4-09-26339/2

(09052901)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Raili Vatsk’i kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 02.11.2009.a otsusele väärteoasjas nr 09052901 ÜTS §547 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Raili Vatsk (elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) RESOLUTSIOON

1. Raili Vatski kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 02.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 09052901 tühistada osaliselt - Raili Vatskile ÜTS § 547 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas.
3. Määrata Raili Vatskile ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest, Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Pangas, viitenumber
4. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. 02.11.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega karistati Raili Vatskit ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 300 krooni. Otsuse kohaselt puudus R. Vatskil 05.10.2009.a kell 17:38 kontrollihetkel Tallinna ühistranspordi ekspressbussiliinil 14E/392 Pärnu mnt 142 juures kehtiv sõiduõigust tõendav dokument. Sellega R. Vatsk rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 41 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad; edaspidi: Määrus) § 9 lg 2 p 1 sätestatud nõudeid. Isik esitas kontrollimisel märgistatud 6- kroonise lisapileti. Puudus sõidupilet.
6. R. Vatsk märgib kaebuses, et bussi sisenedes palus bussijuhil müüa talle üliõpilase sooduspilet, andes 25-kroonise rahatähe. Väljastatud piletit ja tagastatud raha ei kontrollinud. Kontrollijate ilmudes selgus, et talle oli müüdud vaid lisapilet ehk selle juurde käib veel teine pilet. Kontrolörid ei püüdnud bussijuhilt täpsustada, millest võis eksitus tekkida. 02.11.2009.a otsusel puudusid kergendavad asjaolud - ei olnud arvesse võetud tema olukorda selgitavaid ütlusi. Samuti on väär, et tal puudus kontrolli hetkel sõiduõigust tõendav dokument, sest see oli tal olemas, kuid osutus valeks. Palub otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Soovib esitada nõude 500 krooni Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile seoses väärteomenetlusega tekkinud transpordi-, juriidilise nõustamise jms. kulude katteks. Kaebuse esitaja on kohtule 06.04.2010 täiendavalt teatanud nõusolekust kirjaliku menetlusega.
7. Kohtuvälise menetleja esindaja (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik) oma kirjalikus seisukohas palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus tühistamata, kuivõrd kaebuse esitaja on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Ekspressliinil sõites, üliõpilase soodustust kasutades, tuleb märgistada kaks 6-kroonist piletit või bussijuhilt ostes 12- ja 6-kroonine pilet. R. Vatsk seda teinud ei teinud ja on seega rikkunud määruse § 9 lg 2 p 2 nõudeid. Kaebaja on teo toime pannud vähemalt hooletusega, kuivõrd asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja tahtis sõita ekspressliinil ilma sõidu õigust andva dokumendita, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et ühissõidukis sõiduõigust andva dokumendita sõitmine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise. Nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 09052901 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt karistati R. Vatskit rahatrahviga 5 trahviühikut (300 kr) selle eest, et ta omas 05.10.2009.a ekspressbussis vaid 6-kroonist märgistatud lisapiletit, kuigi vastavalt Määrusele pidanuks ta omama bussijuhilt ostes ja üliõpilase soodustust kasutades ka 12- kroonist piletit. R.Vatsk oma kaebuses väidab, et bussijuht müüs talle vale pileti, saamata temast õigesti aru, sest tema oli palunud üliõpilase sooduspiletit. Bussijuhilt saadud piletit ja tagastatud rahatähti ta ei kontrollinud. Kohtueelses menetluses on ta omakäeliselt kirjutanud ülekuulamise protokolli, et bussijuhi käitumine ei olnud korrektne, kuna ta ei uurinud tema käest, millist piletit ta vajab; üliõpilase sooduspileti küsimisest seal juttu ei ole. Kohus leiab, et R. Vatski toimepandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ÜTS § 547 lg 1 järgi, s.o sõitmine bussis sõiduõigust tõendava dokumendita, sest ekspressbussis ilma põhipiletita sõitmine ja ainult lisapileti omamine sõiduõigust ei anna. Bussijuhi süüdistamine on kohtu arvates kohatu ja ennastõigustav, sest sõitja peab ise teadma, millist piletit ta vajab. Piletit komposteerides pidi sõitja nägema, et on saanud vaid 6-kroonise lisatalongi ning see ei saanud olla talle üllatuseks, kui kontrolörid pileteid kontrollima hakkasid. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et kaebaja on teo toime pannud vähemalt hooletusega, mitte tahtlikult, mistõttu tema süü ei ole suur. Oma sõidu eest oli ta vähemalt osaliselt tasunud. Tegemist on isikuga, keda varem ei ole süütegude eest karistatud. Kohtu arvates on R. Vatski mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid, samuti õiguskorra tagamisega kooskõlas tema karistamine sanktsiooni alammääras, s.o. rahatrahviga 3 trahviühikut ehk 180 krooni. Seetõttu tühistab kohus otsuse R. Vatskile mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et otsuse tegemisel ei arvestanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet R. Vatski karistust kergendavaid asjaolusid, sest karistusseadustiku § 57 loetletud kergendavaid asjaolusid käsitletavas väärteoasjas ei esinenud. R. Vatsk on esitanud ka kahju hüvitamise nõude summas 500 krooni, mis on tõendamata. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei reguleeri kahju hüvitamist, saab kahju hüvitamist nõuda tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
8. Kohtunik