Obsah (6)

§ 121§ 73§ 2§ 3§ 32§ 56

Ärakiri 1-09-12787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi toimumise aeg Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2010 22. aprill 2010. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-09-127

§ 121

järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Peeter Tihonov - elukoht * isikukood 35512104711, *, emakeel * keel, *haridus, *, karistusregistri andmetel karistamata, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Priit Tartu RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista Peeter Tihonov

§ 121järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

2.Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta 6 kuune vangistus Peeter Tihonov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ära kandmata 6 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui Peeter Tihonov 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 22.aprill 2010.a. 4.Peeter Tihonov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 5.Välja mõista Peeter Tihonov’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-12787 ning nõude liik - menetluskulu)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjatele makstud tasu 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni; - koopiate tegemise kulu 30 (kolmkümmend) krooni 40 senti; 2 - tunnistaja sõidukulu 155 (ükssada viiskümmend viis) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
2. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 1608 (üks tuhat kuussada kaheksa) krooni. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Peeter Tihonovi süüdistatakse selles, et tema tungis 07.augustil 2008.a hommikul täpsemalt tuvastamata kellaajal * külas * talu hoovis isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale naaber M N, võttes viimasel käega kõrist kinni ja heites ta vastu maad, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja lühiajalise mitteeluohtliku tervisekahjustused, s.o. * Sellise tegevusega pani Peeter Tihonov toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

KOHTUS UURITUD TÕENDID Süüdistatav Peeter Tihonov andis kohtus ütlusi, et 2008 aasta

1. augustil ütles A. N, et tuleb homme inimene loomi märgistama, kuna oleks PRIA-st tuldud kontrolli tegema. Kuna endal neid kõrvatange ei olnud ja kahel loomal olid märgid panemata, palus oma alalist tuttavat, kes on seda teenustööd teinud. Algselt ütles, et tal ei ole aega ja siis tegi selgeks, et kiireloomuline töö ja siis ta oli nõus. 06.
2. kuskil ennelõunasel ajal umbes 10.30 paiku ütles A N, ta oli regulaarsel jalutuskäigul tema õue, ta käis oma kodust tema õue, siis puhkas ja läks tagasi, ütles Ae, et mine ütle M, et maksaks piimaraha ära, et tuleb homme inimene kõrvamärke tegema, et omal sularaha ei ole. A vastas sellepeale, et võib talle öelda, aga sellele lollile ei anna rääkida, et ta paneb kohe sõimama. Seejärel võttis suuna kodu poole ja läks. Ei sel päeval ega kuni õhtuni ei näinud A, see on kuuendal, 07 hommikul oli plaaniline kasvuhoone kastmine, mida plaanis läbi viia varahommikul jõuveega, virtsaveega enne päikesetõusu. Igapäevane ärkamise aeg on kell
3. Mingil määral koperdas seal toas ja astus uksest välja, see võis olla hästi 6.30 lähedal, tegi ukse lahti, nii astus N A lauda nurga tagant välja ja hüüdis hallou ja vastas talle ka hallou, on selline tervitamise mentaliteet. See oli
4. 30 ajal. Koheselt A ütles, et ta teeb juba teist ringi täna. Ütles talle sellepeale, et tee või kolmandat, aga kus sa eile rahaga jäid, et sa pidid eile raha tooma. Selle peale vastas A, läksin koju ja ütlesin M, et piimaraha on vaja ära maksta ja M pani sõimama. M pani sõimama ja ei lubanud enam õue, seda oli näha, sest umbes enne lõunat kuni õhtuni meest enam näha ei olnud. Ütles siis, et kuidas tal häbi ei ole, et mingu uuesti ja olgu raha makstud. Ja nii läks A koju umbes poole 7 ajal hommikul. Peale A äraminekut umbes 7- 8- kuni 10 minutit hiljem oli M. N tema juures, hästi kolmveerand seitsme ligidal. Kuna oli kasvuhoone juures, võttis kastmiseks virtsavett, siis nägi kuidas ta tuli. Kuna nägi et ta tuli väga agressiivse käiguga, käed vehkisid mõlemale poole, see roosakas kleidi 3 pikk saba. Avastas kohe, et nüüd läheb märuliks. Kuna oli kasvuhoone juures seal, M teda ei näinud, tuli kohe trepile ja võttis ukse käepidemest kinni, ta pidi nägema, et uks on kinni, võti oli ees Ta tõmbas ust, aga uks oli kinni. Samal momendil hüüdis keskmise tugevuse häälega M, et ma olen siin. Vahemaa oli umbes 10 meetrit, ta ei kuulnud. Samal momendil võttis rusikaga, parema käega lõi vastu ust, lootes, et on toas. Selle peale karjus talle poole kõvema häälega M ma olen siin. Peale hüüdmist tegi ta järsu pöörde paremale, kuulis, et karjub, nägu oli tal tumepunane, ei valinud ta trepipealt tagasitulekuks astet vaid astus sealt oma lotendava kleidisabaga nagu kurg alla ja tuli tema juurde pika sammuga. Kuna ta oli ennem püha viha täis ja see karjumine M ma olen siin ajas teda veel rohkem marru. Tuli nina alla, umbes 40 – 50 cm vahemaad, virtsämbrid olid käes ja M kukkus seal karjuma ja žestikuleerima. Täitsa nagu psüühiliselt haige inimene. Niimoodi ei käitu üks inimene. See kõva lõugamine kestis umbes 40 – 45 sekundit, see mannitamine. Kuna nägi, et see mannitamine ei lõpe, ütles, et lõpeta see mannitamine ükskord ära, et raha on vaja. Nii kui selle talle ütles, ajas ta ennast väga rahulikult püsti, kuna ta see moment 90 kraadise nurgaga vehkis, ta ajas väga rahulikult püsti, täielik rahu. Näost endiselt tumepunane, võttis pintsaku taskust parema käega parema pintsakutaskust raha ja ulatas selle raha. Rahad olid rulli keeratud tal peos, nähes neid siniseid rahasid, oli selge, et tegemist on 100 kroonisega. Hakkas ämbreid maha panema, samal ajal öeldes, oota palun, peseme käed ära, vaatame palju võlgu oled. Mille peale M ütles täitsa rahulikul häälel, ei ole vaja tuppa minna, vaatas juba kodus järgi, on võlgu 250 krooni piima eest. Vastas seepeale Mannile, et usaldab teda täielikult ja ei hakanud käsi pesema, et tuppa minna. Selle aja peale olid M rahad rullist lahti keeratud peos ja kolm sajakroonist oli sõrmede vahel nagu kaardimängijal kaardid. Siis oli selgelt näha, et kolm eraldi silmaga nähtavat sajakroonist. Mille peale ütles M, et ei ole tagasi anda, et vaata palun täpne raha. M vastas selle peale, mine vaheta kuskil ringi ja nüüd ütles natuke rõveda sõna, ei tea, kas ütleb selle välja või häbeneb daamide kohalolekut. Ütles, et on nii palju tegemisi, mine vaheta ise oma raha täpseks, mille peale M täiesti rahulikult keeras selle raha uuesti pihku kokku, vastu vaidlemata ühegi sõnaga astus ära kodupoole minema. Ilmselt siis raha vahetama. Võttis uuesti maast need virtsaveega täidetud kaks ämbrit ja läks kasvuhoonesse. Jõudis ära valada kahele taimele, kolmveerand ämbrit kui järsku torkas ajusse, et A on rääkinud, et sellele lollile ei saa rääkida, et see pistab lõugama ja hüppas kasvuhoonest välja, pani ämbrid enne maha. Sellest hetkest oli möödas umbes 12- 15 sekundit kui M lahku läksid. Hüppas kasvuhoonest välja ja karjus M üks asi veel, vahemaa oli 15 – 20 meetrit. Peale hüüdmist M jäi seisma, pööras näoga tema poole ja ütles M, et ära takista J (see on A hüüdnimi) võlga maksmast. J on juba mitu aastat tagasi võlgu raha, summast ei olnud esialgu juttugi. Mille peale võttis M sõna - ise te siin koos lakute, ise te teate oma võlgasid ja mina ei tea teie võlgadest mitte midagi. Ütles talle selle peale, et sa oled ikka rumal vanamutt küll, ütle palun üks kord kui A on koos joonud siin. See M ei meeldinud ja küttis vanamoori veel üles. Järgnes juba pahane ütlemine, sina häbematu siga muudkui aga valetad minu peale. Ta pidas silmas seda kui ta paaril korral kutsus oma abikaasale mendid ja kaitses teda mentide eest. Siis ütles ta veel seda, et on koos elanud kuskil 45 aastat, see joodik ei ole elu sees kopikatki raha toidu peale andnud. A ostis toitu selle raha eest, mis talle laenas, selle peale ta ütleski, et A pole sööki ostnud. Ütles talle, et sa oled ikka häbematu küll, et on 4- 5 korral viinud A D toidupoodi, et osta süüa, alati on ta ostnud ka lastele banaane, pirne, arbuusi. Ütles talle, et sa oled häbematu inimene, et sa hoiad oma meest näljas, sest mees käis mitu korda tema juures ja ütles, et Peeter sa ei usu, aga ma ei ole eile õhtust süüa saanud, et M õgib kodus lastega, aga mulle pole midagi andnud. Tõestas talle ära, et ta on häbematu inimene, et las ta joob oma õlled, et inimene teeb tööd. Tema vehkis seal siis juba kahe käega ja kuna ta läks nii hoogu kätega vehkides, viskas ta need oma kokkurullitud rahad maha kätega vehkides seal, kohe märkas seda ja hakkas seal koperdama ja üles võtma seda. Võttis raha üles ja siis karjus, et läheb helistab politseisse, sina pressid meie käest raha välja. Vastas talle esimese ütlemise peale, et helista või politsei taha, aga olgu võlg ära makstud. Koheselt pani ta jälle agressiivse sammuga kodu poole 4 minema ja juba olles tee peal sirelite taga, hüüdis sama lause, lähen koju, helistan politseisse, et sina pressid raha välja. Siis algas õhtupoolne stseen. Siis kui saatis N raha ära maksma. Tema mängis lolli, mitte ei olnud kuskil tee peal. Oli sauna juures, pani vikatit ära. N tuli sinna, et tõi raha ära, ütles anna siia. Ütles, et ammu oleks pidanud ära tooma. Kuna raha oli ka N puntras, küsis, kas on täpne raha, mille peale ta ütles ja. Võttis raha vastu ja N hakkas ära minema. Umbes 10 m oli ära läinud kui jäi seisma ja pööras ringi ja ütles, et meil käis täna politsei. Mille peale vastas N - nägin küll. Jälle N ots ringi ja kodu poole minema. Umbes 10 – 15 m läks, jäi seisma, pööras näoga ja ütles nii, et sinu vastu algatatakse kriminaalasi. Küsis selle peale, et mis kuradi kriminaalasi ja N jälle ots ringi ja kodu poole. Kuna oli vikat kuuri alla ära pandud, raha oli peos, hakkas N järgi minema, samal ajal teda tee peal usutledes, et mis kuradi kriminaalasi, kordi 3-
5. Poiss ei jää seisma, läheb ikka edasi. Jõudis lauda nurga juurde, kus oli 90 kraadine pööre vaja teha, N läks edasi. Kiidab, et sa peksid mu *, ise edasi ei läinud, jäi püsima, et mis kuradi lolli juttu sa poiss ajad? Poiss jälle mitte midagi, et kes peksis su vanaema? N vaatas muigel näoga otsa, matsutas keelt, mitte üht sõna enam. Järsku 90 kraadise nurga all tuleb väga rõõmus hääl, peksid jah. Pööras ennast ringi, M seisab. M vahe oli ka umbes 8- 9 meetrit. Väga rõõmsa häälega. Siis oli tal juba seljas kui ta tema juurde tuli lühikeste varrukatega roosa kleit, tõstab käe üles ja näitab, pani oma sõrme küünarnuki juurde ja ütleb, et näed, mul on tunnismärk olemas, et sa lükkasid mind. Vaatas, 8 m oli meil vahemaa umbes ja vaatas, et küünarnuki juures oli tõesti hästi süsimust täpp, nagu söega tehtud, tundus nagu oli must rõngas, ilus rõngas. Vastas talle, et oota, näita, mis tunnismärk sul on olemas. Tahtis astuda M poole, nii kui jõudis seda öelda, pani tema see pikk kleit lehvides mööda, et mina ei julge sind ligi lasta, et sa tuled mulle kallale. Jooksis mööda, ütles kaks või kolm korda, siis jõudis sirelite taha ja jäi vait. Ei osanud midagi öelda, ütles selle aja peale, et M küll sa oled täna ikka lolliks läinud, N vaatas ka ja rohkem mitte üks sõna. See oli pealelõunane aeg. Rohkem ei ole temaga kokkupuuteid olnud. Hommikune sündmus oli
6. 30 või nii ja kui M juba N tuli oli 14.30 kuni 15.00, rohkem ikka 15 poole. N T käis veel 07.augustil 2008, siis tegelik raha – N A võlg jäi maksmata. 750 krooni ei ole olnud, võlg oli 1471 krooni. Umbes kaks nädalat peale seda fabritseeritud stseeni tuli N seda raha maksma. N tuli ja ütles, et tõi võlga ära. Kui küsis, et kust selle raha sai, ütles, enda raha, küsis, et kas siin on täpne raha, ta oli vait. Luges raha üle, seal oli 1472 krooni, ütles, et võlgu on 1471 krooni, ütles, et too 1471, poiss oli vait, siis ütles, et ei taha võlgu jääda teile, et võta nüüd see kaks krooni ära. 1472 kroonist andis kaks krooni tagasi ja jäi summa 1470 peale. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 293 lg 1, § 289 alusel tl 18 süüdistatava eeluurimisel antud ütlused „ A oli mulle umbes 2 aastat võlga kokku 1771 krooni“. P.Tihonov – kes seda kirjutanud on? 1471 krooni oli võlg, oma silmaga ma protokolli läbi ei lugenud. Kui inimene kirjutab oma käega midagi, luges soravalt ette, teatud kohas jäi seisma, luges ette, siis otsib silmadega, see kestis üks 5- 8 sekundit umbes, ilmselt oli ta sinna midagi kirjutanud, mida tema polnud öelnud, siis luges edasi ja siis jälle tekkis seisak. Ei antud võimalust oma käega kirjutada. Politseis kuulati üle tema enda nõudmisel. Kui omal initsiatiivil helistas politseisse, et saaks ütlusi anda, et Oidjärv, siis võttis vastu see paks tüse tädi. Helistas sinna, inimene ütles, et neil ei ole aega. Nõudis ise oma ülekuulamist, läks politseijaoskonda ja ütles korrapidajale, et on tänaseks korraldatud ülekuulamine, siis nägi, et paks lühike tädikene oli. Politseil oli kohutavalt kiire, ei olnud tahtmist kuulata, sest pidi minema kuhugi üritusele kuna seda Oidremäed ei olnud, siis politseil ei olnud aega rääkida ja kõike ei ole kirja pannud, mida rääkis. Need vigastused on kannatanu tekitatud omal käel. Oletab seda, aga ei tea seda, sest ta ei näidanud, et ta ennast peksab. Kuna abikaasa põletas tema uue pumba läbi, siis ausa inimesena andis ta pumba tagasi ja siis tuli välja, et see on M pump. Abikaasa käis 7- 8- 10 korda päevas tema juures ja 5 tihtilugu ütles ta, et Peeter mis minuga juhtus ja M oli tema peale pahane ja solvunud ja siis tekitas ise endale vigastused. Hirm oli, et paljastab selle mõrtsukaliku töö. Tal oli terve abikaasa, ta löödi vigaseks. Kannatanu M N andis kohtus ütlusi, et kuupäeva ja kellaaega ei fikseerinud, kui läks P.Tihonovi juurde, kutsus politsei, siis fikseeriti. See oli enne lõunat. Otsesõnu ei olnud rääkinud, et läheb Peetri juurde, aga jutt oli, et piimaraha läheb viima. Läks sinna täiesti terve ihuga. Läks P. Tihonovi poole viima piimavõlga 250 krooni, temal oli maja ukse ees võti, mõtles, et ju ta on toas sees, tõmbas ust, uks oli lukus, pööras ringi ja hüüdis teda. Siis Peeter tuli kuskilt sealt põõsastest välja, läks talle vastu ja ulatas raha, oli kolm sajakroonist ja Peeter ütles, et tal ei ole tagasi anda ja jäigi raha tema kätte siis. Ja ütles muidugi, et vahetab selle raha kusagil peeneks ja toob täpse raha. Peeter ütles, et tema * A olla Peetrile viinavõlga 700 krooni, seda maksmast keeldus, kuna tal ei olnud esitada ei tšekke ega midagi ja pidi teda heauskselt lihtsalt usaldama ja maksma. Sellest võlast teadis vahetult enne, sest kuu aega varem oli P. Tihonov abikaasalt poolteist tuhat välja nõudnud. Vot P. Tihonovi kallaletungi ajendiks oligi keeldumine, rabas kõrist, kaelapidi väänas paremale küljele ja paiskas vastu maad. No loomulikult sai sellest valu, kukkus kulmu ja põsenuki peale. Parema kulmu ja põsenuki peale. Kui läks järgmisel päeval politsei soovitusel perearsti juurde, siis arst avastas parema külje peal ka suure sinise laigu. Arst fikseeris omakorda vigastuse, puus oli sinine. Järgmisel päeval kohe läks arsti juurde, hommikul sõitis bussiga, pool 10 oli arsti juures. Jõudis linna ja arst fikseeris omapoolsed kehavigastused. Küünarnukki täpselt ei mäleta, kui see kusagil fikseeritud on, aga ei mäleta. Oli puus ja nägu. Ei mäleta seda tõesti, aga seda teab, et nägu politsei pildistas ja arst omakorda fikseeris need haavandid, aga küünarnukki, tühja temaga, mida ei mäleta, seda ei mäleta. Aga haav ja see kuidas Peeter kallale tungis, see jääb eluks ajaks meelde Peale seda kui kohus kaitsja taotlusel avaldas KrMS § 289 lg 1 ja 2 alusel kannatanu kohtueelses menetluse antud ütlused: „… tuli Peeter minu juurde, võttis mul kõrist kinni ja virutas vastu maad. Maha kukkudes lõhkusin ära oma küünarnuki, otsaesise ja põsesarna“, ütles kannatanu, et kui seal on kirjas, siis oli nii. Politseile rääkis tõtt, aga täna seda küünarnukki ei mäleta. See jutuajamine oli trepist alla ja natukene aia poole. Maja ees seal. Tuli trepist alla, läks Peetrile vastu ja Peeter tuli aia poolt vastu, seisid vastastikku, kui Peeter teda kõrist haaras, siis kõripidi väänas paremale ja paiskas vastu maad. Ei tea, mis käega kõrist haaras, aga ilmselt parema käega. Seda teab, et Peeter oma käega haaras tal kõrist, ühe käega. Sellest plekki, sinikaid kaela peale ei jäänud, aga jõuliselt haaras ja siis väänas ja paiskas. P. Tihonov peale seda midagi ei teinud. Peale seda kui oli maha heidetud, tõusis püsti ja ütles, et nüüd kutsub politsei, Peeter ütles, kutsu kui tahad, siis tuli tulema, läks otse koju ja koheselt helistaski politsei välja. Ei läinud joostes koju, ei olnud mingit kiiret. Mida ma vanainimene jooksen, hea et käingi. Seljas oli siis hall villane seelik ja helesinine lühikeste varrukatega pluus. Pintsakut ei olnud seljas, soe aeg. Raha oli käes. Ei olnud sellel päeval kellegi teisega mingisugust konflikt või kokkupuudet. Ei tea, palju külas üldse inimesi elab. Naabruses on üks perekond, rohkem seal ei ole. Peeter on vastas. Ei olnud mingit vihavaenu. Politsei sõitis naabriõue ja seal naabriõues nende maja seina ääres politsei tegi näovigastustest pilte. Ja naabreid ei olnudki kodus. Ei ole konfliktne inimene, keegi ei rünnanud. Haapsalu politseisse helistas, seda ei tea, kes nad olid. Ei mäleta täpselt mis numbrile. Need ajab alati sassi, et kas 110 või
7. Igatahes politsei tuli välja, kaks naisterahvast oli. Kui tuli Peetri juurest, kohe helistas välja politsei. Ei fikseerinud kellaaega. Politsei tuli päris ruttu. Vigastusi enne politsei tulekut absoluutselt ei puhastanud, nii nagu mullane oli, nii oligi politsei tulekuni. Politsei kirjutas kõik üles ja siis tegi foto. Nägu oli mullane, kulm ja põsenukk olid katki. Kui oleks kukkunud meelekohaga vastu maad, siis oleks see võinud üldse lõppeda surmaga. Seal, kuhu kukkus, oli tallatud pind, kõva maapinnas, veidi rohtu seal. Õuemaa. 6 Ei ole varem P. Tihonoviga mingisuguseid selliseid konflikte olnud, et rünnanud või midagi. Kui inimene oma äkkvihas sooritab kallaletungi, kuriteo ja seda hiljem ei mäleta, siis mis see siis on, ei tea, debiilsus. Sellest kallaletungist pidi tõdema, et Peeter on ettearvamatu ja ohtlik. Kui koju tagasi tuli, siis kodus olid * N ja *. N oligi esimene, kes nägi vigastusi. Sel hetkel kui telefoneeris, siis N tuli ja küsis, *, mis sinuga juhtunud on, ütles, et Peeter tungis kallale ja et praegu helistab politseisse. Vot see, et P.Tihonov tema * raha laenas, see on P. Tihonovi poolt kuritegu. * oli siis sügava puudega, tal oli ajuinsult, raske peaoperatsioon, oli haiglas poolteist kuud, arstid ei andnud elulootust ja kui temaga koju tuli, siis jätkas tema ravimist ja Peeter tagaselja tuli nö karuteenet osutama ja varustas * alkoholiga, tekitades sellega tal tervisehäireid, tagasilööke ja ohustas üldse tervist. * alkoholi pruukides oli maha kukkunud ja vigastas jalga. Küsis, kust sa selle haavandi said, abikaasa ütles, et tema ei tea, ei mäleta. See haavand läks mädanema ja lõpuks avastas peidikust õllepudeli ja see õlu tekitas selle mädanemise. Arstide poolt resoluutselt keelatud alkoholi tarbida ja Peeter varustas seda. N maksis oma rahade eest 700 krooni ära. Küla peal levivad kuuldused, et Tihonov olla öelnud, et veel 5000 krooni olla võlgu. 2200 krooni on ta kätte saanud, ilma, et oleks mingitki ostutšekki näinud. Samal päeval läks veel Tihonovi juurde, käis vahetas raha peeneks ja siis läksid hiljem koos N piimaraha ära viima. Jäi külavahe teele ja Peeter sai kätte selle raha N käest. Ja kui siis N sealt tagasi tuli, siis Peeter suure kisaga ja tänitamisega lähenes ja ütles, et valetaja vanamoor, et ta pole mind puutunudki. Teeb tegusid ja mõnitab ja õige pealekauba. See on juba mõnitamine. Tunnistaja N T andis kohtus ütlusi, et 2008 a augusti alguses oli * M N juures, M.N on *. Nägi ühel päeval * näol mingeid vigastusi. Ei mäleta, mis päev see oli. * oli veranda peal kui saunast tuli. Astus majja sisse ja siis samal ajal * helistas politseisse ja siis nägi, et põsk vist oli porine ja riided olid porised. Parempoolne põsk. * oli seljas selline hallikas pluus ja lühikeste varrukatega ja vist oli hall seelik. See oli hommikul, 11- 12 äkki. Sai aru, et * on tulnud Peetri juurest, vist oli hommikul jutt, et ta läheb Peetri juurde piimaraha maksma. Ise läks sel päeval ka Tihonovi poole, *. * tahtis piimaraha ikkagi ära maksta ja ta ei tahtnud üksinda minna, sest sai aru, et Peeter oli * rünnanud, * hoidis eemale kui sinna läksid, tema läks Peetrile ligi ja * hoidis eemale. Kindlasti rääkisid Tihonoviga, viis piimaraha talle ja ütles, et piimaraha ja siis Tihonov küsis, miks politsei käis siin ja siis ütles, et miks sa ise arvad, miks politsei siin käis. Ja võib-olla veel midagi, ei mäleta. 2008 augustis käis veel Peeter Tihonovi pool, läks seda raha maksma, 750 krooni vist oli. See oli tema raha, maksis selle enda rahast, aga * pärast andis tagasi selle. * ütles, et ära maksa, et see on ebaõiglaselt küsitud, ütles et maksab ikka, et Peeter rahule jääks. Rääkisid Peetriga mis Peetri ja * vahel juhtunud oli, ei ta ei tunnistanud seda tegu. Mäletab, et Peeter ütles, et * viskas ennast ise maha, aga ei tea, kas Peeter ütles seda või kuulis seda kuskilt mujalt. Rääkis Peetriga väga pikalt, arvab, et Peeter ise seda ütles talle. * ei ole selliseid imelikke kombeid, et ta ennast pikali viskab, vaimse tervisega on kõik korras. Tunnistaja A N andis kohtus ütlusi, et 2008 augustis * ütles, et ta käis Peetri juures ja oli tõuganud teda siit paremalt poolt. Et oli raha küsinud, et ta ise oli võlga Peetrile küll. * käis piima toomas, siit paremalt poolt oli (näitab põske ja küünarnukki). * jutu järgi oli ta võtnud kinni ja surunud vastu maad. Rohkem ei oska midagi öelda. Oli küll P.Tihonov`ile võlgu käraka eest, kuskil üks 700 – 800 krooni vahel. * ei teadnud sellest võlast, et naabrimees käraka raha annab, jutt või asi. Kus, millest * sai enne vigastusi olla, kui ta Tihonovi juurde läks. Kui ta oma maja juures nokitseb tööd teha, kus tal saab vigastusi olla. Ei kukkunud ta ka kusagile. Kui * Peetri juurest tuli sel hommikul, siis otse nägi. Aega - seda ei oska öelda, see oli päeva poole. * näitas seda ja seda (näitab põske ja küünarnukki). Tema raha pärast oli neil kätšiks läinud. Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: 7 Tl 1 nähtub, et 07.08.2008 kell 11.39 on M.N politseisse esitanud avalduse. Tl 4-9 on kannatanu M N läbivaatuse (mis on teostatud 07.08.2008 kell 14.00-14.15) protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt M.N paremal poolel kulmu kohal on näha marrastust. Samuti on näha marrastus näo parema silma silmalaul ja silma all (fotod 1 ja 2). Vaade kannatanu paremale küljele ja parema käe küünarnukile, millel on näha marrastust (foto 3 ja 4). Eritunnused puuduvad. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et süüdistatav ei ole end süüdi tunnistanud ja on eitanud vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Süüdistatav on rääkinud nii kohtus kui kohtueelsel pikalt A N väidetavast võlast, millest naabrite omavaheline tüli alguse sai. Muud tähtsust sellel antud asjas ka ei ole, peale selle, et sellest tekkisid arusaamatused, mis kasvasid üle ka vägivallaks. M N läks naabri Peeter Tihonovi juurde, et maksta ära piimavõlg, kui Peeter Tihonov hakkas temalt küsima 700 krooni, kuna kannatanu abikaasa olevat laenanud temalt selle raha. A N seda ka ise tunnistas, kuid varjas seda M N eest, kuna viimasele ei meeldinud tema alkoholi tarvitamine. Kuna kannatanu võlast midagi ei teadnud, keeldus ta seda maksmast ning selle peale süüdistatav vihastas ja tuli talle kallale, võttis tal käega kõrist kinni ja paiskas vastu maad. Maha kukkudes sai kannatanu füüsilist valu, lõhkus ära oma otsaesise ja põsesarna, samuti sai ta valu parema puusa piirkonnas. Kannatanu on andnud kohtus konkreetseid ja usutavaid ütlusi, mis on kooskõlas ka tal objektiivselt tuvastatud vigastustega. Seda, et kannatanu on saanud nimetatud kehavigastusi, kinnitab ka isiku läbivaatuse protokoll, mis on koostatud samal päeval, kui süüdistatav kannatanut ründas, sest kannatanu kutsus siis ka politsei välja. Kannatanu ei mäletanud kohtus enam seda, kas ta kukkudes ka küünarnukile valu sai, kuid see on tuvastatud isiku läbivaatuse protokolliga, et kannatanul on marrastused ka küünarnukil ning see on sinine. Kannatanu kehavigastusi nägid ka tunnistaja N T ja A N. Ei ole mingit põhjust arvata, et kannatanu sai need kehavigastused kellegi teise käest. Kellegi teisega tal sel päeval konflikti ei olnud ja ei ole ka mingit põhjust arvata, et keegi teine teda ründas. Tegemist on vaikse väikse maakohaga, kus palju inimesi ei ole, peale Tihonovi veel üks naabripere, keda ei olnud sel ajal kodus. Teiseks tuleb võtta arvesse ka seda, et ka tunnistajate A N ja N T ütluste kohaselt läks kannatanu just süüdistatava juurde piimaraha ära maksma, mitte kuhugi mujale ja tagasi tulles olid tal juba kehavigastused. Seda, et kannatanu tema hoovi peal käis, tunnistas ka süüdistatav ise. Nii kannatanu kui tunnistajate ütluste kohaselt enne kannatanul mingeid vigastusi ei olnud, kui ta süüdistatava juurde läks ning ta ei saanud neid mingil muul viisil kui ainult süüdistatava tegevuse tulemusel. Tunnistaja A N ütluste kohaselt oli kannatanul nägu katki ja küünarnukil samuti vigastused, kui ta Tihonovi juurest tagasi tuli. Ka tunnistaja N T rääkis, et saunast tulles nägi ta, et * räägib trepi peal telefoniga ning parem näopool oli mullane. Kannatanu rääkis talle, et tema ja süüdistatava vahel oli sõnavahetus ja siis tuli süüdistatav talle kallale. Tunnistaja on andnud ka ütlusi, mille kohaselt väitis süüdistatav talle otseselt kuriteosündmuse kohta, kui ta läks talle kaks nädalat hiljem raha ära maksma, et kannatanu ise pildus ennast tema hoovi peale ehk nagu kannatanu ise oleks ennast vigastanud. Sellise versiooni esitas ka süüdistatav, et kannatanu ise on ennast vigastanud kättemaksuks. Sellise arvamuse uskumiseks igasugune objektiivne alus puudub, sest kannatanu kohta ei ole kohtule esitatud andmeid, et ta hull oleks, nagu on süüdistatav väitnud. Kannatanu on andnud nii eeluurimisel kui kohus adekvaatseid ütlusi, milles pole alust kahelda. Ka tunnistaja N T ütlustest tuleneb, et tema * ei ole kalduvust ennast vigastada pikali visates ning tema vaimse tervisega on kõik korras. Seetõttu ei ole usutav kannatanu selline ennastkahjustav terve mõistuse vastane käitumine. Süüdistatava enda ütlused on segased ja vastuolus muude tõenditega. Esiteks on süüdistatav väitnud, et kannatanul oli seljas pintsak, kui ta tema hoovile tuli. Seda ei ole kinnitanud ei kannatanu ega tunnistaja N T, kelle ütluste kohaselt oli kannatanul seljas lühikeste varrukatega pluus. Vastuolu on ka süüdistatava ja kannatanu ning tunnistajate ütlustes võla suuruse osas, sest süüdistatav väitis, et võlg oli 1471 krooni ning N T andis talle 1472 krooni, millest süüdistatav ise ei 8 ole ka kohtueelsel uurimisel rääkinud, mil oli juttu 1771 kroonist ning seda ei ole N T ka kohtus kinnitanud. Tema ütluste kohaselt andis ta 700 või 750 krooni. Ka A N ütluste kohaselt oli võlg sellises summas. Kohtueelsel uurimisel ei ole süüdistatav ka midagi rääkinud kannatanu kummalisest käitumisest, nagu oleks viimane kätega vehkinud 90 kraadise nurga all ja rahatähti loopinud. Samuti ei ole süüdistatava ütlused kokkulangevad isiku läbivaatuse protokolliga ja sellega tuvastatud kannatanu kehavigastustega. Süüdistatav väitis, et ta nägi kannatanul imepisikest sõrmeküüne suurust musta täppi küünarnukil, mis ei lange selgelt kokku kannatanul politsei poolt tuvastatud ulatuslike vigastustega küünarnukil. Selleks ajaks, kui kannatanu süüdistatava väitel tema juurde teist korda tuli ehk kella 14.30-15.00 paiku, oli kannatanu juba vaadeldud, sest see toimus kell 14.0014.15 ajal ja süüdistatav pidi nägema kannatanul samu vigastusi, kuid ta ei ole seda tunnistanud. Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Peeter Tihonov

§ 121järgi.

Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et arutatav asi on selles mõttes poolte vaheliste raskete juhtumite puhul üsna tüüpiline, et neil ei ole otseseid sündmuse tunnistajaid. Seetõttu jääb kohtule suur roll hindamaks kummagi poole ütlusi ja kaitsja arvas, et ainult nende ütluste põhjal kohus langetada otsust, kas isik on toime pannud teo või ei ole, on väga keeruline, seetõttu on riiklik süüdistus püüdnud selles asjas koguda ka objektiivseid tõendeid ja prokurör on need objektiivsed tõendid ka esitanud nii palju kui neid üldse on. Kaitsja püüdis leida momente, mis ei kinnita seda, et P. Tihonov on toime pannud teo, mis talle süüks on pandud, jättes kõrvale poolte ütlused. M.N kinnitab, et P.Tihhonov teda ründas ja talle vigastused tekitas. P. Tihonov täielikult eitab, et ta oleks tekitanud kehavigastusi kannatanule. Kaitsja nägemuses on otseseid tõendeid vähe, neid peaaegu ei olegi. Need tõendid, mis on esitatud, on sellised, mis jätavad õhku ikkagi kahtlused. Kahtlused aga tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Süüdistatav mitmel korral avaldas seda, et miks ei tuldud kohe ka tema juurde. Ta isegi esitas kohtule taotluse, et tema ütlusi seostatakse koha peal ja ka kaitsjale tundus, et selles asjas politseil oli täielik võimalus kohe nö kuumadel jälgedel fikseerida sündmuskoht, olemus, jäljed. Oli väga oluline tuvastamaks, kas kannatanu seal kohas võis üldse need vigastused saada. Nii pika ajavahemiku taga, praegu, ei ole võimalik seda taastada ja seetõttu ei tea me täna, missugune on pinnas, on seal mulda, on seal puhas muru jne. Kui nüüd edasi veel arutleda saab selgeks ka see, miks sellest räägib. On tehtud isiku läbivaatluse protokoll tl 4, ja kui räägime isiku läbivaatlusest, siis KrMS § 88 reguleerib seda. Ja lg 4. Kui vaatame seda protokolli, siis on ära kirjeldatud küll kannatanu näol olevad marrastused ja parema käe küünarnukil, millel on näha marrastus. Punkti b all- eritunnused puuduvad, juhiks sellele tähelepanu. Kui räägime sellest, et nägu oli mullane, siis selles protokollis ei näe, et kannatanu näol oleks olnud muld, see on eritunnus, seda kirjas ei ole. Isiku läbivaatuse protokollis puuduvad andmed selle kohta, milline on isiku riietus, kas oli ka riietusel jälgi, mis viitavad sündmusele st kannatanu mahapaiskamisele. Isiku riietel pidanuks ka olema mullajälgi, aga neid objektiivseid tõendeid ei näe. Kaitsja tegi järelduse, et neid ei olnud. Kuidas saab isik maha paiskuda selliselt, et jälgi riietel ei olnud. Arusaamatul kombel on küll süüdistus esitatud, aga millegipärast ei ole koheselt tehtud arstlikku läbivaatust. Kes siis veel kui spetsialist võib anda vigastuste kohta ülevaate, ei ole tõendeid selle kohta, et isik oleks üldse arstlikul läbivaatusel käinud. See et kannatanu väitis seda, selle kohta puuduvad igasugused dokumentaalsed tõendid kriminaalasjas. P. Tihonov väidetavalt haaras kannatanul kõrist ja paiskas ta maha. Selleks, et haarata kõrist sellise jõuga, mis paiskab inimese maha, ei ole võimalik, et kaelale ei jää mingeid jälgi, kasvõi punetuse jälgi. See on üldiselt inimestele teada, taolist objektiivset fikseerimist, me isiku läbivaatusel samuti ei näe. Seetõttu puht objektiivsetel kaalutlustel peab asuma seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud, et just nimelt seal kohas ja sellisel viisil nagu räägib kannatanu, oleks P. Tihonov kannatanut kohelnud ja talle need vigastused tekitanud on, mis on fikseeritud. Prokurör esitas kohtule uue süüdistuse, seal puudub sündmuse aeg. Antud asjas on aga sündmuse aeg äärmiselt tähtis. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et prokurör näitab üles teatud ebajärjekindlust ka kannatanu ütluste suhtes. Kui prokurör usub ja peab neid õigeks kõiges muus, 9 siis miks ta ei pea õigeks kannatanu ütlusi väidetava sündmuse toimumise aja kohta. Selles kontekstis saab öelda ainult üht, süüdistus on ebakonkreetne, on jäetud kahtlus, mis on kõrvaldamata. Isiku läbivaatuse kohta käib sama kahtlus. Miks taolised asjad juhtuvad, see on raske öelda, aga meil ikkagi ei ole täielikku kindlust selles, et need sündmused seal toimusid just nii nagu kannatanu räägib. Kuivõrd kaitsja leidis, et P. Tihonovile esitatud süüdistus ei ole objektiivsete tõenditega tõendatud, kannatanu ja süüdistatava ütlused on vastuolulised, siis lubas endale ühe vihje meedias avaldatu kohta, kus oli alustatud kriminaalasi ühe avaliku elu tegelase üle Valgas, löömise tunnustel ja meedias avaldati niisugune teada, et kuivõrd kannatanu ja kahtlustatava ütlused on vastuolus, siis prokurör lõpetas selle kriminaalasja. Kaitsja leidis, et riiklik süüdistus peaks olema järjekindel, ka see kriminaalasi võiks olla lõpetatud, kuid seda ei ole tehtud, kaitsja taotles kohtult ainult ühte, palus Peeter Tihonov talle omistatud süüdistuses õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

§ 121

näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohtus on üle kuulatud süüdistatav, kannatanu, tunnistajad ja uuritud on kirjalikke tõendeid. Kannatanu M.N kirjeldab sündmusi nii nagu need süüdistuses kirjas on. M.N kinnitas kohtuistungil, et P.Tihonov haaras tal käega kõrist, väänas teda paremale poole ja paiskas ta vastu maad. Kukkumise tagajärjel sai valu ja marrastused tekkisid paremale näopoolele, küünarnukile ja ka puus oli valulik. P.Tihonov eitab igasugust vägivalla kasutamist, tunnistades küll, et süüdistuses kirjeldatud päeval M.N tema hoovis kahel korral käis ja neil oli sõnavahetus. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kokkulangevad osas, et 07.08.08 tüli sai alguse P.Tihonov hoovil kui P.Tihonov pöördus M.N poole tema abikaasa A N võla maksmiseks. Sündmuse vahetuteks osalisteks olid süüdistatav ja kannatanu, sündmuse pealtnägijaid ei olnud. Seega peamisteks tõenditeks selle sündmuse osas on kannatanu ja süüdistatava ütlused. Prokurör leidis, et kannatanu ütlusi saab lugeda usaldusväärseks, süüdistatava omi mitte. Kaitsja leidis, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kõrvalda kahtlusi, kas ikka sündmus toimus nii nagu kannatanu kirjeldas ja seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lõige 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus jõudis tõendite kogumit hinnates järgmistele järeldustele. Kannatanu on kinnitanud, et kuriteosündmus leidis aset enne lõunat, süüdistatav kinnitas, et süüdistuses märgitud kuupäeval käis M.N tema juures hommikul 6.45 ajal ja siis peale lõunat kella 15-paiku, mil kannatanu talle juba näitas pisikest ümmargust musta ringi oma küünarnukil. Kannatanu kinnitas, et kohe peale kuriteosündmust koju jõudes helistas ta politseisse. Tl 1 olevalt teatelt on näha, et M.N on politseisse kuriteoteate esitanud 07.08.2008 kell 11.

1. Kannatanu ütlusi sündmuse aja kohta kinnitavad ka tunnistaja N T ütlused, kes kinnitab, et sel päeval, kui * oli nägu vigastatud, nägi ta * telefoniga helistamas politseisse ja sai * jutust aru, et ta oli tulnud Peetri juurest. See oli kella 11-12 ajal. Ka tunnistaja A.N kinnitas, et see kui tema * ja Peetril tema võla pärast tüliks läks, toimus päeva poole, nägi * otse kui see Peetri juurest tuli. M.N on kirjeldanud vigastusi, mis ta ründe tagajärjel sai ja samade vigastuste olemasolu kinnitavad nii tunnistajad N.T kui A.N ja need vigastused on tuvastatud ka isiku läbivaatuse protokollis. Kannatanut on politsei poolt vaadeldud kell 14-14.
2. Süüdistatav ütles, et nägi kannatanut samal päeval kella 15 ajal ja siis nägi tal vaid küünarnukil musta väikest ringi ja kannatanu asus temast 8-9 meetri kaugusel. Kohus leiab, et selliselt kauguselt ei oleks saanud mingil juhul märkamata jääda kannatanu näol olevad vigastused. 10 Kohus leiab, et isiku läbivaatuse protokolli juurest olevatelt fotodelt on näha, milliseid riideid M.N sel päevla kandis. Selliseid riideid on kirjeldanud ka M.N ja tunnistaja N.T. Süüdistatav aga rõhutab pidevalt, kuidas kannatanu liikumisel tema roosa kleidi saba lehvis. Kohus leiab, et eelkirjeldatud vastuolud süüdistatava ütlustes kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega, näitavad üheselt, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed. Süüdistatava arvamus, et kannatanu endale ise vigastusi põhjustas, ei ole millegagi tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle väite kinnitamiseks, tunnistaja N.Tamm on kinnitanud, et ei ole täheldanud vanaemal mingeid kalduvusi end vigastada või muid asjaolusid, mis annaks alust kahelda tema vaimses tervises. Kannatanu ja tunnistaja A.N on kinnitanud, et enne kuriteosündmust kannatanul mingeid vigastusi ei olnud. Kohus leiab, et süüdistatav on andnud selliseid ütlusi, et pääseda vastutusest oma kuriteo eest. Samuti leiab kohus, et süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsus tuleb selgelt välja ka nende asjaolude kirjeldamisel, mis eelnesid vahetult kuriteosündmusele. Ja see on nimelt A.N võlg temale, millest tüli alguse sai. Kannatanu ütles, et P.Tihonov küsis abikaasa võlga 700 krooni, tunnistaja N.Tamm ütles, et viis P.Tihonovile selle võla oma rahast ja see oli 750 krooni ja A.N andis kohtus ütlusi, et tema võlg P.Tihhonov`ile, millest tüli alguse sai, oli 700-800 krooni vahel. P.Tihhonov andis kohtus ütlusi, et võlg oli 1471 krooni ja mäletab täpselt, et kuna N.T tõi talle laenu tasumiseks 1472 krooni, siis kuna tema võlgu ei tahtnud jääda, siis andis N.Ta 2 krooni tagasi, et sai laenu katteks 1470 krooni. Kohtueelses uurimise on rääkinud hoopis võlast summas 1772 krooni. Samuti ei lange kokku süüdistatava ütlused kannatanu ja tunnistaja A.N ütlustega selle kohta, milleks ta A.N laenu andis. Tunnistaja A.N väitis kohtus, et sai P.Tihonovilt raha käraka ostmiseks, kuna naine talle selleks raha ei andnud. Ka kannatanu kinnitas, et P.Tihonov nõudis talt tagasi tema abikaasa viinavõlga. P.Tihonov aga väitis kohtus, et selle raha eest, mis ta A.N laenuks andis, ostis A.N toitu, kui nad korduvalt poes käisid. Kohus leiab, et jällegi ilmneb süüdistatava ütlustest, et ta püüab oma käitumist õigustada. Kaitsja leidis, et kuna isiku läbivaatuse protokollis ei ole kirjeldatud, et kannatanu riided olid mullased (kirjeldama eritunnuseid), mis kukkudes oleks pidanud nii olema, siis on isiku läbivaatus teostatud puudulikult. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu riiete ja nende olukorra kirjeldust läbivaatuse protokollis ei ole, ei ole selline puudus, mis seaks kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse. Isiku läbivaatuse protokollis on kirjeldatud ja fotodelt ka näha kannatanu näol ja küünarnukil esinenud vigastused, milledest kannatanu ja tunnistajad on rääkinud. Tõendist saab siiski nii palju infot, kui seal tõendis salvestatud on ja käeolevas tõendis – s.o. isiku läbivaatuse protokollis on fikseeritud M.N näo paremal poolel ja küünarnukil esinenud vigastused. Kohus leiab, et ei saa teha järeldusi, et mingeid asjaolusid ei esinenud, kui need ei ole kirjeldatud tõendis. Uurides isiku läbivaatuse protokolli, on lisatud fotolt selgelt näha, et M.N küünarnukk on mullane, kirjelduse juures seda kirjas ei ole. Seega saab jõuda järeldusele, et politsei on isiku läbivaatusel keskendunud vaid kannatanul näha olnud vigastuste fikseerimisele ja need protokollis kirjeldanud. Veel heidab kaitsja ette, et kannatanule ei ole teostatud arstlikku läbivaatust. Kannatanu ise kinnitas, et ta käis arsti juures järgmisel päeval, kuid kohtule selle kohta tõendit esitatud ei ole. Kohus leiab, et asjaolu, et kriminaalasjas ei ole tõendina esitatud arstitõendit või arsti arvamust, ei näita, et kuritegu ei ole toime pandud või seaks kahtluse alla kannatanu ütlused.

§ 121

sätestab kuriteona teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohus leiab, et selle kuriteokoosseisu tõendamiseks ei ole ette nähtud mingit erikorda, näiteks, et tervisekahjustust saaks tõendada vaid arstitõendiga. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tervisekahjustuse olemasolu tõendamist leidnud kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kannatanu läbivaatuse protokolliga, kus on fikseeritud kannatanul tekkinud tervisekahjustused. Valu saamine ongi isiku enda tunnetus ja seda mingil muul moel kui kannatanu ütlustega tõendada ei saagi. Kohus leiab, et kriminaalasjas kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis hinnates on järelduseks asjaolu, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed, sest need on kooskõlas ka teiste 11 kriminaalasjas uuritud tõenditega. Samas leiab kohus, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Asjaolu, et M.N ei jäänud kaelale jälgi sellest, et P.Tihonov tal käega kõrist kinni haaras, ei lükka üheselt kuriteo sündmuse toimumist ümber. Kannatanu ütluste kohaselt on aru saada, et vägivalla kasutamine ei olnud pikaajaline, võitlust ei toimunud. Kohus leiab, et asjaolu, et prokurör süüdistuses kuriteo toimumise aega muutis, ei näita mitte seda, et prokurör ei usalda kannatanu ütlusi, vaid tõepoolest seda, et sündmuse täpset aega ei ole võimalik tuvastada. Kannatanu kinnitas, et helistas kohe peale rünnakut koju jõudes politseile ja see aeg on tuvastatud – 07.08.2008 kell 11.39. Mingeid muid kellaaegu seoses kuriteoga ei osanud kannatanu aga öelda ja kohus leiab, et selles ei ole midagi ebatavalist, kuna inimene, kes elab oma igapäevast elu ja ei pea ruttama kuhugi kellaaja peale, ei teagi, mis kell täpselt ta midagi teeb. Seega kuriteosündmuse täpset kellaaega ei ole võimalik tuvastada. Küll on aga kuriteoteatisega, kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et sündmus toimus 07.08.2008 enne kella 11.39, seega hommikul täpsemalt tuvastamata kellaajal. Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et õhku ei jää kahtlusi, kas P.Tihonov on talle süüks arvatud kuriteo toime pannud. Kohus leiab, et kannatanu M.N ütlustega, tunnistajate A.N ja N.T ütlustega, kannatanu läbivaatuse protokolliga, kuriteoteatisega on tõendamist leidnud, et P.Tihonov 07.08.2008 pani toime talle süüks arvatud süüdistuses kirjeldatud kuriteo. Kohus leiab, et P.Tihonov on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Kannatanut kõrist haarates ja väänates ning maha paisates, teadis süüdistatav, et selline tegevus tekitab valu. P.Tihonov eesmärk ei olnud kannatanule kehavigastuse tekitamine, kuid ta möönis ilmselgelt ka sellise tagajärje saabumist, sest tavalise elukogemusega inimesele on arusaadav, et teise inimese maha paiskamisel tekivad kehavigastused. Eriti arvestades seda, et süüdistatav on keskeas terve meesterahvas ja kannatanu vanem naisterahvas, kus jõudude vahekord on ilmselgelt ebavõrdne. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.Tihonov on toime pannud

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teo õigusvastasus. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks P.Tihonov süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.Tihonov tuleb talle süüks arvatud süüdistuses

§ 121järgi süüdi mõista.

KARISTUS Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse, et toime on pandud üks teise astme kuritegu, milles süüdistatav ennast milleski süüdi ei tunnista ega midagi ei kahetse. Kannatanul tuvastati selgelt nähtavad vigastused. Karistust kergendavad asjaolud seega puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad samuti. Arvesse tuleb võtta ka seda, et tegemist on varem karistamata isikuga, kes varem on elanud õiguskuulekalt ning tegemist võis olla ühekordse vihahoos toimepandud kuriteoga, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk ei ole väga kõrge. Käesoleval ajal on kuriteo toimepanemisest möödunud pikk aeg - peaaegu kaks aastat, tüli ajendiks olnud võlg on makstud ja rohkem pole füüsilist konflikti nende vahel esinenud. Süüdistatav on isikuks, kes ei vaja kriminaalhooldust ja teda võiks karistada ka tingimisi vangistusega ilma kriminaalhooldusele allutamiseta. Rahalise karistuse kohaldamine kergendavate asjaolude puudumise tõttu ei ole põhjendatud Prokurör palus mõista Peeter Tihonov`ile karistuseks vangistus kuus kuud, mille kandmisest vabastada tingimisi

§ 73sätete kohaldamisega kolmeaastase katseajaga.

12 Kannatanu arvas, et see peaks olema küll karistatav, ta tõrvab ja mustab teda valetajaks, fakt jääb faktiks, tema on rünnanud ja ta on kehalisi vigastusi teinud ja ta ise ei ole valetanud. On helde ja lahke inimene, peaasi, et ta enam oma valedega ja et ta oma kätele enam voli ei anna. Kui tal inimestele midagi öelda oleks olnud, siis peaks seda sõnadega tegema. Kui ta oleks vabandanud, siis oleks selle vabanduse vastu võtnud. Rääkigu mis ta tahes kui tema tõesti oma äkkvihas oma toimepandud kuritegu ei mäleta, on tema probleem. Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 121näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 24 karistusregistri teatise kohaselt ei ole Peeter Tihonov karistusregistrisse kantud. Kohus nõustub prokuröriga, et uute kuritegude toimepanemise oht P.Tihonov puhul ei ole suur, ta on eelnevalt karistamata isik ja käesoleva kuriteo toimepanemisest on möödunud poolteist aastat, mille jooksul ei ole P.Tihonov uusi õigusrikkumisi toime pannud. Käesolev kuritegu on toime pandud naabri suhtes, kelle abikaasaga oli väidetavalt võlasuhe, millest tüli tekkis. Samas aga tuleb arvestada, et kannatanu oli eakam naisterahvas, kelle suhtes füüsilise vägivalla kasutamine meesterahva poolt on äärmiselt taunitav ja mis suurendab P.Tihonov süüd. Selline käitumine süüdistatava poolt näitab, et tema väärtushinnangud ei ole paigas, kui ta raha pärast on võimeline kasutama teise inimese suhtes vägivalda. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse mõistmisel oluliselt karistust ei raskenda. Tegemist on naabrite vahelise tüliga, mille mõjud jäävad selle kahe pere vahele ja on tekkinud nende isiklike suhete pinnalt. Samas on aga õiguskorra kaitsmise seisukohast oluline, et ühiskond teadvustaks, et vägivald ei ole probleemide lahendamiseks kohane vahend, et see on lubamatu ja sellise teo on seadusandja sätestanud kuriteona, millele järgneb karistus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.Tihonov`i tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et P.Tihonovi tuleb karistada vangistusega alla keskmise karistuse määra. P.Tihonov on toime pannud ühe kuriteo, mille tagajärjed ei olnud väga rasked. Karistust ei ole võimalik mõista alammäära lähedaselt, kuna karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Samas leiab kohus, et arvestades P.Tihonov isikut, ei ole vajadust P.Tihonov`i ühiskonnast isoleerida, s.t. vangistust reaalselt täitmisele pöörata, vaid P.Tihonov suhtes on võimalik jätta vangistus tingimuslikult kohaldamata

§ 73sätetest juhindudes.

TÕKEND Kriminaalasjas on Peeter Tihonov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 22/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel - määratud kaitsjatele makstud tasud – kaitsjale M.Frey makstud tasu 420 krooni /tl 35-36/ ja advokaadile P.Tartu makstud tasu ja kulud 3528 krooni, kokku 3948 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja tuli riigiõigusabi osutama teisest piirkonnast, s.o. 1188 krooni. Samuti jätab kohus riigi kanda ühe kohtueelses menetluses makstud toimikuga tutvumise tasu, sest mõlemale kaitsjale on tasutud toimikuga tutvumise eest, kuid see topelt kulu ei ole põhjustatud süüdistatava käitumisest, vaid on 13 tekkinud sellest, et poole menetluse pealt on kaitsja vahetunud. Seega tuleb P.Tihonov`ilt välja mõista kaitsjale makstud tasu 2340 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1608 krooni.
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni.
3. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 30 krooni 40 senti /tl 31/.
4. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on tunnistajale makstud sõidukulu menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistaja N.Tamm´ele makstud sõidukulu 155 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige