KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.juuni 2010.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1485 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Tõlk Anneli Helmann Kohtuasi Viktor Iljaševitši (isikukood 35012140279, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht OÜ L ) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,003143 Asja läbivaatamise kuupäev 07.juuni 2010.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Viktor Iljaševitš kaebuse esitaja kaitsja Sergei Razguljajev kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas: Rahuldada Viktor Iljaševitši kaebus. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,10,003143 ning lõpetada väärteomenetlus Viktor Iljaševitši suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Henry Murumaa koostas 05.04.2010.a. väärteoprotokolli AB 1132780 Viktor Iljaševitšile selle kohta, et tema 05.04.2010.a. kell 10.00 Harju maakonnas, Tallinnas, Pärnu mnt 186 maja juures, liikudes Järvevana tee suunas juhtis mootorsõidukit Saab 9-5, reg.nr. xxx, kiirusega 77 km/h ± 3 km/h teel, kus on lubatud 50 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Viktor Iljaševitš liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu karistas Viktor Iljaševitšit väärteosasjas nr. 2302,10,003143 tehtud otsusega eelnevalt kirjeldatud väärteo toimepanemise eest liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses s.o summas 2100 krooni. Kohtule esitatud kaebuses palus Viktor Iljaševitš tühistada eelpool nimetatud otsus ning lõpetada tema suhtes vääreomenetlus LS § 7422 lg 2 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja märgib, et kiiruse mõõtmise ajal ei olnud kaebaja auto sel teelõigul ainuke sõiduk, ühes suunas liikus kümmekond autot, mis oluliselt suurendab riski, et kiirust mõõtnud politseinik võis eksida. Argo O teosats kiiruse mõõtmist üksinda ning tegi seda seadmega Ultralyte LTI 20-20, mis on lasertüüpi mõõteseade, kuid see ei fikseeri mõõtmise aega ega fotografeeri sõidukit. Argo O eksis kiiruse mõõtmisel, kuna nii kaebaja kui ka tunnistaja Irina S on menetluse kestel väitnud, et kaebaja juhitud sõiduk kohtuvälise menetleja märgitud asjaoludel lubatud suurimat sõidukiirust ei ületanud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Viktor Iljaševitš täielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et 5.aprillil sõitis ta Viljandi mnt-lt Pärnu mnt-le. Alustas sõitu Viljandi mnt 26 juurest, pr S kodust. Tunnistaja S istus tema kõrval. Seal, kus Viljandi mnt ja Pärnu mnt liituvad, on järsk kurv. Seal pole võimalik kiirust ületada, kuna on eralduspostid ning seal saab sõita 35-40 km/h, mitte rohkem. Põhisuund, mis liigub Pärnu mnt-le tuleb Vabaduse pst-lt, seal on 4 rida. Viljandi mnt poolt tuleb 5.rida. Seal on veel hoiatusmärk, et Viljandi mnt poolt tulija peab autod läbi laskma. Sõitis kurvis 35-40 km/h, vaatas paremale, kuna peale tema liikus veel umbes 10 autot, ta pidi peateel liikujad läbi laskma. Üle 50 km/h ei näidanud spidomeeter kordagi. Pärnu mnt-le jõudes ei jõudnud ümber reastuda. Tema ees olevad sõidukid läksid juba läbi. Edasi liikus juba linna poole, umbes 50-70 m eemal, rohelise vöö peal oli politseinik, kes ta peatas. Nime ta ei öelnud, ütles vaid, et kaebaja ületas kiirust. Ta näitas radarit, millel oli nr
- Mingeid muid näite ei olnud. Teab täpselt, et kiirust ei ületanud, kuna politseinikud on pidevalt seal. Politseiautot ei näinud kuskil. Tal oli ka tunnistaja, keda aeti minema, et ta ei tohi rääkida. Antud juhul on tekkinud olukord, kus ta vastutab tema poolt mittesooritatud teo eest. Kui teda suunati üle tee Experdi poe ette parklasse protokolli koostama, siis seal oli teine mees, kes ütles, et tema pole tunnistaja. Tema ei näinud midagi, ütles, et vormistab vaid tunnistaja ütluste järgi. Tema auto mootori võimsus on 250 hj. Autol on seieriga spidomeeter. Kaebuse esitaja kaitsja lisas, et kaebuse toetuseks viitab ka Riigikohtu praktikale, konkreetselt lahendile nr 3-1-1-12-10, kus kriminaalkolleegium on viidanud, et kui liiklusjärelevalvet teostatakse üksi, siis peaks kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Politseil on võimalus salvestada rikkumist ja seeläbi hinnata tõendi usaldusväärsust. Asi on selles, et politseinik, kes koostas protokolli, liikus üksi. Sellel mnt-l liikus palju autosid ning asjas ei ole kindlat tõendit, et kiirus 77 km/h kuulub kaebajale. Kuna on kahtlus, siis tuleb otsus tühistada. Süüdistatav ei pea oma süütust tõendama. Tõendamiskohustus on kohtuvälisel menetlejal. Antud juhul ei ole rikkumine tõendatud, on ainult politseiniku selgitused. Kohtus tunnistajana üle kuulatud Irina S andis ütlusi, mille kohaselt kaebajaga seob neid hea tutvus. 5.aprillil oli ta reisijana kaebaja sõiduautos Saab kõrvalistmel, sõitsid linna poole. Kui nad Viljandi mnt-l tegid pööret, siis oli sõidukite vool, ees oli umbes 10 autot, see oli enne pööret. Sõitsid paremas reas. Nägi, kuidas kolmanda-neljanda rea juurest eraldusribalt tuli 2 politseinik, kes neid peatas. Rohkem seal politseinikke ei olnud. Politseinik näitas kohe mingit seadet, kus oli 77 ja küsis dokumente. Sellist kiirust neil ei saanud kuidagi olla, enne raudtee ülesõitu on väga vilets tee ja seal on märk. Pöördel on ka piirdepostid. Nende ees liikus sõidukeid, kõik ligi 10 autot tegid parempööret Pärnu mnt-le. Sõitsid kurvis umbes 20-30 km/h ja peale seda kui jõudsid Pärnu mnt-le, siis umbes 5 sekundi pärast nägid politseinikku. Ümber reastuda nad ei jõudnud. Ise ta on 25 a staažiga autojuht ja ta nägi, et kiirus ei olnud kindlasti üle 50 km/h. Kõrvaistmele on väga hästi näha spidomeeter. Autol on punase seieri ja mustade numbritega spidomeeter. Nad sõidavad praktiliselt iga päev seda teed, seetõttu teavad, et seal on pidevalt politsei. See oli tipptund, seal ei olnud võimalik sellist kiirust saavutada, kuna on palju autosid. Sõitsid sinna poe juurde, kuhu neil paluti sõita. Poe juures on piirdeaed, seal on mingi plats. Politseiautot ei näinud kuskil, oli tavaline hall sõiduk. Parklas oli autos teine politseinik, ta oli ka vormis. Kui nad jõudsid politseiauto juurde, siis politseinik, kes vormistas materjalid, istus autos. Kaebaja läks nende autosse. Ta läks ka sinna, rääkis, et seal pole võimalik kiirust ületada. Tal paluti politseiautost väljuda ja siis kui kaebaja oli üle kuulatud, siis kutsuti teda. Kui neid peatati, siis ei olnud autosid ei nende ees ega taga. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud Argo O selgitas, et kaebajat on näinud Pärnu mnt-l kiiruse mõõtmisega seoses. Kaebaja tuli Viljandi mnt poolt, naine oli kõrvalistmel. Ta ei mäleta, mis reas auto, vist Saab, oli, kuid kiirus oli üle lubatu, sellest ka peatamise põhjus. Täpselt ei tea, kas sõiduk vahetas rida. Kaebaja ei olnud kindlasti ainuke liikleja, aga liiklus polnud ka tihe. Kiirust mõõtis seadmega Ultra Lyte 020599, mille vanust ei tea. Aparaat on taadeldud, selle kohta on vastav tunnistus. Seadmel ei ole foto- ega videosalvestamise võimalust. Rikkumist ta ei salvestanud. Abivahendeid ei kasutanud. Aparaadil on laserseade. Seal on punane täpp, mis suunatakse sõidukile. Sellega saab konkreetselt ühte sõidukit mõõta. Sõiduk on näha läbi sihiku ava ja on näha, millist sõidukit mõõdetakse. Seade näitab ka kaugust, fikseerides 10 cm täpsusega koha, kus kiirus mõõdeti. Kauguse näit asub seadmel kiiruse näidu all väiksemas kirjas. Kiirust ja kaugust ei ole võimalik eraldi fikseerida. Kiiruse näidu püsimise aeg ekraanil oleneb seadmest. Kui näit kaob ära, siis seda tagasi enam ei saa. Teostas üksi mõõtmist, kuna mitmekesi ei saa selle aparaadiga mõõta. Seisis eraldusribal, kahe suuna vahel. Ta ei oska vastata, kas peale tema nägi veel keegi mõõtmise toimingut. Ei mäleta, kas oli eraldusribal üksi. Ei mäleta, kas oli üksi patrullis, kuna sõidab nii üksi, kui paarilisega. Antud kohas oli eriülesanne, seal oli rohkem politseiautosid. Nad olid pargitud Hawaii Expressi parklasse, seal on ka puukool. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses endas on kaks väidet millele tuginetakse. Esimene väide on, et politsei eksis ja teine väide, et kriminaalkolleegium ei luba üksi teostada liiklusjärelevalvet ja see pole usaldusväärne. Tänased väited on, et pole võimalik, et kaebaja sõiduk arendas sellist kiirust. Kaebaja autol on 250 hj, kui politseil oleks nii võimsad autod, oleks nad või sees. Ka kõigi politseiautodega on võimalik jõuda sellise kiiruseni, see väide on täiesti eluliselt võttes ümber lükatud. Väide, et kiir tabas kõrval liikuvat sõidukit, on ümber lükatud Argo O e ütlustega, kes ütles, et ta näeb läbi sihiku millise auto kiirust mõõdetakse. Eksimise välistab ka mõõtekaugus, mis on 221m. Võimatu on, et see kiir mõnda teist autot tabas. Täpi sees ei saanud teisi sõidukeid olla, auto mõõtmed välistavad selle. Vastaspool ei ole ühtegi argumenti toonud välja, miks O e ütlused ei ole usaldusväärsed. O el puudub asjas huvi, ta isegi ei menetlenud seda. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis on mõõtja ise menetlenud enda mõõdetud kiirust. Selle kaasuse puhul ei ole tegemist samasuguse juhtumiga. Menetles Murumaa, O mõõtis. Mõõteseaduse § 5 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Ühtegi neist tingimustest vaidlustatud ei ole. Kui võtta lahti mõõteseadme kasutamise protokoll, siis on tõendatud, et aparaat oli taadeldud, mõõtjal oli pädevus, metoodikat on järgitud. Liiklusjärelevalve teostamise kord ei nõua fotot ega videosalvestist ning nende puudumine ei muuda fikseerimist ebausaldusväärseks. Karistuse 3 määramisel lähtus menetleja KarS §-st
- Arvestas, et tegu oli eriti ohtliku teega, seal on hukkunud mitmeid inimesi. 6000 kroonine rahatrahv on maksimum. Kuna isikul ei ole kehtivaid karistusi, siis määras trahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kaitsja arvamuse, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Nagu nähtub kaebaja ütlustest, ta ei vaidlusta asjaolusid, et 05.04.2010.a kell 10.00 sõitis ta Tallinnas, Pärnu mnt 186 juures Järvevana tee suunas. Arutatavas väärteoasjas teostas politseiametnik Argo O 05.04.2010.a. Tallinna linnas Pärnu mnt-l liiklusjärelevalvet, mõõtes sõidukite sõidukiirust Vaidlust ei ole kiirusmõõteseadme Ultra Lyte töökorrasoleku ning seadme kasutamise juhendi järgimise üle. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kiirust mõõtnud politseiametnik Argo O asus Pärnu mnt-l kahe sõidusuunavahelisel eraldusribal, seda kinnitavad nii kaebaja, kui ka tunnistaja Irina S ning Argo O ise. Tunnistaja Irina S ütluste kohaselt oli kiirust mõõtnud politseinik üksi eraldusribal ja ka Argo O kinnitas, et mõõtmist teostas üksi, kuna mitmekesi ei saa selle aparaadiga mõõta, aga ta ei mäleta, kas oli eraldusribal üksi. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kiiruse mõõtmisega tegeles ainult Argo O ning teisi liiklusjärelevalvet teostavaid ametnikke ei olnud Argo O e läheduses. Käesolevas asjas on küsimuse all, kas Argo O e poolt mõõdetud sõidukiirus 77 km/h ± 3 km/h kuulus Viktor Iljaševitši poolt juhitud sõiduautole Saab. Mõõdetud kiiruse suurust - 77 km/h kinnitavad tunnistaja, s.o kiirust mõõtnud politseiametniku ütlused ja tema koostatud kiiruse mõõtmise akt. Seega kõik rikkumise asjaolusid puudutav teave sai teatavaks Argo O e kaudu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik on talle kiirusemõõtmise käigus teatavaks saanud asjaolu ehk sõiduki mõõdetud kiiruse fikseerinud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, mis on kirjalikuks tõendiks. Samas on Argo O veel täiendavalt üle kuulatud tunnistajana, kus ta muuhulgas on korranud üle juba kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritu. Seega ei ole tegemist kahe erineva tõendiga, kuivõrd tõendi allikas on üks, s.o kiiruse mõõtnud ametnik Argo O . Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja poolt tajutule ei anna kaalu juurde selle vormistamine mitme erineva tõendi kujul. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust 221,3 meetri kauguselt ja samaaegselt liikus kõnealusel teelõigul mitu autot. Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra (edaspidi Kord) lisa 1 „Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise metoodika“ § 5 lg 3 p 2 järgi ei tohi lasermõõturi kasutamisel mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja Irina S ütlustest nähtub, et menetlusaluse isiku auto ei liikunud kiiruse mõõtmise ajal teel üksinda. Nimetatud väidet kinnitas kohtus ka Argo O oma ütlustega, et kaebaja ei olnud kindlasti ainuke liikleja. Seega tõendavad nii kaebaja kui ka tunnistajate ütlused, samuti ka menetlusdokumendis märgitu, et Viktor Iljaševitši juhitud auto liikus kiiruse mõõtmise ajal koos teiste sõidukitega, mistõttu ei saa kohus kindel olla, et need teised sõidukid ei jäänud mõõtesignaali sihtmärgi alasse. Tulenevalt eeltoodust ei ole välistatud, et Argo O fikseeris kiirust mõõtes hoopis mõne teise sõiduki kiiruse, mitte kaebaja auto kiiruse. Kuigi tunnistaja O kinnitas kohtus, et sõidukile suunatakse punane täpp, mis on näha läbi sihiku ava, siis kohus ei ole kindel, et mõõdeti Viktor Iljaševitši sõiduki kiirust, kuivõrd kiirusemõõtekasutamise protokolli kohaselt sõitis mõõdetav sõiduk teises reas, kuid nii kaebaja ja tunnistaja Irina S kinnitasid üheselt, et Viljandi mnt-lt tulles nad ei jõudnud ümber reastuda, 4 mis tähendab, et nad sõitsid esimeses reas. Ka kaebaja poolt 12.04.2010.a. kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses on isik kinnitanud, et liikus paremas reas kesklinna suunas. Seega on nimetatud isikute väidetes ja menetlusdokumendi sisus erinevus. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et patrullauto asukohaks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud vasak teepeenar, kuigi Pärnu mnt lähiümbruses, kus kiirust mõõdeti, teepeenart, kuhu autot parkida, ei olegi. Ka tunnistaja Argo O selgitas kohtus, et politseisõidukid olid pargitud Hawaii Expressi parklasse. Nimetatud väidet kinnitavad ka kaebaja ja tunnistaja Irina S poolt antud ütlused, et dokumentide vormistamine toimus Experdi poe ees parklas, kus eravärvides politseisõiduk seisis. Kohus loeb üldsusele avalikult kättesaadava info põhjal üldteada asjaoluks, et kauplused Expert ja Hawaii Express asuvad ühes hoones Tallinnas aadressil Pärnu mnt 186 ning maja ette jääb parkla, mis on piiratud aiaga. Seega on tõendatud, et patrullauto ei olnud pargitud teepeenrale, vaid Pärnu mnt 186 asuvasse parklasse. Kõnealuses protokollis on märge, et sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtmine paigal seistes ning kiirema objekti jälgimine. Korra § 2 lg 1 kohaselt valitakse radarmõõturi kasutamisel mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim. Käesoleval juhul kasutas Argo O lasermõõturit ning sama paragrahvi viidatud paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt suunatakse lasermõõtur mõõteobjektile sihiku abil, mistõttu jääb küsitavaks mõõterežiimi äramärkimise põhjus kiiruse mõõtmise akti. Seega ei ole eelpool viidatud ebatäpsuste tõttu kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll usaldusväärne tõend. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et juhile tutvustati kiirusemõõteseadmel olevat näitu. Kiirusenäidu näitamine juhile on vajalik võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtmistulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Kohtu arvates aga ei tõenda veel kirjeldatud toimingu tegemine üheselt, millisele sõidukile mõõdetud kiirus kuulus. Kaebaja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et tema juhitud sõiduki kiirus ei olnud üle 50 km/h. Sama tõendab ka tunnistaja Irina S , kes istus Viktor Iljaševitši kõrval. Kuigi inimese meeleorganid ei võimalda süüteomenetluseks vajaliku kindlusega hinnata sõiduki kiirust, siis antud juhul väitis tunnistaja, et talle oli sõiduki spidomeeter hästi nähtav. Seega kattuvad kaebaja ja tunnistaja ütlused auto sõidukiiruse osas, kuid nende ütlused on vastuolus kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis märgituga. Arutatavas väärteoasjas teostas Argo O liiklusjärelevalvet, mõõtes sõidukite sõidukiirust. Kuigi ta ei teostanud liiklusjärelevalvet üksi, sest menetlustoiminguid viis läbi Henry Murumaa, siis viimane ei oska ega saa anda teavet rikkumise asjaolude kohta, kuna tunnistaja S sõnade kohaselt istus väärteoprotokolli koostaja eemal parkimisplatsil olevas autos ning kaebaja väitel oli menetleja öelnud, et tema ei näinud midagi, ütles, et vormistab vaid tunnistaja ütluste järgi. Seega kõik liiklusjärelevalve käigus saadud info pärineb Argo O elt, mis sisuliselt tähendab, et ta teostas järelevalvet üksinda, kuna kiiruse mõõtmise kohast eemal viibiv ametnik näeb vaid kus tema kolleeg asub ning millega ta tegeleb, aga tal puudub informatsioon selle kohta, missuguse sõiduki kiirust mõõdetakse ja missuguseks mõõdetud kiirus osutub. Selleks, et vormistada teise kohtuvälise menetleja ametniku poolt menetluse käigus teatavaks saanud teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust, ei ole kohtu hinnangul vahet, kus kohas menetleja sel juhul asub, kas eemalolevas pargitud autos või ametkonna kontoris. Menetleja ülesandeks käesoleval juhul oli vaid tõendite vormistamine menetlusseaduses sätestatud korras, võimaldamaks nende kasutamist edaspidises menetluses. Kohus asub seisukohale, et kuna peale Argo O e poolt tajutu, mis on küll vormistatud kahe erineva tõendina (kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ülekuulamise protokoll), ei ole ühtegi muud tõendit, siis sellisel juhul peaks väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust (RKL 3-1-1-82-09, p 17). Vastavalt korra § 22 võidakse liiklusalase õiguserikkumise fikseerimiseks kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seadusega ei 5 ole sätestatud teisiti. Elektroonilised kiiruseületamise pildiliselt salvestavad seadmed kaotavad subjektiivsuse kiiruse mõõtmisel. Nimetatud aparatuuri soetamise eesmärgiks ongi õiguserikkumisi puudutavate vaidluste vältimine, antud juhul kiiruseületamise tõestamine. Kohtuvälisel menetlejal kui riigi esindajal on kohustus tõendada igakülgselt menetlusaluse isiku õiguserikkumist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas neid nõudeid aga järgitud. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaidlustatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud tunnistaja ütluste, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse ütlustega. Käesoleval juhul on kohtuvälises menetluse üle kuulatud 2 tunnistajat - Argo O , kes kinnitab, et kaebaja juhtis sõidukit lubatust kiiremini ning Irina S , kes on väitnud, et Viktor Iljaševitši auto ei ületanud sõidukiirust. Kumba tunnistajat on otsuse teinud ametnik silmas pidanud - see otsusest ei selgu. Samuti jääb kohtule arusaamatuks kuidas menetlusaluse isiku ütlused tõendavad väärteo toimepanekut, kui isik on kogu väärteomenetluse käigus järjekindlalt eitanud kiiruse ületamist. Vastavalt VTMS § 31 lg 2 ja § 123 lg 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest tuleb kohtul selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. Juhul, kui kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes, tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise teel kõrvaldada. Kohus, uurides kohtule esitatud kaebust, peab juhinduma KrMS § 61 lg 1, mille järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, seega peavad kohtuvälise menetleja tunnistaja ütlused olema ilma igasuguste eelhinnanguteta kohtulikule hindamisele avatud võrdselt kõigi muude väärteoasjas kogutud, sh ka menetlusalust isikut õigustavate tõenditega. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul politseiametnikust tunnistaja ütlused ja tema poolt fikseeritu kajastamine kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis suurema kaaluga kui muud tõendid. Antud juhul on vastuolu ühelt poolt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja Argo O e ning kaebuse esitaja ja tema tunnistaja Irina S ütluste vahel. Käesolevas asjas puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas Argo O mõõtis just Viktor Iljaševitši sõiduki kiirust ja kas mõõtmise ajal võis mõõtealasse jääda ka teisi sõidukeid. Seega jääb on kohtul alust kahelda selles, et Viktor Iljaševitši poolt juhitud auto kiiruseks mõõdeti 77 km/h. Tulenevalt KrMS § 7 lg 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. Et eelpool nimetatud tõendite vahelist vastuolu ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, siis tuleb väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Aulike Salo Kohtunik 6