4-09-25860/2

4-09-25860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-25860 (2302,09,016083) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Ivan Sporykhini kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse osakonna komissar Aivar Hirs 28.10.2009.a koostatud otsuse peale väärteoasjas nr 2302,09,016083 selle tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik/kaebuse esitaja: Ivan Sporykhin (isikukood: 36206152227, elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur (Põhja Politseiprefektuuri õigusjärglane, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus LÕPPOSA
2. Ivan Sporykhini kaebus rahuldada osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 28.10.2009.a otsus rahatrahvi suuruse osas ja määrata Ivan Sporykhinile liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut, s.o 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi, s.o. võrdsetes osades 4 (nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest (450 krooni kuus). Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 10220095158203 ja selgituseks väärteoasja number: 2302,09,
5. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. 28.10.2009.a Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega karistati Ivan Sporykhinit LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. Otsuse kohaselt I. Sporykhin 08.10.2009.a kell 15:20 Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn- Narva tee
7. km juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 116+- 4 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. I. Sporykhin rikkus seega LE § 124 p 2 nõudeid, pannes toime LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud.
8. Kaebuse esitaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses menetlusõiguse normide rikkumisega. Sõitis 08.10.2009 kella 15:00 paiku Tallinn - Narva mnt. kiirusega 110 km/h, sest oli unustanud, et alates 01.10.2009 oli lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h. Tema kinnipidamisel Põhja PP KKO LJV konstaabel V. Tulperi poolt oli ta kiiruse ületamisega nõus. Konstaabel hakkas toimepandud väärteo kohta koostama kiirmenetluse otsust, mis anti talle tutvustamiseks ja allakirjutamiseks. Luges otsusest välja, et sõitis kiirusega 116+/-4 km/h ning talle määratakse rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 900 kr, kirjutas otsusele alla. Pärast tõmbas politseinik kiirmenetluse otsuse maha ning koostas väärteoprotokolli ning 28.10.2009.a üldmenetluse otsusega karistati teda sama väärteo eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni 08.10.2009.a väärteoprotokollis puudub märge, et kaebaja on kiirusemõõteseadme näiduga tutvunud. Samuti ei näidatud talle ka väärteoprotokollis tõendiks nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ega pakutud anda allkirja kiirusemõõteseadme näiduga tutvumise kohta. Sellega on kaebaja arvates rikutud süüteomenetluse avalikkuse põhimõtet, mis tagaks menetlusalusel isikul VTMS § 5 p 1 ettenähtud võimaluse end iseseisvalt kaitsta. Leiab, et käesolevas väärteoasjas oli tema suhtes tehtud kaks erinevat karistamisotsust: 08.10.2009.a kiirmenetluse otsus ja 28.10.2009.a üldmenetluse otsus. Selline olukord on vastuolus PS § 23 lg-ga 3, mistõttu tuleb väärteomenetlus antud asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, sama seisukoht tuleneb kaebaja arvates ka Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-23-
9. Kaebaja arvates on määratud karistus ebaproportsionaalselt suur, võrreldes sama rikkumise kohta varem tehtud kiirmenetluse otsusega. Samas tunnistab ta oma eksimust ja kahetseb juhtunut. Palub arvestada, et teda ei ole varem karistatud sõiduki juhtimsega seotud rikkumiste eest ning palub arvestada ka pere materiaalset olukorda: tütar õpib Tallinnas Euroülikoolis tasulist eriala, eaka ema tervislik seisund nõuab kaebajalt lisakulutusi.
10. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses märgib kohtuvälise menetleja esindaja, Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs, et ei nõustu kaebusega ja lükkab ümber väite, et väärteoasja menetlemisel on rikutud menetlusnorme. Menetlusaluse isiku allkirjaga kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil on tõendatud, et menetlusalusele isikule on näidatud kiirusemõõtetabloole fikseeritud näitu ja kiirusemõõteseadme kasutamise 3 protokolli. Samuti on menetlusalune isik oma esmastes ütlustes menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis omakäeliselt kirjutanud: „Sõitsin nagu teisedki. Politseinik esitas radari näidu“ ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Vastab tõele, et menetlusalune isik andis oma allkirjaga nõusoleku kiirmenetluse otsuse koostamiseks, kuid tõele ei vasta väide, et väärteoprotokoll oli koostatud pärast seda, kui kaebaja oli andnud allkirja, et nõustub kiirmenetluse otsusega ja rikkumise eest oli karistuseks määratud rahatrahv 15 trahviühikut. Viimast tõendab annulleeritud kiirmenetluse otsuse blankett. Kaebaja viide RK lahendile nr 31-1-23-09 on asjakohatu, kuna antud väärteoasjas oli tegemist olukorraga, kus kiirmenetluse otsuse blankett oli lõpuni täidetud, karistus määratud, allkirjadega kinnitatud ning menetlus lõpule viidud. Seejärel koostati väärteoprotokoll. Käesolevas asjas on kiirmenetluse toiming jäänud kaebaja suhtes lõpetamata. Arvestades teo üldohtlikku viisi, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,09,016083 materjale, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetlusnorme rikutud ei ole. Süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panna uusi süütegusid, on aga põhjendatud kohaldada kergemat karistust. I. Sporykhin on kaebuses märkinud, et kohtuväline menetleja on temale ühe ja sama väärteo toimepanemise eest määranud kaks karistust – 08.10.2009.a kiirmenetluse otsusega karistati teda rahatrahviga 15 trahviühikut ja 28.10.2009.a üldmenetluse otsusega 50 trahviühikut. Väärteoasja materjalidest aga nähtub, et I. Sporykhini suhtes on kohtuväline menetleja 08.10.2009.a alustanud kiirmenetluse otsuse nr 10220092679057 vormistamist, täidetud on I. Sporykhini ankeetandmete ja sõidukit puudutav osa, seejärel on otsus annulleeritud. Ainuke allkiri otsusel on blanketi pöördel ja see on antud I. Sporykhini poolt temale tema õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta kiirmenetluse alustamisel. Sellekohase allkirja andmisega menetlusalune isik kinnitabki vaid seda, et tema õigusi ja kohustusi on talle menetluse alustamisel tutvustatud ega tähenda seda, et kiirmenetlus oli lõpule viidud ja isikule karistus määratud. Seega oli üldmenetluse alustamine I. Sporykhini suhtes seaduslik ja ei olnud vastuolus PS § 23 lg-ga
11. Nimetatust tulenevalt on ka kaebaja viide Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-23-09 ebakohane, kuna viidatud väärteoasjas oli tegemist olukorraga, kus kiirmenetluse otsuse blankett oli lõpuni täidetud, karistus määratud, allkirjadega kinnitatud ning menetlus lõpule viidud. I. Sporykhini suhtes algatatud väärteoasi ei olnud kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluses lahendatud ja nimetatud kiirmenetluse otsus ei ole vaidlustatav VTMS § 114 lg 1 p 1 korras. Samuti väidab I. Sporykhin kaebuses, et talle ei näidatud väärteoprotokollis tõendiks nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ega pakutud anda allkirja kiirusemõõteseadme näiduga tutvumise kohta. Antud väide on aga ümber lükatud väärteoasja materjalides sisalduva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millel on I. Sporykhini allkiri. Sellega on tõendatud, et menetlusalusele isikule on näidatud kiirusemõõtetabloole fikseeritud näitu ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Kohus ei ole tuvastatud menetlusnormide rikkumist. Kaebaja süü kiiruse ületamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. 4 Kohus leiab aga, et kuivõrd I. Sporykhin tunnistab oma eksimust ja kahetseb juhtunut, tema varasem karistus on kustunud, on tema mõjutamine edasistest rikkumistest hoidumiseks võimalik kergema karistuse kohaldamisega. Kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühikut on kohtu arvates põhjendamatult suur, mistõttu kohus määrab temale väiksema karistuse. Samuti arvestab kohus I. Sporykhini materiaalset ja perekondliku olukorda ning võimaldab rahatrahvi tasumise osade kaupa. Õigusnorm, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
12. Kohtunik