Väärteoasi 4-10-1622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2010.a Tallinnas Kohtunik Aulike Salo Menetlusliik Kirjalikus mene

§ 547lg 1 järgi.

Rikkumine seisnes selles, et Jevgeni Balbanov 16.05.2010.a. kell 14.49 sõitis Tallinnas, ühistranspordis – bussis liinil nr 1A, sõiduki reg. nr 261 Russalka juures, sõiduõigust tõendava dokumendita st. menetlusalune isik eksis pileti hindade suhtes. Kohtuväline menetleja eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja VTMS § 55 lg 2 p 1, samuti lähtudes ÜTS § 547 lg 1 toimepandud teo eest ettenähtud karistuse määrast, otsustas menetlusalust isikut karistada rahatrahviga 3 trahviühikut s.o summas 180 krooni. 21.05.2010.a. esitas Jevgeni Balabanov Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametniku Joonas H 16.05.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr ÜTkm

1. Kohtule esitatud kaebuses Jevgeni Balabanov taotleb kiirmenetluse otsuse ÜTkm 00076422 tühistamist. Kaebuse esitaja märgib, et menetluse otsuses on kirjas, et tema sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, mis seisnes selles, et ta eksis pileti hindade suhtes. Jevgeni Balabanov on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et tal võeti ära 6 krooni maksnud sõidutalong, teine jäi talle, mis on tal alles. Samuti on Jevgeni Balabanov kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et tema oli 2,5 kuud väga haige, ta on invaliiduspensionär ning ta ei teadnud, et talongid on muutunud. Talongid, mida ta kasutas, olid alles eelnevast ajast ja kogu see lugu oli seotud ta haigusega ja juhtus teadmatusest. Samuti on kaebuse esitaja märkinud, et kontrolör ütles talle, et ta peab olema nõus miinimumtrahviga, sest muidu määratakse talle suurem trahv ning viimane soovitas tal pöörduda kohtu poole. 28.05.2010.a. esitas kaebuse esitaja Jevgeni Balabanov Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale taotluse, et käesolev kaebus vaadataks läbi ilma tema osavõtuta. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 04.06.2010.a edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale Jevgeni Balabanovi poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal esitada kirjalikult omapoolne seisukoht esitatud kaebuse suhtes. 14.06.2010.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt kohtule esitatud vastuse kohaselt kontrollisid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektorid 16.05.2010.a. kella 14.58 ajal Tallinnas Russalka juures, bussis nr 1A/261 sõitjaid ning tuvastasid, et Jevgeni Balbanov sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita ja nimelt esitas Jevgeni Balabanov kontrolliõigusega ametnikule 6-kroonise märgistatud sõidutalongi. Kohtuväline menetleja on juhtinud tähelepanu sellele, et Tallinna Linnavolikogu
2. detsembri 2009.a määruse nr 42 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 4 sätestab, et alates 1.veebruarist 2010.a on eelmüügist ostetud sooduspileti hind 7 krooni ja sama määruse § 12 lg 2 sätestab, et enne 01.veebruari 2010.a. ostetud talongid kehtivad 31.märtsini 2010.a. ja pärast seda tähtaega võib neid talonge kasutada 2010 aasta lõpuni kombineerituna teiste talongidega nii, et sõidu eest tasumise hind ei oleks sõidutalongi puhul alla 15 krooni, soodustalongi puhul alla 7 krooni. Kohtuväline menetleja selgitab oma kirjalikus vastuseses, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor Joonas Hendre koostas 16.05.2010.a. Jevgeni Balbanovi nimele kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt rikkumine seisnes selles, et „… menetlusalune isiku eksis piletihindade suhte.“ ning määras ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel 3 trahviühiku (s.o 180 krooni) suuruse rahatrahvi. Kohtuväline menetleja selgitab, et arvestades Jevgeni Balabanovi kohtule esitatud kaebuses olevaid selgitusi, on esitatud kaebus põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuna kohtuvälise 2 menetleja ametnik on eksinud menetlusaluse isiku isikuandmetes ja J. Balabanovi süü suurus ega avalik huvi ei nõua käesoleval juhul tema karistamist rahatrahviga. Samuti teatab kohtuväline menetleja, et nemad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi Jevgeni Balabanov kaebuse, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning kaebuse esitaja on avaldanud soovi asi lahendada ilma tema osavõtuta. Käesolevat väärteoasja menetledes on kohus jõudnud alljärgnevatele seisukohtadele. Jevgeni Balabanov ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust sisuliselt, st. kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo, milline seisnes selles, et tema Jevgeni Balbanov 16.05.2010.a. kell 14:49 sõitis Tallinnas, ühistranspordis – bussis liinis nr 1A, sõiduki reg. nr 261 Russalka juures sõiduõigust tõendava dokumendita st. ta eksis pileti hindade suhtes - toimepanemisega. Kaebus esitaja on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et kuna ta oli 2,5 kuud väga haige, märkides, et ta on invaliidsuspensionär, siis ta ei teadnud, et pileti hinnad olid vahepeal muutunud. Ta sõitis 6 kroonise piletiga ning kõik see juhtus teadmatusest. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 16.05.2010.a. kiirmenetluse otsusest nr ÜTkm 00076422 nähtuvalt menetlusalune isik Jevgeni Balbanov 16.05.2010.a. kell 14.49 rikkus „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupileti hinnad“ Tallinna Linnavolikogu määruse nr. 42 § 10 lg 2 sätteid, pannes toime väärteo,

§ 547lg 1 järgi.

Rikkumine seisnes selles, et Jevgeni Balbanov 16.05.2010.a. kell 14.49 sõitis Tallinnas, ühistranspordis – bussis liinil nr 1A, sõiduki reg. nr 261 Russalka juures, sõiduõigust tõendava dokumendita st. menetlusalune isik eksis pileti hindade suhtes. Kohtuväline menetleja eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 56 lg 1 ja VTMS § 55 lg 2 p 1, samuti lähtudes ÜTS § 547 lg 1 toimepandud teo eest ettenähtud karistuse määrast, otsustas menetlusalust isikut karistada rahatrahviga 3 trahviühikut s.o summas 180 krooni. Kohus nõustub käesolevat väärteoasja menetledes kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik Jevgeni Balabanov, vaatamata sellele, et kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku nimi kirjutatud kirjapildis (Jevgeni Balbanov) valesti, on rikkunud Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 § 10 lg 2 sätteid, pannes sellise tegevusega toime väärteo,

§ 547lg 1 järgi.

ÜTS § 547 lg 1 s.o sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Vastavalt „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja“ (s.o kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.04.2004.a. määrusega nr 141) § 7 lg 3 p 1 on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. Tallinna Linnavolikogu

1. detsembri 2009.a. määruse nr 42 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 4 sätestab, et alates 01.veebruarist 2010.a on eelmüügist ostetud sooduspileti hind 7 krooni ja sama määruse § 12 lg 2 sätestab, et enne
2. veebruari 2010.a. ostetud talongid kehtivad 31.märtsini 2010.a. ja pärast seda tähtaega võib 3 neid talonge kasutada 2010 aasta lõpuni kombineerituna teiste talongidega nii, et sõidu eest tasumise hind ei oleks sõidutalongi puhul alla 15 krooni, soodustalongi puhul alla 7 krooni. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Jevgeni Balabanovi poolne tegevus s.o ühistranspordis sõitmine 6 kroonise piletiga vastab ÜTS § 547 lg 1 kirjeldatud koosseisulisele teole s.t kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Jevgeni Balabanov pidanud enne ühistransporditeenuse kasutamist veenduma selles, kas tema varasemalt ostetud sõidupiletid on sõiduteenuse kasutamise hetkel kehtivad või mitte, kuid isik jättis selle tegemata. Käesolevas väärteoasjas asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik - Jevgeni Balabanov on temale süüks arvatava väärteo toime pannud hooletusest ja menetlusalune isik on toime pandud väärteos süüdi. Riigikohus on juhtinud tähelepanu (lahend nr. 3-1-1-66-08 ) sellele, et enne, kui kohus saab asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, tuleb vastavuses KarS § 2 lg 2 –s sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü ning alles seejärel on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, käesoleval juhul on kohus seda teinud. Jevgeni Balavanovi kaebust menetledes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on võimalik ja otstarbekas Jevgeni Balavanovi suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetatada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Nimelt on Riigikohus oma nr. 3-1-1-81-06 ja nr. 3-1-1-9-07 lahendites märkinud, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § - st 202 ning, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusemõistega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiridesse. Vaatamata sellele, et Jevgeni Balabanov 16.05.2010.a. sõites eelpool märgitud ajal ja kohas ühistranspordis, sõiduõigust tõendava dokumendi kontrolli teostavale inspektorile esitas kehtetu sõidutalongi, oli see eelnevalt märgistatud seaduses sätestatud korras. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et Jevgeni Balabanov, pannes formaalselt toime väärteo, milline on kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi, ei tekitanud Tallinna linnale sh veoteenust osutavale ettevõttele otsest materiaalset kahju sellises ulatuses, milline oleks aluseks käesolevas väärteoasjas menetluse jätkamiseks. Sellist kaebuse esitaja tegu, milline oli küll koosseisupärane, õigusvastane ja süüline, ei pea kohus antud juhul menetlusaluse isiku poolt toimepanduks tahtlikult. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Jevgeni Balabanovi kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Aulike Salo Kohtunik 4 5