lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4, kohus määras: jätta rahuldamata Ande Veermetsa kaebus Tarbijakaitseameti peadirektori 11.06.2010.a määrusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud 16.06.2010.a laekus Harju Maakohtusse Ande Veermetsa nimel koostatud kaebus Tarbijakaitseameti 11.06.2010.a määrusele. 21.06.2010.a edastas sama kaebuse kohtule Tarbijakaitseamet. 22.06.2010.a edastas esitatud kaebuse kohtule ka Ande Veermets oma digiallkirjaga. Vaidlustatud määrusega jättis Tarbijakaitseameti peadirektor juhindudes
lg-st 2 ja
lg 2 p-st 1 läbi vaatamata ja rahuldamata Ande Veermetsa kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuna 03.06.2010.a kaebus kohtuvälise menetleja 09.04.2010.a teatele väärteo alustamata jätmise kohta on esitatud
-s sätestatud tähtaja rikkumisega. Määruse kohaselt keeldus Tarbijakaitseamet väärteomenetlust alustamast 09.04.2010.a meili teel väärteoteate esitajale edastatud kirjaga nr 6-1/10-2513-003. Samas kirjas selgitati avaldajale väärteomenetluse seadustikust tulenevat edasikaebamise korda juhul kui väärteomenetlust ei alustata. 13.04.2010.a pöördus väärteoteate esitaja Tarbijakaitseameti poole selgitustaotlusega, 1 mille lahendamise käigus kohtusid 16.04.2010.a Tarbijakaitseameti esindajad avaldajaga. 14.05.2010.a andis Tarbijakaitseamet kirjaga nr 6-2-J/l0-02916-003 selgitustaotlusele põhjaliku kirjaliku vastuse. Kaebust kohtuvälise menetleja juhile
§-s 76 ettenähtud korras väärteomenetluse alustamata jätmise teate peale väärteoteate esitaja viidatud tähtaja jooksul ei esitanud. Teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on avaldaja soovitud e-posti aadressil saadetud 09.04.2010.a, avaldaja on selle kätte saanud ning sellele reageerinud meili teel 13.04.2010.a. Kohtuvälise menetleja juhil ei ole seadusest tulenevalt võimalust ennistada kaebuse esitamise tähtaega ning sellest tulenevalt tuleks kaebus jätta läbi vaatamata ja lõppkokkuvõttes rahuldamata. Kaebuse kohaselt on Tarbijakaitseameti juht lähtunud 11.06.2010.a määruse koostamisel valedest alustest -
lg 2 ei ole kaebuse lahendi tegemisel kohtuvälise menetleja juhile juhindumiseks ja ka viide
Tarbijakaitseameti juhil puudub õigus kaebust menetlusse mitte võetud kaebust lahendada.
ei reguleeri ahendavalt väärteomenetluse alustamata jätmise teate peale kaebuse esitamise tähtaega. Kohtuväline menetleja on eksinud ka määruse kaebetähtaja märkimisel. 11.06.2010 määruse ülesehituse eesmärk oli jätta vaidlustatud menetlustoimingu sisu kohtu tähelepanuta. Tarbijakaitseamet keeldus väärteoteate alusel menetlust alustamisest, kuna ei tunnista korteriühistuta kortermajas korteriomanikku tarbijakaitseseaduse mõistes tarbijaks. Kehtivatest õigusaktidest nähtub üheselt, et maja kaasomandi eest kannab vastutust kas korteriühistu või korteriomanik. Loetelu on seaduseandja soovil ammendav, seega on korteriomanik tarbijana valitsejaga (teenusepakkujaga) sõlmitavas valitsejalepingus (tarbijalepingus) lepingupool ning nimetatud lepinguline suhe allub tarbijakaitseseaduse regulatsioonile. Kaebaja mõistab Tarbijakaitseameti muret, et tulevikus on võimalik väga suur väärteoteadete arv korteriühistuta majade valitsejate peale korteriomanikest tarbijatelt, mis tõenäoliselt ongi väärteomenetluse alustamata jätmise peamiseks põhjuseks. Kuna kaebaja kahjustatud õiguste rikkumise lõpetamise seisukohalt on oluline kohtuvälise menetleja poolt jätkuva õiguserikkumise lõpetamine ja nimelt tarbijakaitseseaduse alusel väärteomenetluse algatamine, on vaidlustatud menetlustoimingu sisu käesoleva kaebuse lahendamisel oluline ning asjassepuutuv.
lõige 2 kohaselt kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale
§-s 76 ettenähtud korras. Kaebeõiguse seisukohast ei ole oluline mitte formaalne teade, vaid kohtuvälise menetleja asjas lõpuleviidud tegevus. Menetlustoimingu vaidlustamise põhimõte tuleneb ka kaebuse sisu määravast
Tarbijakaitseamet kutsus 09.04.2010.a kaebaja esindaja antud asjas 16.04.2010.a kohtumisele ja saatis 27.04.2010.a meilikinnituse, et vastab asjas täiendavalt, samas esitas Tarbijakaitseamet asjas lõpliku vastuse. On mõistlik ja proportsionaalne, et kaebus
lõige 2 alusel kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatakse peale kõigi samas asjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud toimingute lõppemist. Alles siis saab kindlat väita, et väärteomenetlust asjas ei alustata. 11.06.2010 määrus on lahendatud seadust rikkudes, määruse lahendamisel on aluseks võetud väärad materiaalõiguse alused, eksitud on seadust tsiteerides ja kaebajale olulise menetlustähtaja suhtes, vaidlustatud menetlustoimingu sisu ehk väärteomenetluse alustamine tarbijakaitse seaduse alusel on kaebuse lahendamisel oluline ning asjassepuutuv, kaebus esitati
lõige 2 alusel tähtaegselt peale viimast menetlustoimingut kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebus täielikult ja vaidlustatud määrus tühistada, kõrvaldada õiguserikkumine. Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja 2 tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Kohtuvälise menetleja Tarbijakaitseameti juht jättis 11.06.2010.a määrusega läbi vaatamata ja rahuldamata Ande Veermetsa 03.06.2010.a kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele väärteomenetluse alustamata jätmisel. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja hinnangul sai väärteomenetluse mittealustamist väita kindlalt alles 31.05.2010.a, kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteomenetluse alustamata jätmisest teatati kaebajale 09.04.2010.a.
lg 2 kohaselt kui väärteomenetlust ei alustata, on väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale
Vaidluse all ei ole 11.06.2010.a määrusest nähtuv asjaolu, et väärteoteate esitas Ande Veermets 30.03.2010.a meili teel. Kohus on seisukohal, et teade 30.03.2010.a esitatud väärteoteate alusel väärteomenetluse mittealgatamise kohta ja
Vastupidiselt kaebuse väidetele ei saanud 09.04.2010.a vastuse saamisest alates olla väärteoteate esitanud isikul mingit ebaselgust selles, kas tema teate alusel väärteomenetlust alustatakse või mitte – selle mittealustamise otsustus kui kohtuvälise menetleja menetlustoiming on 09.04.2010.a kirjast täiesti üheselt nähtuv. Seega on õige ka kohtuvälise menetleja seisukoht, et
vastava kaebuse esitamise õigus tekkis ja selle õiguse realiseerimiseks ette nähtud 15-päevase kaebetähtaja kulgemine algas Tarbijakaitseameti 09.04.2010.a vastuse kättesaamisest ja ei 16.04.2010.a kaebuse täiendamine kaebaja poolt ega kohtuvälise menetleja toimingud Ande Veermetsa 13.04.2010.a selgitustaotlusele reageerimisel selle tähtaja kulgemist enam ei mõjutanud. Pärast 09.04.2010.a dokumendi koostamist Tarbijakaitseameti poolt tehtud toimingud toimusid märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse alusel haldusmenetluse raames ja sellest on kaebaja kaitsjat ka 27.04.2010.a ühemõtteliselt meili teel teavitatud. Samuti nähtub Peep Veermetsa 27.04.2010.a ja 31.05.2010.a meilidest Tarbijakaitseametile üheselt, et ta on olnud teadlik haldusmenetluse toimumisest. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja oli saanud Tarbijakaitseameti 09.04.2010.a vastuse (dokument „VASTUS TEIE KAEBUSELE“, nr 6-1/10.2513-003) kätte hiljemalt 13. aprilliks 2010.a, mil tema kaitsja esitas Tarbijakaitseametile selgitustaotluse. Seetõttu lõppes 09.04.2010.a dokumendist avalduvale kohtuvälise menetleja tegevusele
aprillil 2010.a ja pärast seda tähtpäeva kohtuvälise menetleja 09.04.2010.a tegevusele esitatud kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt on 03.06.2010.a kaebus Tarbijakaitseameti juhile esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Ehkki
lg 2 p 1-3 ei sisalda sõnaselgelt kohtuvälise menetleja juhi võimalust jätta pärast kaebetähtaja esitamist esitatud kaebus läbivaatamata, ei muuda sellise sõnastuse määruse resolutsioonis kasutamine
Lisaks otseselt
lg 2 p 1 tulenevale õigusele jätta kaebus rahuldamata märke lisamine ka kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta on kohtuväline menetleja vaid konkretiseerinud
Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri kohtuvälise menetleja juhi tegevust
vastava kaebuse saamisel rohkem kui
Seejuures ei näe
ette, et kohtuvälise menetleja juht peaks enne kaebuse lahendamisele asumist otsustama selle menetlusse võtmise küsimuse, samuti ei ole talle antud expressis verbis võimalust jätta kaebus läbi vaatamata. Samas ei tulene väärteomenetluse seadustikust, et kohtuväline menetleja oleks kohustatud pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebusi lahendama sisuliselt samaväärselt 3 tähtaegselt esitatud kaebustega. Kohus on seisukohal, et
lg 2 p 1 kohtuvälise menetleja juhile antud pädevus kaebuse rahuldamata jätmiseks sisaldab endas ka õigust jätta kohtuvälise menetleja tegevusele pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebus rahuldamata ilma vaidlustatud tegevuse sisulise läbivaatamiseta. Vastasel korral oleks kaebetähtaja pikkuse kindlaksmääramine sisutu ja õiguskindluse saavutamine võimatu. Samuti ei mõjuta vaidlustatud määruse õiguspärasust
Kaebusest ei nähtu, et selline eksimus oleks takistanud või raskendanud kaebuse tähtaegset esitamist. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja tegevus on olnud õiguspärane ja sellega ei ole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi, kohtuvälise menetleja juhi 11.06.2010.a määrus on seaduslik ning Ande Veermetsa kaebus tuleb jätta rahuldamata. Marie Tammsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.