Väärteoasi 4-09-7201 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.04.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Ave Mõstlik Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse 17.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2301,09,000018 Kuldar Salumets karistamiseks Korruptsioonivastase seaduse § 263 alusel Kaebuse esitanud isik Kuldar Salumets, isikukood 37901050214, elukoht xxx. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Kuldar Salumets ja tema esindaja advokaat Hannes O. Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korruptsioonikuritegude talituse erimenetleja Enely Kirss LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse 17.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2301,09,000018 Väärteomenetluse seadustiku § 30 p.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 26.04.2010.a. Asjaolud ja seisukohad Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse politseivaneminspektor Signe P17.04.2009.a. väärteoasjas nr. 2301,09,000018 tehtud otsusega tuvastati, et Kuldar Salumets võeti teenistusse ja nimetati alates 14.10.2008.a Paldiski Linnavalitsuse linnasekretäri ametikohale. Samuti on Kuldar Salumets Äriregistri teabesüsteemi andmetel alates 30.05.2005.a. OÜ BC(registrikood xxx) juhatuse liige ja alates 26.01.2006.a. H OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige. 08.01.2009.a. on notariaalselt kinnitatud H OÜ avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale, aga 18.03.2009.a. seisuga on vastav kanne äriregistris tegemata. Olles ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 4 lg 1 mõttes ja kuuludes samaaegselt kahe äriühingu juhtorganitesse, rikkus Kuldar Salumets KVS § 19 lg.2 p-st 2 tulenevaid töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime KVS § 263 järgi kvalifitseeritava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri 17.04.2009.a. otsusega karistati Kuldar Salumets’a KVS § 263 järgi 50 trahviühiku (3000.00 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et tema, töötades alates 14.10.2008.a. Paldiski linnasekretärina ja tegutsedes samaaegselt OÜ BCjuhatuse liikmena, rikkus KVS § 19 lg.2 p-s 2 sätestatud töökoha- ning tegevuspiirangu nõudeid. Kuldar Salumets esitas 04.05.2009.a. Harju Maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Alternatiivselt palus kaebuse esitaja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel vastavalt VTMS § 30 lg.1 p-le
- Harju Maakohtu 09.07.2009.a. otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel menetlusaluse isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Maakohus leidis, et Kuldar Salumets on käsitatav ametiisikuna ja ta oli nii enne kui ka pärast linnasekretäri ametikohale nimetamist OÜ BC ainuosanikuks ning H OÜ juhatuse liikmeks. Vastavalt H OÜ osanike otsusele kutsuti ta aga juhatuse liikme kohalt tagasi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt esitas menetlusalune isik kuu aega pärast linnasekretärina tööle asumist Paldiski linnapeale taotluse, et jätkata tegutsemist OÜ-s BC, milline taotlus rahuldati. OÜ BC põhitegevusalaks on juriidiliste toimingute tegemine, mille tõttu ei kahjusta selles ettevõttes töötamine teenistuskoha mainet ja sellega ei kaasne korruptsiooniohtu. Kuivõrd menetlusalusele isikule anti nõusolek jätkata ettevõtjana tegutsemist, ei rikkunud ta KVS § 19 lg.2 p-st 2 tulenevaid nõudeid. Nendel põhjustel ei vasta Kuldar Salumetsa käitumine KVS §-s 263 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Põhja Politseiprefektuur, kes taotles Riigikohtul maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kassatsioonikaebuse kohaselt Põhja Politseiprefektuur on seisukohal, et Harju Maakohus leidis KVS § 20 lg.3 alusel ekslikult, et menetlusaluse isiku tegutsemisel OÜ BCjuhatuse liikmena ei kaasne korruptsiooniohtu. Selles paragrahvis sätestatakse töökoha- ja tegevuspiirangud sama seaduse § 4 lg.2 p-des 1-16 loetletud ametiisikute suhtes. Linnasekretär on aga vaadeldav ametiisikuna KVS § 4 lg.1 mõttes, kellele laienevad sama seaduse §-st 19 tulenevad töökoha- ja tegevuspiirangud. Viimati märgitud sätte mõttes ei oma tähtsust korruptsiooniohu või teenistuskoha maine kahjustamise võimalikkus. Vastavalt Riigikohtu üldkogu 25.01.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-92-06 on KVS § 19 lg-s 2 sätestatud piirangud formaalse iseloomuga ja nende puhul puudub vajadus tõendada, milline korruptsioonioht mingile töökohale või tegevusalale asumise tagajärjel tekkida võib või tekkis. Lähtudes KVS § 19 lgst 3 võib ametiisik tegutseda seaduses sätestatud tingimustel ettevõtjana, st olla füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu omanik. Samas ei tohi ta kuuluda äriühingu juhatusse ega tegeleda igapäevaselt ettevõtte majandustegevusega. Sel põhjusel pole ametiasutusel võimalik anda ametiisikule nõusolekut äriühingu juhatuse liikmena tegutsemiseks. Olukorras, kus ametiisik kuulub osaühingu juhatusse, rikub ta KVS § 19 lg.2 p-st 2 tulenevat töökohapiirangut. Kassatsioonivastuses palus Kuldar Salumets’a kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Hannes O jätta maakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata ning hüvitada menetlusalusele isikule õigusabikulud 10 800.00 krooni suuruses summas. Vastustaja hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et menetlusalune isik võis tegutseda äriühingute juhatuste liikmena, sest talle anti selleks nõusolek. Kassaatori tõlgendus, mille kohaselt võib ametiisik nõusoleku saamisel olla samaaegselt füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu omanik, kuid mitte juhatuse liige, on vastuolus korruptsioonivastase seaduse ning sama seaduse § 19 lg 3 mõttega. Füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu osanike eesmärgiks on tulu saamine. Võrreldes juhatuse liikmega on nende isikute puhul huvide konflikti tekkimise tõenäosus suurem. Lisaks puudutavad linnasekretäri tööülesanded kohaliku omavalitsuse 2 sisemist töökorraldust ega ole suunatud kolmandatele isikutele. Seega ei kaasne menetlusaluse isiku tegutsemisel ettevõtjana korruptsiooniohtu. Riigikohus leidis oma 07.01.2010.a. kohtuotsusega, et Harju Maakohtu 09.07.2009.a. otsus tuleb tühistada ja saata uueks arutamiseks samale kohtule tagasi. Riigikohus märkis, et KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikul on keelatud olla äriühingu juhtorgani liikmeks, v.a seaduses sätestatud juhtudel, ja sellisest keelust kõrvalekaldumiseks ei anna alust ka KVS § 19 lg.3 alusel saadud nõusolek, kuivõrd äriühingu juhtorgani liikmeks olek ei ole kõnealuse sätte mõttes käsitatav ettevõtjana tegutsemisena. Maakohtu järeldus, et menetlusalune isik ei rikkunud töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid ega realiseerinud temale etteheidetava väärteo koosseisule vastavaid tunnuseid, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Antud rikkumine oli vastavalt VTMS § 175 p-le 1 kohtuotsuse tühistamise aluseks. 19.02.2010.a. esitas Kuldar Salumets’a kaitsja Hannes O kaebuse täienduse ja menetluskulude hüvitamise taotluse, milles palub:
- tühistada Põhja Politseiprefektuuri otsus väärteoasjas nr 2301,09,000018 ning lõpetada Kuldar Salumetsa suhtes algatatud väärteoasi tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu;
- alternatiivselt kui kohus leiab, et puudub alus Kuldar Salumetsa suhtes väärteoasja lõpetamiseks ja väärteo otsuse nr 2301,09,000018 tühistamiseks VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel, lõpetada Kuldar Salumetsa suhtes väärteoasja menetlus otstarbekuse kaalutlusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu;
- hüvitada Kuldar Salumetsale kaitsja tasu 10 800.00 krooni. Kaitsja leiab, et väärteoasja lahendamisel tuleb kaaluda kõiki Kuldar Salumets’a süüd välistavaid asjaolusid. Kaebuse kohaselt oli 2008.a. Paldiski linnas täitmata linnasekretäri ametikoht ning Kuldar Salumets esitas avalduse linnasekretäri ametikohale kandideerimiseks, kuna vastas kandidaadilt eeldatavatele nõuetele. Paldiski linna poolt reageeriti avaldusele paari päeva jooksul ning avaldus rahuldati. Kuna kõik juhtus nii kiiresti ei jõudnud Kuldar Salumets nii kiirelt lõpetada juhatuse liikme volitusi OÜ-s BCja OÜ-s H . Ei olnud võimalik nii kiirelt ka uusi juhatuse liikmeid leida ja äriregistris muudatusi teha. Üheski seaduses ei olnud nn puhveraega isiku jaoks alates ametisse nimetamisest äriühingute juhtorganitesse kuulumise ega ka töölepingute lõpetamiseks. Teatavasti tuleb tööandjale töötaja soovil töölepingu lõpetamisest teatada ette vähemalt 1 kuu. Samas ei ole seaduses ajalist määratlust, millal linnapea linnasekretäri ametisse peaks või võiks nimetada. See tähendab seda, et Kuldar Salumetsal ei olnud võimalik kontrllida ega juhtida pärast avalduse esitamist asjade käiku. 14.10.2008.a. nimetati Kuldar Salumets Paldiski linnasekretäriks. 18.03.2009.a. Kuldar Salumetsa suhtes koostatud väärteoprotoklli kohaselt pani Kuldar Salumets talle süüks pandava väärteo toime 14.10.2008.a. tema Paldiski linnapea poolt Paldiski linnasekretäriks nimetamisega. Kuldar Salumets oli veendunud, et Paldiski linnapea antud nõusolek olla äriühingu juhtorgani liige välistab tema suhtes KVS § 263 süüteokoosseisu. KarS § 39 lg.1 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kaitsja märgib, et oluline on Kuldar Salumetsa teo hindamisel see, kas ta oli enne ametisse nimetamist äriühingu juhtorgani liige või sai selleks pärast - olles linnasekretär asutas äriühingu ja hakkas ka juhatuse liikmeks. Selle järgi saab hinnata isiku käitumises väärteokoosseisu olemasolu või selle puudumist. Vaidlusalusel juhul on tuvastatav, et Kuldar Salumetsa tegevuses puudus tahtlus väärtegu toime panna ning selle ärahoidmiseks küsis ta linnapealt nõusoleku äriühingu juhtimises osalemiseks ning sai selle. Samas toob kaitsja kaebuse täienduses välja alternatiivse taotluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMK §-st
- Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-146-03). Arvestada tuleb ka asjaolu, et Kuldar Salumetsa poolt Paldiski linnasekretäri ametiülesannete täitmisel ei ole ta toime pannud korruptiivseid tegusid. Kuldar Salumets ei ole enam Paldiski linnasekretär, 3 mistõttu ei ole tal võimalik korruptiivseid tegusid toime panna ka edaspidi. Kuldar Salumets, saades Paldiski linnasekretäriks, võttis kohe tarvitusele meetmed, mis tema arvates välistasid väärteokoosseisu. Neid asjaolusid arvestades saab leida, et juhul kui kohtu hinnangul on Kuldar Salumetsa tegevuses koosseis siiski olemas, oli tema süü väike ning kuna ta enam ei ole linnasekretär, puudub ka avalik huvi tema karistamiseks. Samas märgib kaitsja, et varasemas kohtupraktikas ongi rõhutatud seda, et karistamise alusena tuleb vaadata ennekõike isiku süü suurust, mitte pelgalt tuvastatud faktiliste asjaolude kogumit (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07). Kuldar Salumets leiab, et arvestades väärteoasja keerukust ning mahukust, on talle taotletavas ulatuses 10 800.00 krooni kaitsjatasu väljamaksmine põhjendatud vaatamata sellele, et temale määratud karistuseks oli rahatrahv summas 3000.00 krooni. Väärteoasja keerukuse tingis ühese tõlgenduse ja kohtupraktika puudumise küsimuses, kas linnasekretär on ametiisik või mitte ning kas ta on ametiisik KVS § 4 lg 1 või hoopis lg 2 tähenduses ning kohtupraktika puudumine küsimuses, kas haldusorgani juht saab anda linnasekretärile nõusoleku äriühingu juhtorgani liikmeks oleku kohta. Kuldar Salumets palub kohtul arvestada ka kaitsja võtmise ja tasu maksmise vajalikkust – Väärteomenetluse seadustiku § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 nõuavad kassatsiooniastmes advokaadist esindaja kasutamist. 09.12.2009 osaleski Kuldar Salumets Tartus Riigikohtu istungil koos advokaadist kaitsjaga. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil öeldu ja seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kontrollinud esitatud materjale ning tulenevalt eelnevast, leiab, et Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse 17.04.2009.a. otsus väärteoasjas nr: 2301,09,000018 tuleb tühistada VTMS § 30 p.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus märgib, et antud asjas ei esine vaidlust süü olemasolus vaid asjaolus, kas Kuldar Salumets on ametiisik, kes oleks tohtinud töötada samaaegselt Paldiski Linnavalitsuses linnasekretärina kui ka OÜ BCja H OÜ-s juhatuse liikmetena ning tulenevalt sellest on pannud toime korruptiivseid tegusid. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusõigusest (KrMS § 202). Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Seega ei ole menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. KVS kasutab ametniku mõistet, kuid jätab täpsustamata, keda tuleb mõista riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Vastavalt KVS-i § 4 lg.1 on nimetatud seaduse järgi ametiisik KVS-i § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. KVS-i § 3 lõike 2 kohaselt on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Ametnikuks olemine seondub avaliku teenistusega, seetõttu tuleb ametniku mõiste sisustamiseks appi võtta avalikku teenistust reguleeriv normistik, kus määratletakse, keda lugeda riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuks. Avalikku teenistust reguleerivaks üldseaduseks on Avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS). See seadus reguleerib töötamist riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasustuses (§ 1 lg 1) ja seostab ametniku ning koosseisuvälise teenistuja mõiste ametiasutusega. Ametiasutuseks on ATS § 2 järgi riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Sama seaduse § 4 lg 2 loeb riigiteenistujaks riigiga 4 teenistussuhtes oleva isiku ja kohaliku omavalitsuse teenistujaks kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes oleva isiku. Nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse teenistujad jagunevad ATS § 5 järgi ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. Ametnik on ATS § 6 lg 1 järgi ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik ja § 6 lg 2 järgi jagunevad ametnikud riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks. Vabariigi Valitsuse poolt on kinnitatud „Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2008-2012“, kus muuhulgas öeldakse järgmist: „Senise keelusüsteemi asemele tuleks KVS-i lisada teavitamise süsteem. See tähendab, et ametiisikul peaks üldiselt olema lubatud tegutseda ettevõtjana ja töötada teise tööandja juures, välja arvatud juhul kui teise tööandja või ettevõtja üle teostatakse järelevalvet, Niisugune ümberpööratud skeem on tunduvalt leebem sekkumine isiku põhiõigustesse ning on kooskõlas põhiõiguste piiramise üldise loogikaga: reegliks põhiõiguse olemasolu ja riik saab seda piirata teatud tingimustel. /…./ Praktikas on ametiseisundi mõistet väga erinevalt tõlgendatud ning sellest tulenevalt on erinevalt kindlaks määratud ka isikute ring, kellele KVS-st tulenevad piiranguid ja kohustusi tuleb kohaldada. Kehtiva seaduse toimingu mõiste on laialivalguv, see võib sisaldada ka kirjavahetuse korraldamist jm – piirangud selliste toimingute puhul ei ole põhjendatud. Seetõttu tuleks konkretiseerida ametiisiku tunnuseid ametiseisundi mõiste täpsustamise abil. Eesmärk on käsitleda ametiisikutena vaid neid, kelle puhul on korruptsioonioht suurem (lk 22, www.korruptsioon.ee)“. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et Äriregister on avalik andmebaas, millest vajaduse korral saab tööandja alati ise teha päringu töötaja kuulumise kohta äriühingu osanike, liikmete või aktsionäride hulka. Seega on välistatud, et keegi võiks jätta majanduslike huvide deklaratsioonis nimetatud välja täitmata sooviga oma osalust varjata. Samas antud vaidluses võttis kohus arvesse asjaolu, et Kuldar Salumets ei ole enam Paldiski Linnavalitsuse linnasekretär ning tulenevalt sellest ei saa ta toime panna korruptiivseid tegusid ja puudub avalik huvi tema karistamiseks. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.3; § 133-
- Piret Liivo Kohtunik 5