebised paigaldatud). Mõõtevahendil puudub kalibreerimistunnistuses viidatud numbriga kalibreerimiskleebis. Palutakse seisukohta taatlusliigi valikuks – kas:
lõige 3 ei ole kohaldatav
lõike 4 kohaselt legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus taadelduks tunnistatud mõõtevahendite puhul, kuna taatlemist
Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvad kiirusmõõturid peavad läbima
lõike 2 punktis 4 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" § 3 lõikes 2 määratud
2. AS M võib läbi viia kordustaatluse positiivse tulemusega mõõtevahendite suhtes, mis vastavad MKMm 12.12.2006 nr 104 § 3 lõike 3 punktis 1 toodud nõuetele ehk on läbinud eelnevalt kohustusliku metroloogilise kontrolli. Kasutusel olev kiirusmõõtur Ultralyte LTI 20.20 on läbinud
lõike 4 kohase taadelduks tunnistamise ning omab Eesti siseriikliku mõõtevahendi tüübikinnitust nr TJI 5-3/12.30.03, millega on MKM 12.12.
lõike 1 punkti 30 tähenduses.
lõike 4 kohase taadelduks tunnistamise korral ei ole
lõige 3 kohaldatav, kuna taatlemist
Priit P on oma 21.11.2009. a e-kirjas T.Kolgile andnud suunise taatlusliigi valiku suhtes ning toonud näite mõõtevahendite kasutusjärelevalvel esineva olukorra suhtes, mitte tunnistanud garantiiplomme taatlusmärgisteks. Mõõtevahendite kasutusjärelevalvel loetakse
lõike 2 kohaselt kasutusele võetud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli kohustus täidetuks, kui mõõtevahend on läbinud EÜ vastavushindamise. EÜ vastavushindamise korral, kui tootjal on õigus ise läbi viia vastavushindamist, paigaldab tootja mõõtevahendile tootja(garantii)plommid. Sarnaselt kõnealusele kiirusmõõturile, on sellisel juhul mõõtevahendil taatlusmärgiste asemel tootja (garantii)plommid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.02.2010 vastusest nr 1.15-5/09-01690/134 kaitsja I.Sirk järelepärimisele nähtub, et
lõige 1 sätestab viisid, millega loetakse mõõtevahendite taatluskohustus täidetuks. Sama paragrahvi lõige 4 käsitleb 10 taatluskohustuse täitmiseks erijuhtu, mille järgi loetakse taatluskohustus samuti täidetuks. Taadelduks tunnistamine on taatluskohustuse täitmise erijuht, mille käigus legaalmetroloogia asutus teeb legaalmetroloogilise ekspertiisi ning märgistab pärast kas mõõtevahendi või dokumendi. Juhul, kui on tegemist legaalmetroloogilise ekspertiisi käigus taadelduks tunnistatud mõõtevahendiga, ei pruugi mõõtevahendil olla ka taatlusmärgiseid, sest taatlemist ei ole toimunud. Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvad kiirusmõõturid peavad läbima
a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad" § 3 lõikes 2 määratud
Sellisel juhul vastab mõõtevahend
nõuetele. AS M võib läbi viia kordustaatluse mõõtevahenditele, mis on läbinud eelnevalt kohustusliku metroloogilise kontrolli. Nagu kirjast selgus, on kõnealune kiirusmõõtur läbinud
lõike 4 kohase taadelduks tunnistamise ning omab Eesti siseriiklikku mõõtevahendi tüübikinnitust. Sellega on MKM 12.12.2006. a määruse nr 104 § 3 lõike 3 punktis 1 toodud kordustaatlusele esitamiseks vajalikud nõuded täidetud. Mõõtevahendile paigaldatud garantiimärgised ei ole taatlusmärgised
Mõõtevahendil võivad olla ka tootja poolt paigaldatud garantiikleebised või plommid, kui mõõtevahend on läbinud EÜ vastavushindamise (üks taatluskohustuse täitmise viise), mida tootja võib ise läbi viia. Kui mõõtevahendi korral ei ole toimunud taatlemist, siis ei saa tal olla ka taatlusmärgist. Taadelduks tunnistamise korral teostab legaalmetroloogia asutus ekspertiisi, mille tulemusel märgistatakse kas mõõtevahend või asjakohane dokument. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 15.03.2010 vastus nr 2-14/10-00323/002 kaitsja I.Sirk järelepärimisele, millest nähtub, et Eesti siseriikliku taatlusmärgise olemasolu ei ole ainus kindlust andev tõend, et mõõtevahendit ei ole vahepeal ümberseadistatud, justeeritud või remonditud. Nagu ka oma eelmises kirjas märkisime, võivad mõõtevahendil taatlusmärgiste asemel olla ka tootja poolt paigaldatud garantiikleebised või -plommid, kui mõõtevahend on läbinud EÜ vastavushindamise (üks taatluskohustuse täitmise viise), mida tootja võib ise läbi viia. Kui tootja poolt paigaldatud garantiikleebised või -plommid on paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi mõõtmisõigsust mõjutavaid elemente vahetada, ei ole legaalmetroloogia asutusel dubleeriva märgistuse kandmine mõõtevahendile vajalik. Seega oluline on, et mõõtevahendi ümberseadistamist, justeerimist, mõõtmisõigsust mõjutavate elementide vahetamist või remonti võimaldavad kohad oleksid suletud (sõltuvalt olukorrast kas tootja, legaalmetroloogia asutuse või taatluslabori poolt). Kohtuistungil jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde ning leidis, et mõõtevahend ei olnud taadeldud.
lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.
lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigusi. Eelnevast tulenevalt tuleb muuhulgas tuvastada, kas mõõtja kasutas taadeldud mõõtevahendit.
lg 3 kohaselt paigaldab taatleja taotluse tulemuse põhjal taatlusnõuetele vastavale mõõtevahendile taatlusmärgise või -märgised.
lg 3 kohaselt võltsitud või mitteloetava taatlusmärgisega, samuti taatlusmärgiseta mõõtevahendit ei loeta taadelduks. Väärteoasja nr 4-08-6352 menetluses on tuvastatud, et ka käesolevas väärteoasjas kasutatud mõõtevahendil puudusid selle kasutamisel taatlusmärgised. Mõõtevahendil olid selle kasutamise kolmes kohas kinnituskruvide peal hõbedased markeeringuta kleebised ning sihikul roheline tekstita kleebis. Viidatud väärteoasjas nr 4-086352 esitas kohtuväline menetleja 22.09.2008 kohtuistungil kohtule tutvumiseks mõõtevahendi ning kohus tutvus nimetatud mõõtevahendiga ning tuvastas, et sellel olid taatlusmärgised - infokleebis ja sulgemiskleebised. Samas selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et need taatlusmärgised paigaldati mõõtevahendile 17.09.2008. Kohus tuvastas ka, 11 et mõõtevahendil olid ümmargused ühte värvi kleebised, mis nii kohtuvälise menetleja ametniku kui kaebuse esitaja ja tema kaitsja kinnitusel olid mõõtevahendil ka varasemalt. Kohtunik tuvastas, et need garantiikleebisteks nimetatavad halli värvi ühevärvilised ümmargused kleebised olid markeeringuta - tekst ei ole loetav. Ka käesolevas menetluses on tuvastatud, et taatlusmärgised mõõtevahendil puudusid. Selles osas on kohtuväline menetleja kaebuse omaks võtnud. Vaidlus on selle üle, kas taatlusmärgised üldse pidid mõõtevahendil olema. Kohtuväline menetleja on esitanud senises menetluses ka dokumendi, mis oli koostatud kahes keeles (inglise ja saksa keeles) ning kandis pealkirja Kalibrierschein nr T07- 1295/6.
lg 4 kohaselt võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahend taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või -märgistega.
lg 4 kohaselt peavad taatlusmärgised olema paigaldatud nii, et vähemalt ühte neist rikkumata ei saa mõõtevahendit justeerida või mõõtevahendi elemente vahetada ning iga taatlusmärgise järgi on võimalik pingutuseta tuvastada taatluslabor ja taatlemise aeg. Taatlusmärgise paigaldamise kohustus mõõtevahendile tuleneb
Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.06 määrusega nr 56 kehtestatud „Taatlusmärgiste kirjeldus, nende valmistamise, kasutamise ja hoidmise kord ning taatlustunnistuse ja nõuetele mittevastavuse tõendi kohustuslike kirjete loetelu" § 2 lg 2 p 1 kohaselt on infokleebis kohustuslik taatluskleebis, mis on ette nähtud taatluse läbiviijast ja toimunud taatlemise ajast informeerimiseks. Majandus- ja kommunikatsioonimini 21.04.2004 määrusega 107 „Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord" § 13 lg 2 kohaselt märgistab amet esitatud dokumendid taatluskleebisega ning vajadusel sulgeb taatlusmärgisega juurdepääsu mõõtevahendi justeerimiselementidele. Ilmselgelt esineb kiirusemõõteseadmete puhul vajadus sulgeda taatlusmärgisega juurdepääs justeerimiselementidele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.06.2008 kirjaga nr 195/8-03555/002 saadetud vastuses selgitustaotlusele sisaldub selgitus legaalmetroloogilise ekspertiisi läbiviimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud järgmise selgituse: Erandregulatsioon on kooskõlas teenuste vaba liikumise ja teiste riikide jälgitavate mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise põhimõttega, mistõttu ei ole õigustatud ega vajalik mõõtevahendile, millele kohaldub siseriikliku esmataatluse nõue ja millele on juba teise riigi pädeva asutuse poolt kantud asjakohased info-ja sulgemiskleebised ning sellekohane teave sisaldub asjaomases taatlus- või kalibreerimistunnistuses, enam Eesti siseriiklikke märgiseid dubleerivalt kanda. Sel juhul piisab vaid Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) poolt mõõtevahendiga kaasasoleva dokumentatsiooni märgistamisest. Kuna Teie kirjas viidatud juhul oli(
Kui mõõtetulemus ei ole
kohaselt usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Süü tõendamatuse korral tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil. Lisaks asjaolule, et kasutatud mõõtevahend ei olnud taadeldud, peab kaitsjana vajalikuks osundada ka sellele, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud selles väärteoasjas olulisi tõendamiseseme asjaolusid. Kaitsjana osundab siinkohal Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 29.01.2010 lahendile väärteoasjas nr 3-1-1-82-09 Šifara H väärteoasjas. Tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemine toimus käesolevas väärteoasjas analoogselt viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud sündmusele - politseiametnik teostas menetlustoiminguid üksinda ning oli iseenda edasise menetluse jaoks tõendite koguja. Samuti tuleb arvestada sellega, et kuigi menetlusalune isik tunnistas hetkelist kiirendamist, siis süükspandavas ulatuses kiiruseületamise on menetlusalune isik vaidlustanud. Aimar Naggel on ka kiirust mõõtnud ning süüdistuse esitanud politseiametnikule tuttav, st Aimar Naggel on vaidlustanud ka varasemalt selle politseiametniku esitatud süüdistusi. Seejuures tulemuslikult. Isegi kui sama isiku varasema süüteoasja menetlemine ei ole taandamise alus, tuleb seda enam hinnata sellise kohtuvälise ametniku erapooletust ja usaldusväärsust, eriti tõendamiseseme asjaolude osas. Kohtuvälise menetleja ametniku Priit Estermaa ütluseid tõendamiseseme asjaolude kohta ei saa selles väärteoasjas tõendina kasutada. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kui tõendi juures palub arvestada lisaks eeltoodule, et selles menetlusdokumendis puuduvad täielikult andmed pädeva mõõtja osas. Märgitud on, et mõõtmisi teostas Põhja PP vanemkonstaabel Priit Estermaa, kuid
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 5.10.2006 määrusega nr 85 kehtestatud „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra" § 7 lg 3 sätestab - Tõendatud erialase pädevusega mõõtja peab mõõtetegevuse käigus ja mõõteprotokollis oma pädevuse tõendatusele viidates kasutama lauset «Erialaselt pädev mõõtja, EAK nr EXXX» ning selgelt osutama, milliste katsete või mõõtmiste osas on tema pädevus tõendatud. Eeltoodud andmed mõõteprotokollis täielikult puuduvad, seega ei ole võimalik anda hinnangut küsimusele, kas mõõtmisi teostas pädev mõõtja. Kui nimetatud asjaolu ei ole tuvastatud, siis ei ole mõõtetulemus
Asjaolu, et Priit Estermaa on Põhja Politseiprefektuuri ametnik ei tähenda veel iseenesest seda, et mõõtmisi on teostanud pädev mõõtja. Koostatud mõõteprotokoll ei võimalda ka hinnata seda, 13 kuidas tuvastas mõõtja, et tegemist oli just Aimar Naggeli juhitud sõiduki kiirusega. Mõõtepiirkonnas oli mõõteprotokolli kohaselt nimelt mitu sõidukit. Kasutatud mõõtevahend fikseerib ka mõõtekauguse, mida kahjuks ei ole samuti mõõteprotokolli kantud. Eelnevast tulenevalt puuduvad antud väärteoasjas kõrvaldamata kahtlused, et etteheidetav kiirus oli just Aimar Naggeli juhitud sõiduki kiirus. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Seetõttu leitakse, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada, väärteomenetlus VTMS § 129 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et esiteks taandamisest: kaebuses on viidatud ebaobjektiivsusele väärteomenetluses. Naggeli arvamuse kohaselt oleks pidanud Priit Estermaa ennast menetluses taandama, kuna on varasemalt Aimar Naggeli suhtes viinud läbi väärteomenetluses toiminguid. Otseselt süüdistab Naggel P.Estermaad selles, et ta ei soovinud Naggelit menetluse käigus ära kuulata. Antud väide ei vasta tõele. Aimar Naggelile anti võimalus anda ütlusi väärteomenetluses. Naggel ise on loobunud ütluste andmise võimalusest ja omakäeliselt kirjutanud väärteoprotokolli, et ütlused esitab vastulauses. Viidatud on ka otsuse teinud Hannes Küünarpuu ebaobjektiivsusele. Temal Naggeliga isiklikud suhted puuduvad. Tunneb teda ainult tööalaselt. Mingit isikliku vihavaenu ei ole. Naggeli poolt on viidatud kohtulahendile, kus tema karistust kergendati hoolimata tema vastuseisust. See aga ei anna alust viidata et oleks ebaobjektiivne. Lihtsalt tegi oma tööd. Kohtuvälise menetleja esindajana on kohustus kaitsta politsei otsuseid väärteomenetluses. A.Naggel on unustanud ka selle pisidetaili, et kohtuvälise menetleja esindaja loobus kassatsiooniõiguse kasutamisest. Arvestades A.Naggeli suurt kehtivate karistuste hulka, siis kohtuvälisel menetlejal korrakaitse osakonnas liiklusmenetlustalituses ei ole nii palju ametnikke, et Naggeli iga uut väärtegu vaataks läbi uus ametnik. Arvestades Naggeli poolt esitatud kaebuste hulka, siis kahjuks ei ole neil ka nii palju esindajaid kohtuesindusteenistuses, et igale väärteoasja arutamisele, mis on Naggeli poolt toime pandud, saata uus kohtuesindaja. Taandamine on esitanud ka varasemalt, kohus on analüüsinud ja jätnud rahuldamata. Järgmine küsimus, kas Naggel oli hädaseisundis, viitab, et pidi tegelema korrektse klienditeenindamisega, tagama liiklusohutuse, suurendas kiirust, need ei ole omavahel seoses, pigem oleks järsk pidurdamine selles olukorras, kiiruse suurendamine ei viita, et tagada liiklusohutus, pigem tegemist liiklusohu suurendamisega. Järgmine punkt, et tõendid puuduvad, tõendamiseseme asjaolud, kas Naggel juhtis autot ja kas kiirus oli suurem. Seda on A.Naggel ise kinnitanud, et antud teelõigul autot juhtis. Kas on tõendatud see, et sõidukiirust ületas, suurendas kiirust, tõsi küll ohu kõrvaldamiseks. 78 km/h näit ei pruugi olla õige. Sama vastus, kontrollime üle, kas menetleja on viinud läbi menetlustoimingut korrektselt. Ei ole eksinud mõõtemetoodika vastu, seega näit ka usaldusväärne. 2 alust veel, et pädevus ja aparaat taadeldud. Need on järgmised, erialane pädevus Põhja Politseiprefektuurile antud välja pädevusetunnistus, erialane pädevus ei ole kantud mõõteseadme kasutamise protokollile, hiljem viga parandatud, viimane osa küsimusest, kas mõõtevahend oli taadeldud. Vahend vastab seaduses sätestatud nõuetele. 2003 tunnistus väljastatud, et sellist tohib Eestis kasutada. Mõõteseade vastab seaduses kehtestatud nõuetele. Mõõteseadmele on väljastatud 2003 aastal tüübikinnitustunnistus TJI 53/12.3.03 ja sellist liiki mõõteseadet tohib Eestis kasutada. Mõõteseade Ultralyte nr UX 018490 on läbinud legaalmetroloogilise ekspertiisi ja tunnistatud vastavaks mõõteseseaduse § 10 lg 4 alusel vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 12.12.2006 nr 104.
Nimetatud paragrahvi lg 4 kohaselt on taatluskohustus täidetud siseriikliku esmataatluse teostamisega pädeva taatluslabori poolt. Antud sätet täiendab § 10 lg 4, kehtestades eriregulatsiooni juhtumiteks, kui Eestis puudub tehniline võimalus mõõtevahendi taatlemiseks – sel juhul võib Eesti legaalmetroloogia asutus (Mõõteseadus § 32 lg 2 alusel on selleks Tehnilise Järelevalve Amet, varasema nimetusega Tehnilise Järelevalve Inspektsioon) tunnistada legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusel mõõtevahendi taadelduks. Kuna Mõõteseadus § 10 lg 4 sätestab, et legaalmetroloogilise ekspertiisi positiivset tulemust tõendava taatlusmärgise võib panna kas mõõtevahendile või asjakohasele dokumendile, 14 teostas Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vaidlusaluse kiirusmõõteseadme suhtes legaalmetroloogilise ekspertiisi ja paigaldas Austria riiklikus metroloogiaasutuses BEV välja antud kalibreerimistunnistusele spetsiaalse taatluskleebise. Mõõteseadus § 13 kehtestab nõuded taatlustulemuste vormistamisele ja taatlusmärgistele juhtudel, mis ei allu sama seaduse § 10 lg 4 eriregulatsioonile. Kuna Mõõteseadus § 13 ja sama seaduse § 10 lg 4 on omavahel üld- ja erinormi vahekorras, ei kuulu kiirusmõõtevahend Ultralyte suhtes kohaldamisele üldnorm, mis nõuab taatluskleebise olemasolu mõõtevahendil. Kohtuväline menetleja soovib rõhutada, et ka kalibreerimistunnistusel olev taatlusmärgis vastab õigusaktide nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2006. a. määrusega nr 56 on kehtestatud taatlusmärgistele esitatavad nõuded. Määruse nr 56 § 2 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on üheks taatlusmärgise liigiks taatluskleebis, mille alaliigiks on infokleebis. Kalibreerimistunnistusel olev infokleebis vastab kõikidele õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaebaja viide
lg 3 ei ole asjakohane, sest viidatud säte käsitleb esmataatlust, kordustaatlust ja erakorralist taatlust. Mõõteseadus § 10 lg 4 kehtestab eriregulatsiooni, mille kohaselt Mõõtevahend tunnistati legaalmetroloogilise ekspertiisi tulemusel taadelduks ning Mõõteseadus § 13 lg 3 ei kuulu kohaldamisele. Vastupidise seisukoha korral kaotaks (ebaloogiliselt) oma mõtte Mõõteseadus § 10 lg 4 sätestatud alternatiiv „märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või märgistega“. Vastustaja on seisukohal, et
lg 4 sätestatu on üld- ja erinormi vahekorras ka Mõõteseadus § 11 lg 3 ja § 13 lg 4 tuleneva üldregulatsiooniga, mistõttu ei ole viimativiidatud sätted mõõtevahendi suhtes kohaldatavad. TJA ja MKM on asunud seisulohale, et garantiikleebised võivad teatud juhtudel asendad sulgemiskleebiseid. Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi kord Majandusja kommunikatsiooniministri 21.aprilli 2004 määrus nr 107. Legaalmetroloogilise ekspertiisi ajal tehnilise järelevalve inspektsioon veendus, et juurdepääs justeerimiselementidele on suletud. Täiendavate sulgemiskleebiste paigaldamiseks puudub vajadus. Samuti puudub vajadus sulgemiskleebiste asendamiseks. Näiteks kui paigaldab hollandi labor sulgemiskleebised, siis TJA-l ei ole mingit vajadust nende eemaldamiseks ja uute paigaldamiseks. Samuti puudus vajadus enne legaalmetroloogilist ekspertiisi paigaldatud kleebiste eemaldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kiirusmõõteseade Ultralyte kasutamine liiklusjärelevalves on vastavuses
nõuetega. Mõõtseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui selle on teinud pädev mõõtja järgides mõõtemetoodikat ja kasutades taadeldud mõõtevahendit. Kaebaja vaidlustab taatlusmärgisega märgistatud kalibreerimistunnistuse lubatavuse tõendina, kuna tegemist ei ole eestikeelse dokumendiga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tõenduslikku tähendust antud asjas omab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt antud dokumendile paigaldatud spetsiaalne taatluskleebis, mitte Austria kalibreerimistunnistus. Vastavalt
ja selle alusel antud õigusaktidele kehtib kiirusemõõtevahenditele taatluskohustus, mistõttu Austria kalibreerimistunnistus iseenesest (st ilma taatlusmärgiseta) ei saa tõendada antud kiirusemõõtja õiguspärast kasutamist. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametnik on kalibreerimistunnistusele lisanud ka käsitsi kirjutatud teksti
le vastavuse kohta ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud KarS § 56 lg 1 nõuetest ning otsuses otseselt välja kirjutanud millise seadusesätte alusel karistus määratati. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud menetlusaluse isiku lühida selgituse, tunnistajate ütlused, kaebuse esitanud isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamused ning tutvunud väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kirjalike tõenditega, asub alljägnevatele seisukohtadele. Kaebuse arutamisel on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et kiirust mõõtnud P.Estermaa kui kohtuvälise menetleja esindaja erapooletuse ja usaldusväärsuse hindamisel tuleks arvestada seda, et P.Estermaa on ka varem A.Naggeli juhitud sõiduki kiirust mõõtnud ning seda tulemust on A.Naggel vaidlustanud ja seda tulemuslikult. Kaebuse esitaja leiab, et isegi 15 juhul, kui sama isiku varasema süüteoasja menetlemine ei ole taandamise alus, siis P.Estermaa ütlusi tõendamiseseme kohta ei saa selles väärteoasjas tõendina kasutada. Kohtule jäävad sellised seisukohad arusaamatuks. Väidete esitaja on ise ka aru saanud, et varasema, so mõne teise väärteoasja menetlemine sama isiku suhtes ei ole VTMS § 25 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt taandumise aluseks P.Estermaa osas ning ka H.Küünarpuu ei saa olla VTMS § 150 lg 1 p 2 mõttes ebaseaduslikuks menetlejaks, kuid ometigi tahetakse näidata P.Estermaa ütlusi ebausaldusväärsetena. Kohtuistungil on tuvastatud, et P.Estermaa teostas liiklusjärelevalvet üksinda, olles mootorrattaga mõõtmise kohas. Kiirust mõõtes ei tea ei P.Estermaa ega ka mõni teine kohtuvälise menetleja esindaja seda, kelle juhitud sõiduki kiirust ta mõõdab ning alles lubatud sõidukiirust ületanud sõiduki kinnipidamisel saab ta teada, kes on sõiduki juht. Kohus ei kujuta ette kuidas pidi P.Estermaa väärteomenetlusest taanduma kui avastas, et rikkumise toimepanijaks on sama isik, keda ta on varem kinni pidanud. Vastavalt VTMS § 58 lg 1 sätetele alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ja vastavalt lõikele 2 esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused. Seega väärteomenetlusest taandumisel pidanuks P.Estermaa koostama VTMS § 25 lg 5 kohaselt motiveeritud taandumismääruse ning nõustuma rikkumisega ja jätma A.Naggeli toime pandud rikkumise vormistamata, sest taandumisel ta ei oleks saanud koostada ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kuivõrd ta oli mõõtmise ajal üksinda, siis ei saaks seda ka keegi teine vormistada. Samas, kui tema juures oleks ka olnud mõni teine kohtuvälise menetleja ametnik, tekkinuks olukord, kus P.Estermaa mõõdetud kiirust ei saa ikka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kanda, sest kiirusemõõteseadet kasutas ju P.Estermaa, kelle käitumise osas kaitsja arvates usaldusväärsus puudub. Kohus kahtleb sügavalt ka selles, et kohtuvälise menetleja ametnike hulgas on selliseid, kes ei ole A.Naggeliga kokku puutunud varasemate väärteomenetluste käigus nagu ilmselt ei ole ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunike hulgas neid, kes ei ole lahendanud A.Naggeli kaebusi kohtuvälise menetleja otsustele. Seega ei saakski kaebuses toodud põhimõtte kohaselt keegi A.Naggeli poolt toime pandud väärtegusid menetleda, sest nad ei oleks usaldusväärsed. Kohtu arvates on selline olukord mõeldamatu. Kaitsetaktikana usaldamatuse näitamine menetleja suhtes viitab pigem sellele, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ei ole piisavat alust ja asutakse kahtluse alla seadma menetleja objektiivsust, teades seejuures, et selleks puudub seaduslik alus. Kohtuistungil kuulati P.Estermaa üle tunnistajana toimingute tegemise osas ja selles osas, mis puudutas just konkreetse sõiduki liikumist. Samas riimuvad nii P.Estermaa kui ka A.Naggeli ütlused just kiiruse ületamise fakti osas, mis on tõendamisesemeks, kuid lahknevad selles osas, mis puudutab järsku manöövrit liiklemisel. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väited P.Estermaa ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel ei ole asjakohased ning tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuse ühe versioonina oli esitatud ka asjaolu, et A.Naggel sõidutas klienti, kes oli alkoholijoobes ning segas A.Naggelit sõiduki juhtimisel selliselt, et A.Naggel pidi rikkuma liikluseeskirja nõudeid. Pärast korduvaid ebaõnnestunud katseid seda tunnistajat kohtuistungil üle kuulata jäigi tunnistaja ilmumata jätmise tõttu tunnistaja üle kuulamata ning esitatud versioon tõendamata. A.Naggeli sõnade kohaselt rebis J.Tiits tema juhitud sõiduki rooli nii, et sõiduk läks järsult vasakule ning ta pidi kiirendama, et vältida liiklusohtlikku olukorda. Seega oli tegemist väidetavalt ühe rajavahetusega. Tunnistaja P.Estermaa ütlustest nähtuvalt muutis sõiduk, mille kiirust ta mõõtis, sõidurada mitu korda. Seega pidanuks kõrvalistujast klient esimene kord roolist haarates rooli endast eemale lükkama, seejärel enda poole tõmbama ja siis kordama oma tegevust mitmel korral, jättes A.Naggeli üldse ilma võimalusest mootorsõiduki liikumist suunata. Selline kõrvalistuja poolt sõiduki juhtimine ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja P.Estermaa kirjeldus A.Naggeli juhitud sõiduki liikumistrajektoori kohta korduval rajavahetusel lükkab A.Naggeli versiooni ühekordsest ja ootamatust rajavahetusest ümber ning kohus ei loe A.Naggeli väidet hädaseisundist usaldusväärseks. Vastasel juhul oleks A.Naggelil olnud korduv hädaseisund, mis ei ole usutav. Seda ka seetõttu, et A.Naggeli väite kohaselt pidi ta liiklusohu vältimiseks 16 lubatud sõidukiirust suurendama, seega looma liikluses veelgi suurema ohu, so toime panema järjekordselt sellise rikkumise, mille eest teda korduvalt karistatud on. Kaebuses on leitud, et A.Naggeli juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõtevahend ei olnud taadeldud. Selline väide esitati
Peale selle on viidatud ”Mõõtevahendite siseriikliku tüübikinnitustunnistuse taotlemise, väljastamise, muutmise ja pikendamise ning legaalmetroloogilise ekspertiisi korra" § 13 lg 2 sätetele, mille kohaselt märgistab amet esitatud dokumendid taatluskleebisega ning vajadusel sulgeb taatlusmärgisega juurdepääsu mõõtevahendi justeerimiselementidele. Kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et ilmselgelt esineb kiirusemõõteseadmete puhul vajadus sulgeda taatlusmärgisega juurdepääs justeerimiselemetidele. Seejuures ei ole kaebuse esitaja selgitanud, miks just kiirusemõõteseadme puhul esineb ilmselge vajadus sulgeda taatlusmärgisega juurdepääs justeerimiselementidele. Sellisest väitest võiks järeldada, et muudel juhtudel ei pruugi sellist ilmselget vajadust olla. Samas on just viidatud akti sätte kohaselt võimalik märgistada ka esitatud dokumenti taatluskleebisega, jättes seadme kleebisega märgistamata. Kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ka selliseid andmeid, mis oleks otseselt viidanud kellegi otsesele huvile ligi pääseda justeerimiselementidele ja seadme seadistuse muutmisele, saamaks teistsuguseid mõõtetulemusi. Kohus asub seisukohale, et politseiametnikest seadmete kasutajad ei oska muuta seadme seadistust, kuivõrd selleks on vajalikud eriteadmised ning selleks ligipääsuks puudub neil ka kohtu arvates vajadus. Liiklusjärelevalve teostamiseks piisab seadme kasutamise oskusest ja mõõtemetoodika tundmisest ning kasutajad ise on huvitatud sellest, et kõik seadmel olevad kleebised oleksid terved, vastasel juhul seataks mõõtmistulemus kahtluse alla. Käesoleval juhul on taatluskleebisega märgistatud kalibreerimissertifikaat, kus on näha nii kalibreerimiskuupäev kui ka samal dokumendil olevalt kleebiselt taadelduks tunnistamise aeg. Kuigi kaebuses on leitud, et kohtuliku arutamisega on tõendatud, et seadmel puudusid loetava kirjaga kleebised, mis on tuvastatud teises väärteoasjas, ei ole nende kaebuses esitatud väidetega tõendatud seda, et need väidetavalt mitteloetava tekstiga kleebised ei sulgenud ligipääsu justeerimiselementidele. Seejuures on ka kaebuse esitaja väidete kohaselt need loetamatu tekstiga kleebised asunud just kinnituskruvidel. Samuti on tuvastatud, et need kleebised olid terved ega olnud rikutud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuleneb kalibreerimissertifikaadist nr T07-1295/6, et tegemist on laser-kiirusemõõteriistaga sõidukite kiiruse mõõtmiseks ning füüsikalis-tehnilise kontrollteenuse raames kalibreeriti mõõteriista vastavuses Austria BEV normidega. Tunnistaja I.K sõnade kohaselt ei puudub ASl M esmataatluse tegemise õigus vaidlusaluste kiirusemõõteseadmete osas ning on võimalik teha vaid kordustaatlust. Käesoleval juhul on tegemist kiirusemõõteseadmega, mille kohta on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon välja andnud mõõtevahendi tüübikinnituse, mis kehtib kuni 22.11.2012 ning kalibreerimissertifikaadil olevast taatlusmärgisest saab järeldada, et see märgis puudutab just seda mõõtevahendit, milline on märgitud kalibreerimissertifikaadil ning märgise olemasolust võib järeldada, et pädev taatluslabor on kontrollinud mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd vaidlusaluse mõõtevahendi esmataatluse võimalus Eestis puudub, siis on tegemist mõõtevahendiga, millise vastavust kindlaksmääratud nõuetele saab tuvastada vaid
lg 4 sätestatud korras, mille kohaselt võib legaalmetroloogia asutus teistes riikides väljastatud jälgitavate mõõtetulemuste alusel teha selle mõõtevahendi legaalmetroloogilise ekspertiisi, tunnistada mõõtevahendi taadelduks ja märgistada mõõtevahendi või asjakohase dokumendi taatlusmärgise või –märgistega. Sellisest sõnastusest saab järeldada, et legaalmetroloogia asutuse ainupädevuses on teha diskretsioonotsus seadme või asjakohase dokumendi märgistamiseks, tehes oma valiku, mida ta märgistab ning kohtu arvates puudub kõrvalistel isikutel võimalus sellist otsustust mõjutada. Käesoleval juhul on legaalmetroloogia asutus pidanud vajalikuks märgistada dokumendi, kuhu on lisatud ka asutuse tuvastatava töötaja andmed ning kirjalik seisukoht, mistõttu asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse mõõteseadme puhul on tegemist taadelduks tunnistatud mõõtevahendiga. Kaebuse arutamisel välja toodud viide
lg 3 sätetele ei ole kohtu arvates asjakohane ega puuduta sama seaduse § 10 lg 4 sätestatud juhtu ning vaidlusalust mõõtevahendit. 17 Kaebuses on seatud kahtluse alla ka mõõtja pädevus ning on leitud, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis selline märge pädeva mõõtja kohta puudub. See olevat aga vastuolus „Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra" § 7 lg 3 nõuetega. Kohus peab kaitsja väitega nõustuma, sest kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis selline märge tõepoolest puudub. Samas ei muuda kohtu arvates protokollis sellise märke puudumine mõõtmistegevust ebaseaduslikuks või mõõtjat ebapädevaks ning Eesti Akrediteerimiskeskuse väljastatud tunnistust kehtetuks. Kaebuse kohtuliku arutamise käigus on kohtuvälise menetleja esindaja esitanud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse erialase kompetentsuse kinnitamise kohta, mille kohaselt Eesti Akrediteerimiskeskus kinnitab, et Põhja Politseiprefektuur asukohaga Pärnu mnt 139 Tallinnas on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määruse nr 85 nõuetele liiklusjärelevalve mõõtmiste alal ning nimetatud tunnistus on registreeritud nr E129 all, milline kinnitus kehtib kuni 11.12.2009. Sellise tunnistuse alusel võib öelda, et vaidlusaluse väärteo toimepanemise ajal, so 01.09.2008 oli Põhja Politseiprefektuur erialaselt pädev liiklusjärelevalve mõõtmiste alal. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.10.2006 määrusega nr 85 kinnitatud Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra § 4 sätetele hindab erialast pädevust ja tõendab akrediteerimisasutus ning § 5 lg 1 kohaselt võib erialase pädevuse hindamist taotleda juriidilisest isikust mõõtja. Kuivõrd esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud seda, et Eesti Akrediteerimiskeskus on akrediteerimisasutus ja Põhja Politseiprefektuur oli juriidiline isik, siis ei pea kohus vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda ning asub seisukohale, et Põhja Politseiprefektuur oli 01.09.2008, so vaidlusaluse väärteo toimepanemise ajal eelmärgitud korra kohaselt pädev mõõtja. Väärteoasja materjalide kohaselt teostas faktiliselt mõõtmist politseiametnik P.Estermaa, kes on läbinud vastava koolituse, mille kohta on samuti väärteoasja arutamise ajal lisatud vastav tunnistus. Sellest saab järeldada, et P.Estermaa oli suuteline kiirusemõõteseadet käsitsema, kasutama, järgima mõõtemetoodikat ning eristama sõidukeid, mille kiirust ta mõõdab. Esitatud kaebuses ei ole vaidlustatud seda, et mõõtmist teostanud P.Estermaa oli mõõtmise ajal Põhja Politseiprefektuuri teenistuses olev ametiisik. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõõtmist teostas pädev mõõtja. Nii nagu kohtulikul arutamisel on kaitsja ja kohtuväline menetleja korduvalt väitnud, peab mõõtetulemuste jälgitavus vastavalt
lg 2 p 2 sätetele olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust ning vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus on esitatud kaebuse kohtuliku arutamise käigus jõudnud veendumusele, et mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas taadelduks tunnistatud mõõtevahendit ja järgis asjakohast mõõtemetoodikat ning saadud mõõtetulemus on jälgitav. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 01.09.2008 kell 10.10 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Aimar Naggel on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud
Aimar Naggelit on karistatud LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest oli inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni ning lg 4 alusel võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Aimar Naggelit karistati rahatrahviga 4/5 ulatuses maksimummäärast ning lisakaristust kohaldati ettenähtud sanktsiooni keskmises 18 määras. Kohus peab põhikaristuse osas oluliseks süü suurust, so liiklusalase väärteo, so lubatud suurima sõidukiiruse ületamist tiheda liiklusega teel olukorras, kus seatakse ohtu teised liiklejad ja ka klient. Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et A.Naggelil oli temale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal neli kustumata karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, mis süüdlase isikut arvestades sunnib karistama süüdlast ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületava karistusega. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks määratud põhikaristust kergendada. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud kergendava asjaolu, so kahetsuse olemasolu, mis võis tuleneda kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulause sõnastusest, kuid väärteotoimikus leiduvatest andmetest ei saa kohus menetlusalusel isikul kahetsuse kohta teha mingeid järeldusi, kuivõrd esitatud kaebuse kohaselt tunnistas kaebuse esitaja küll osaliselt teo toimepanemist, kuid kaebuse väidetest nähtuvalt on süüteo toimepanemine tõendamata ning tõendamata teo toimepanemise põhjustas hoopis kõrvaline isik. Kohus leiab, et sellistel andmetel ei ole karistust kergendavat asjaolu tuvastatud ja vastulauses esitatud kahetsust ei saa kohus hinnata siirana. Kohtuvälise menetleja otsusega kohaldati A.Naggeli osas ka lisakaristust põhjendusega, et senini määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki ning isik jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Väärteoasjas olevatest karistusandmetest seisuga 20.01.2009 nähtub, et A.Naggelit on pärast inkrimineeritava teo toimepanemist karistatud veel kolme liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Seejuures on nii enne inkrimineeritud väärtegu kui ka pärast inkrimineeritud väärtegu toime pandud süütegude puhul tegemist neljal korral samuti lubatud sõidukiiruse ületamisega, kahel korral jalakäijate ülekäigurajale sõitmisega keelava foori tule ajal ning ühel korral varalise kahju tekitamisega. Kõigil juhtudel on A.Naggeli suhtes kohaldatud vaid põhikaristust rahatrahvina ning trahvid on tasutud. Selliste andmete alusel leiab kohus, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamisel käitunud õigesti ja põhjendatult, sest senised rahalised mõjutusvahendid ei ole sundinud A.Naggelit hoiduma uute liiklusalaste väärtegude toimepanemisest. Kaebemenetluses on A.Naggel selgitanud, et tal on vaja juhtimisõigust seetõttu, et tal on ülalpidamisel alaealine laps, samuti on tarvis hooldada nii oma ema kui ka abikaasa ema ja abikaasal ei ole sõiduki juhtimisõigust. Seega temalt juhtimisõiguse äravõtmise puhul jääksid nii ema kui ka abikaasa ema hooldamata ning kuivõrd tema põhisissetulekuks on taksoteenuse osutamisest saadav tulu, jääks tema ja ta pere sissetulekuallikata. Kaebuses esitatud väidetest sissetulekuallika kohta saaks teha järelduse, et tegemist on isikuga, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema ja ta lähedaste heaolu. Seega on menetlusalune isik elukutselise juhina väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Väärteoasja materjalides leiduvad karistusandmed viitavad selles osas A.Naggeli rikkalikule kogemusele. Kohus leiab, et vältimaks sellise majanduslikult ebasoodsa olukorra tekkimist peab iga vähegi kohusetundlik ja oma lähedaste heaolu tähtsaks pidav isik, sealhulgas ka kaebuse esitanud isik, käituma viisil, mis välistaks tema karistamise väärteo toimepanemise eest ning põhiliseks karistuse vältimise viisiks liikluses on liikluseeskirja nõuete täitmine. Vaatamata sellele, et A.Naggel osaleb sõiduki juhina liikluses aktiivselt ja tal peaks olema karistuste näol ka juba piisav negatiivne kogemus ja juhtimisõiguse saanud isikuna, so isikuna, kes seega eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid, on ta teadlik ka võimalikest karistustest ja lisakaristustest, on A.Naggel järjekindlalt jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja ta pani tahtlikult toime uue samalaadse süüteo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel ja seega ka lähedaste heaolu tagamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle 19 lisakaristuse tühistamisest, kuivõrd määratud lisakaristuse tähtaeg vastab süüdlase isikule ja süü suurusele. Kohus peab seejuures oluliseks kaebuse esitanud isiku väiteid kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses, kus on märgitud, et „Ilmselt on lubatud ja ülekiiruse piiril liikumine ning kohustuste kollisiooni olukorras kiirete otsuste langetamine taksojuhi töö üks paratamatusi ning ka ääretult raske valik”. Sellisest väitest saab järeldada, et A.Naggel tegelikkuses peab lubatud sõidukiiruse ületamist igapäevaseks ja loomulikuks taksoteenuse osutamise osaks ning kliendi kiire teenindamine ja selle eest saadav tasu on tema jaoks ilmselgelt olulisemad kui teiste liikluses osalevate isikute vara, tervis ja elu. Kohus leiab, et isik, kellel on selline suhtumine liikluskorda ja kes peab liiklusnõuete rikkumist loomulikuks, on liikluses teistele liiklejatele ohtlik ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 20
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.